Foto Pudelek (Marcin Szala), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons
Palee ja parkLednice, Lõuna-Määri kraj, Tšehhi

Lednice loss ja park: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Lednice loss ja park. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

7punkti vaatamiseks
5soovitatud marsruudil
u 3 hkülastust

Enne reisi

u 3 hrahulikus tempos, pausidega
6tualetid kaardil
puudubvõta toit kaasa
Park on avatud ja tasuta. Lossi interjööre saab vaadata ainult giidiga, kasvuhoonet ja minaretti aga eraldi, kumbagi oma lahtiolekuaegade ja piletiga. Lossist minaretini on umbes 1,5 kilomeetrit; hooajal saad sinna sõita ka paadiga lossi taga asuvast paadisadamast.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Lednice: loss ja park Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Lednice: loss ja park
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Kaart: OpenStreetMap (ODbL) ja BDOT10k GUGiK, kontrollitud aerofotode järgi. Kirjeldused ja fotod: Turi ja Wikimedia Commons. Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Liechtensteinide uusgooti stiilis lossi Lednices ümbritseb üks Euroopa suurimaid maastikuparke, kus on peaaegu 200 hektarit niite, tiike ja romantilisi ehitisi. Teekonnal on palmidega kasvuhoone, akvedukti tehisvaremed ja minarett, kust paistab kogu ümbrus. Lednice kuulub UNESCO nimekirja kantud Lednice-Valtice kultuurmaastiku hulka.

Lednice lossFoto Juhele_CZ, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Lednice loss

Praeguse välimuse võlgneb loss vürst Alois II-le, kes ehitas selle aastatel 1846-1858 ümber inglise uusgooti stiilis suveresidentsiks. Projekti koostas Georg Wingelmüller ja pärast tema surma lõpetas tööd Johann Heidrich. Interjööre saab vaadata giidiga. Raamatukogus on 1851. aastast pärit puidust keerdtrepp, mis on tehtud ilma naelteta; lapsed võivad sellelt otsida nikerdatud konna, lindu ja sisalikku.

PalmikasvuhooneFoto Michal Klajban, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus

Palmikasvuhoone

Kasvuhoone ehitati aastatel 1843-1845 endise oranžerii kohale. See on 92 meetrit pikk ning selle raua, malmi ja klaasi konstruktsioon oli tol ajal uudsus. Seal kasvab umbes 250 troopiliste ja lähistroopiliste taimede liiki. Kasvuhoonet vaadatakse omal käel, seega on see hea koht ka vihmasel päeval.

Paadisadam ja LossitiikFoto Jan Helebrant, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus

Paadisadam ja Lossitiik

Lossi taga laiub Lossitiik, kus on üle kümne saare. Seda ümbritsev park on inglise stiilis maastikupark: sirgete alleede asemel on niidud, puudesalud ja vaated rohelusse peidetud ehitistele. Paadisadamast sõidavad hooajal paadid minaretini (umbes 20 minutit) ja sealt edasi mööda Dyje jõge Jani lossini (umbes 40 minutit).

Akvedukt ja Põrgu koobasFoto Harold, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus

Akvedukt ja Põrgu koobas

1805. aastast pärit akvedukt ainult teeskleb Rooma veejuhtme varemeid. Selle kavandas Josef Hardtmuth ning vesi voolas sealt tiiki nagu kosk, kastes ühtlasi parki. See on umbes 30 meetrit pikk ja sellel on kaheksa kaart. Kõrval asub suurtest kividest tehiskoobas Põrgu (Peklo), millel olid kunagi värvilisest klaasist aknad; sisse tänapäeval ei minda.

MinarettFoto Juhele_CZ, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Minarett

Minarett ehitati 18. ja 19. sajandi vahetusel Josef Hardtmuthi projekti järgi vaatetornina. See on peaaegu 60 meetrit kõrge ja seisab soisel pinnasel, mistõttu rammiti selle alla 500 puitvaia. Kõrgeimale terrassile viib 302 kivist astet ning ülevalt paistab kogu park ja ümbrus. Alumistes saalides on idamaised kaunistused ja tsitaadid Koraanist.

Kõik punktid (14)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 3
Lednice loss ★Praeguse välimuse võlgneb loss vürst Alois II-le, kes ehitas selle aastatel 1846-1858 ümber inglise uusgooti stiilis suveresidentsiks. Projekti koostas Georg Wingelmüller ja pärast tema surma lõpetas tööd Johann Heidrich. Interjööre saab vaadata giidiga. Raamatukogus on 1851. aastast pärit puidust keerdtrepp, mis on tehtud ilma naelteta; lapsed võivad sellelt otsida nikerdatud konna, lindu ja sisalikku.
Lossi maneežidManeežide ja tallide pikad barokkhooned valmisid 17. sajandi lõpus Johann Bernhard Fischer von Erlachi, ühe kuulsaima barokiarhitekti, projekti järgi. Need on säilinud peaaegu muutumatul kujul, kuigi lossi ennast ehitati hiljem veel mitu korda ümber.
Püha Jaakobus Vanema kirikUusgooti kirik oli Liechtensteinide lossikabel ja ühtlasi kohalike elanike kogudusekirik. See ehitati koos lossiga ümber 19. sajandi keskel ja pühitseti 5. oktoobril 1858. Sisustus sobib lossi interjööridega ning ülemise korruse vürstiloožist jälgis perekond missat ülevalt.
Vaatamisväärsus 4
Palmikasvuhoone ★Kasvuhoone ehitati aastatel 1843-1845 endise oranžerii kohale. See on 92 meetrit pikk ning selle raua, malmi ja klaasi konstruktsioon oli tol ajal uudsus. Seal kasvab umbes 250 troopiliste ja lähistroopiliste taimede liiki. Kasvuhoonet vaadatakse omal käel, seega on see hea koht ka vihmasel päeval.
Paadisadam ja Lossitiik ★Lossi taga laiub Lossitiik, kus on üle kümne saare. Seda ümbritsev park on inglise stiilis maastikupark: sirgete alleede asemel on niidud, puudesalud ja vaated rohelusse peidetud ehitistele. Paadisadamast sõidavad hooajal paadid minaretini (umbes 20 minutit) ja sealt edasi mööda Dyje jõge Jani lossini (umbes 40 minutit).
Akvedukt ja Põrgu koobas ★1805. aastast pärit akvedukt ainult teeskleb Rooma veejuhtme varemeid. Selle kavandas Josef Hardtmuth ning vesi voolas sealt tiiki nagu kosk, kastes ühtlasi parki. See on umbes 30 meetrit pikk ja sellel on kaheksa kaart. Kõrval asub suurtest kividest tehiskoobas Põrgu (Peklo), millel olid kunagi värvilisest klaasist aknad; sisse tänapäeval ei minda.
Minarett ★Minarett ehitati 18. ja 19. sajandi vahetusel Josef Hardtmuthi projekti järgi vaatetornina. See on peaaegu 60 meetrit kõrge ja seisab soisel pinnasel, mistõttu rammiti selle alla 500 puitvaia. Kõrgeimale terrassile viib 302 kivist astet ning ülevalt paistab kogu park ja ümbrus. Alumistes saalides on idamaised kaunistused ja tsitaadid Koraanist.
Tualetid / kassad / parkla 7
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Avalik tualett 6
Lossi ja pargi sissepääsLednice loss koos pargiga kuulub Lednice-Valtice kultuurmaastiku hulka, mis kanti 1996. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Liechtensteinid valitsesid Lednicet 1371. aastast 1945. aastani ja muutsid sajandite jooksul ümbruse tohutuks, hoolikalt kavandatud maastikuks. Park on avatud ja tasuta ning teekond viib lossist üle tiigi minaretini.
Lednice: loss ja parkLaadi Turi alla