tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Riva idapoolses otsas. Bussijaam, raudteejaam ja parvlaevaterminal asuvad sadamas üksteise kõrval, mõne minuti jalutuskäigu kaugusel alguspunktist. Soovitatud marsruut lõpeb Puuviljaväljakul, mõne sammu kaugusel Riva läänepoolsest osast. Kui oled juba palees, juhatab Turi sind lähimast punktist. Palee tänavad on tasuta ja avatud ööpäev läbi, tasuta saad läbida ka keldrisaalide keskmise koridori. Pileteid on vaja keldrite külgsaalidesse, katedraali, kellatorni ja Jupiteri templisse. Aprillist oktoobrini on need tavaliselt avatud kella 8 kuni 20, novembrist märtsini kontrolli lahtiolekuaegu Peristüüli juures asuvas kassas. Keldritest viib Peristüülile trepp ja kellatorni tuleb ronida jalgsi. Tasuline tualett on bussijaamas. Planeeri umbes kaks tundi, tasuliste ruumide külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Split: Diocletianuse palee Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Diocletianuse palee on üks maailma kõige paremini säilinud Rooma arhitektuuri mälestisi. Keiser Diocletianus hakkas seda ehitama umbes 295. aastal, et elada siin pärast troonist loobumist 305. aastal, ning 7. sajandil leidsid selle müüride vahel varjupaika põgenikud hävitatud Salonast, ja nii sündis Spliti linn. Tänapäeval elab müüride sees umbes 3000 inimest ning Spliti ajalooline keskus koos paleega on alates 1979. aastast UNESCO nimekirjas. Jalutuskäik viib läbi keldrisaalide, Peristüüli ja katedraali, läbi kõigi palee nelja värava kuni linna vanimate väljakuteni väljaspool selle müüre.
Foto SchiDD, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Riva
Riva on splitlaste lemmik kohtumispaik, kohvikuid ja restorane täis jalakäijate promenaad. Praegust kuju hakkas see saama umbes 200 aastat tagasi Prantsuse võimu ajal tänu Napoleoni armee marssal Marmontile. Ametlikult kannab see nime Horvaatia Rahvusliku Ärkamise kallasrada ning veel 20. sajandi 90. aastatel sõitsid siin autod. Põhja pool laiub palee lõunafassaad ning kõige lärmakam on siin Sudamja ajal, mil tähistatakse linna kaitsepühakut püha Domniust.
Foto Falk2, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Pronksvärav ja keldrid
Pronksvärav, ladina keeles Porta meridionalis, on palee neljast väravast kõige tagasihoidlikum. See viis läbi keldrisaalide otse mere äärde, nii et maismaalt tuleva rünnaku korral sai keiser põgeneda meritsi. Keldrisaalid kandsid Diocletianuse eluruume ja korravad nende paigutust ning sajandeid olid need täidetud ülemistelt korrustelt pärit prahiga. Läänepoolsed saalid avati 1959. aastal, idapoolsed 1996. aastal. Keskmisest koridorist, mis on täis käsitöömüüjate lette, saad läbi minna tasuta, külgsaalid on aga tasulised.
Foto Berthold Werner, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Vestibüül
Keldritest viiv trepp toob sind üles Vestibüüli juurde, saali juurde, mis on väljast ristkülikukujuline, seest aga ümmargune. See oli palee eraosa eesruum, kus keiser võttis vastu valitud külalisi, näiteks saadikuid. Kunagi kattis saali värvilise mosaiigiga kuppel, mida 16. sajandil kirjeldas Marko Marulić, ning niššides seisid kujud. Suviti laulavad siin klapa-ansamblid, kes kasutavad ära saali erakordset akustikat.
Foto Carole Raddato from FRANKFURT, Germany, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Peristüül
Peristüül oli palee pidulik siseõu, mida ümbritsesid punasest graniidist sambad. Keskmise kaare all, Protironis, ilmus rahva ette keiser ning alamad põlvitasid ja suudlesid tema purpurse mantli serva. Väljakut valvab umbes 3500 aasta vanune kivisfinks. See on üks 12 sfinksist, mille Diocletianus Egiptusest tõi ja millest on säilinud vaid 3. Tänu ilule ja akustikale on Peristüülist saanud ooperilava.
Foto TimeTravelRome, CC BY 2.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Jupiteri tempel
Kitsas tänavake viib templini, mis ehitati aastatel 295-305 ja pühendati Jupiterile, keda Diocletianus pidas oma jumalikuks isaks. Tõenäoliselt muudeti see 6. sajandil Ristija Johannese baptisteeriumiks. Sees on rikkalikult kaunistatud kassettlagi ja Ivan Meštrovići loodud püha Johannese pronkskuju ning marmorplaadil reljeef, mis kujutab Horvaatia kuningat. Sissepääsu ees seisab peata sfinks ja sisse pääseb tasu eest.
Foto Sumitsurai, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Püha Domniuse katedraal ja kellatorn
Katedraal asub mausoleumis, mille Diocletianus ehitas endale umbes 305. aastal. Mausoleum muudeti 7. sajandil kirikuks ja tänapäeval peetakse seda maailma vanimaks katoliku katedraaliks, mis tegutseb endiselt algses hoones. Kaheksanurkset mausoleumi ümbritseb 24 sammast ning pähklipuust ukse nikerdas 1214. aastal Andrija Buvina, kujutades sellel 28 stseeni Kristuse elust. Kellatorni, mille kõrgus on 57 meetrit, hakati ehitama 13. sajandil ja see ehitati põhjalikult ümber aastatel 1890-1908. Tasu eest saad ronida selle tippu.
Foto JoJan, CC BY 3.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Hõbevärav
Hõbevärav, Porta orientalis, oli palee idapoolne sissepääs, Kuldväravast tagasihoidlikumalt kaunistatud. Keskajast kuni 1952. aastani oli see suletud ja taastati, kui lammutati barokne Dušica kirik. Mõlemal pool on näha kaheksanurksete tornide jäänuseid ning väravast läände kulgeb palee peatänav, decumanus, algse antiikse kivisillutisega. Oma visiidi ajal Splitis 1998. aastal sõitis siit katedraali poole paavst Johannes Paulus II.
Foto Fighting Irish 1977 from Kuala Lumpur, CC BY 2.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Pazari turg
Kohe palee idamüüri taga, püha Dominicuse kiriku ümber, tegutseb Pazar, Spliti peamine turg. Siit saad osta värskeid puu- ja köögivilju ning tunnetada linna igapäevaelu. Varem peeti turgu praegusel Puuviljaväljakul, kuid kui linn kasvas, vajas turg rohkem ruumi ja see viidi siia.
Foto Matti Blume, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Kuldvärav ja Nini Gregorius
Kuldvärav oli peamine sissepääs maismaa poolt, Rooma Dalmaatsia pealinna Salonasse viiva tee ääres. Fassaadi niššides pidid seisma nelja kaasvalitseja keisri kujud ning endises valvekoridoris värava kohal asub püha Martini kirikuke, Spliti väikseim. Nime Porta Aurea ehk Kuldvärav sai see alles 16. sajandil Veneetsia mõjul. Värava ees seisab 8,5 meetri kõrgune Nini Gregoriuse kuju. Ta oli 10. sajandi piiskop, kes traditsiooni järgi tõi horvaadi keele jumalateenistustesse. Ivan Meštrović valmistas kuju 1929. aastal Peristüüli jaoks, siin seisab see alates 1954. aastast ning tema suure varba hõõrumine peaks tooma õnne.
Foto Mark Ahsmann, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Raudvärav
Raudvärava juurde jõuad palee peatänavat mööda läände minnes. See oli läänepoolne, algselt sõjaväeline sissepääs ning ainsana neljast väravast on see tänini katkematult kasutusel. Sillusel oli võidujumalanna Nike reljeef, 5. sajandil raiusid kristlased sellele kohale risti. Värava kohal asub Kellatorni Jumalaema kirikuke 11. sajandist pärineva eelromaani kellatorniga, mis on vanim säilinud kellatorn Aadria mere rannikul. Vaata linnakella: sellel on 12 asemel 24 numbrit.
Foto Mark Ahsmann, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Pjaca (Rahvaväljak)
Pjaca, ametlikult Narodni trg ehk Rahvaväljak, on linna esimene osa, mis ehitati väljapoole paleed, selle läänemüüri äärde. Kirjalikes allikates mainiti seda 13. sajandil Püha Laurentiuse väljakuna ning sajandeid on see olnud Spliti elu süda. Väljaku ääres seisab gooti stiilis vana raekoda, endine linnavõimu asukoht, kus tänapäeval toimuvad näitused. Siin tegutseb ka linna vanim raamatupood Morpurgo, mis avati 1861. aastal, ning väljaku ääres asunud endises hotellis Troccoli sai alguse Spliti turism.
Foto JoJan, CC BY 3.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Puuviljaväljak (Voćni trg)
Ametlikult on see Radići vendade väljak, kuid kõik ütlevad Voćni trg ehk Puuviljaväljak, sest kunagi müüsid ümberkaudsete külade naised siin puuvilju. Väljaku kohal kõrgub kaheksanurkne torn, 15. sajandi Veneetsia kindluse jäänuk. Veneetslased ehitasid kindluse, et kaitsta end splitlaste eest. Selle lõunamüürid lammutati aastatel 1806-1807 marssal Marmonti käsul. Väljakul seisab Horvaatia kirjanduse isa Marko Marulići mälestusmärk, Ivan Meštrovići teos aastast 1925, ja selle kõrval 17. sajandist pärinev barokne Milesi palee.
Kõik punktid (17)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 9
Riva ★Riva on splitlaste lemmik kohtumispaik, kohvikuid ja restorane täis jalakäijate promenaad. Praegust kuju hakkas see saama umbes 200 aastat tagasi Prantsuse võimu ajal tänu Napoleoni armee marssal Marmontile. Ametlikult kannab see nime Horvaatia Rahvusliku Ärkamise kallasrada ning veel 20. sajandi 90. aastatel sõitsid siin autod. Põhja pool laiub palee lõunafassaad ning kõige lärmakam on siin Sudamja ajal, mil tähistatakse linna kaitsepühakut püha Domniust.
Peristüül ★Peristüül oli palee pidulik siseõu, mida ümbritsesid punasest graniidist sambad. Keskmise kaare all, Protironis, ilmus rahva ette keiser ning alamad põlvitasid ja suudlesid tema purpurse mantli serva. Väljakut valvab umbes 3500 aasta vanune kivisfinks. See on üks 12 sfinksist, mille Diocletianus Egiptusest tõi ja millest on säilinud vaid 3. Tänu ilule ja akustikale on Peristüülist saanud ooperilava.
Hõbevärav ★Hõbevärav, Porta orientalis, oli palee idapoolne sissepääs, Kuldväravast tagasihoidlikumalt kaunistatud. Keskajast kuni 1952. aastani oli see suletud ja taastati, kui lammutati barokne Dušica kirik. Mõlemal pool on näha kaheksanurksete tornide jäänuseid ning väravast läände kulgeb palee peatänav, decumanus, algse antiikse kivisillutisega. Oma visiidi ajal Splitis 1998. aastal sõitis siit katedraali poole paavst Johannes Paulus II.
Pazari turg ★Kohe palee idamüüri taga, püha Dominicuse kiriku ümber, tegutseb Pazar, Spliti peamine turg. Siit saad osta värskeid puu- ja köögivilju ning tunnetada linna igapäevaelu. Varem peeti turgu praegusel Puuviljaväljakul, kuid kui linn kasvas, vajas turg rohkem ruumi ja see viidi siia.
Kuldvärav ja Nini Gregorius ★Kuldvärav oli peamine sissepääs maismaa poolt, Rooma Dalmaatsia pealinna Salonasse viiva tee ääres. Fassaadi niššides pidid seisma nelja kaasvalitseja keisri kujud ning endises valvekoridoris värava kohal asub püha Martini kirikuke, Spliti väikseim. Nime Porta Aurea ehk Kuldvärav sai see alles 16. sajandil Veneetsia mõjul. Värava ees seisab 8,5 meetri kõrgune Nini Gregoriuse kuju. Ta oli 10. sajandi piiskop, kes traditsiooni järgi tõi horvaadi keele jumalateenistustesse. Ivan Meštrović valmistas kuju 1929. aastal Peristüüli jaoks, siin seisab see alates 1954. aastast ning tema suure varba hõõrumine peaks tooma õnne.
Raudvärav ★Raudvärava juurde jõuad palee peatänavat mööda läände minnes. See oli läänepoolne, algselt sõjaväeline sissepääs ning ainsana neljast väravast on see tänini katkematult kasutusel. Sillusel oli võidujumalanna Nike reljeef, 5. sajandil raiusid kristlased sellele kohale risti. Värava kohal asub Kellatorni Jumalaema kirikuke 11. sajandist pärineva eelromaani kellatorniga, mis on vanim säilinud kellatorn Aadria mere rannikul. Vaata linnakella: sellel on 12 asemel 24 numbrit.
Pjaca (Rahvaväljak) ★Pjaca, ametlikult Narodni trg ehk Rahvaväljak, on linna esimene osa, mis ehitati väljapoole paleed, selle läänemüüri äärde. Kirjalikes allikates mainiti seda 13. sajandil Püha Laurentiuse väljakuna ning sajandeid on see olnud Spliti elu süda. Väljaku ääres seisab gooti stiilis vana raekoda, endine linnavõimu asukoht, kus tänapäeval toimuvad näitused. Siin tegutseb ka linna vanim raamatupood Morpurgo, mis avati 1861. aastal, ning väljaku ääres asunud endises hotellis Troccoli sai alguse Spliti turism.
Puuviljaväljak (Voćni trg) ★Ametlikult on see Radići vendade väljak, kuid kõik ütlevad Voćni trg ehk Puuviljaväljak, sest kunagi müüsid ümberkaudsete külade naised siin puuvilju. Väljaku kohal kõrgub kaheksanurkne torn, 15. sajandi Veneetsia kindluse jäänuk. Veneetslased ehitasid kindluse, et kaitsta end splitlaste eest. Selle lõunamüürid lammutati aastatel 1806-1807 marssal Marmonti käsul. Väljakul seisab Horvaatia kirjanduse isa Marko Marulići mälestusmärk, Ivan Meštrovići teos aastast 1925, ja selle kõrval 17. sajandist pärinev barokne Milesi palee.
Prokurative (Vabariigi väljak)Vabariigi väljak, mida kohalikud kutsuvad Prokurativeks, hakkas kujunema 19. sajandi keskel linnapea Antonio Bajamonti algatusel ning viimased hooned ehitati juurde alles 20. sajandil. Kolmest küljest ümbritsevad seda Veneetsia stiilis arkaadidega uusrenessanss-stiilis hooned, lõunast avaneb väljak aga sadama ja Riva poole. Bajamonti võttis eeskujuks Veneetsia Püha Markuse väljaku. Väljak on juba ammu olnud kultuurisündmuste lava, eriti popmuusikafestivali jaoks.
Hoone / mälestis 4
Pronksvärav ja keldrid ★Pronksvärav, ladina keeles Porta meridionalis, on palee neljast väravast kõige tagasihoidlikum. See viis läbi keldrisaalide otse mere äärde, nii et maismaalt tuleva rünnaku korral sai keiser põgeneda meritsi. Keldrisaalid kandsid Diocletianuse eluruume ja korravad nende paigutust ning sajandeid olid need täidetud ülemistelt korrustelt pärit prahiga. Läänepoolsed saalid avati 1959. aastal, idapoolsed 1996. aastal. Keskmisest koridorist, mis on täis käsitöömüüjate lette, saad läbi minna tasuta, külgsaalid on aga tasulised.
Vestibüül ★Keldritest viiv trepp toob sind üles Vestibüüli juurde, saali juurde, mis on väljast ristkülikukujuline, seest aga ümmargune. See oli palee eraosa eesruum, kus keiser võttis vastu valitud külalisi, näiteks saadikuid. Kunagi kattis saali värvilise mosaiigiga kuppel, mida 16. sajandil kirjeldas Marko Marulić, ning niššides seisid kujud. Suviti laulavad siin klapa-ansamblid, kes kasutavad ära saali erakordset akustikat.
Jupiteri tempel ★Kitsas tänavake viib templini, mis ehitati aastatel 295-305 ja pühendati Jupiterile, keda Diocletianus pidas oma jumalikuks isaks. Tõenäoliselt muudeti see 6. sajandil Ristija Johannese baptisteeriumiks. Sees on rikkalikult kaunistatud kassettlagi ja Ivan Meštrovići loodud püha Johannese pronkskuju ning marmorplaadil reljeef, mis kujutab Horvaatia kuningat. Sissepääsu ees seisab peata sfinks ja sisse pääseb tasu eest.
Püha Domniuse katedraal ja kellatorn ★Katedraal asub mausoleumis, mille Diocletianus ehitas endale umbes 305. aastal. Mausoleum muudeti 7. sajandil kirikuks ja tänapäeval peetakse seda maailma vanimaks katoliku katedraaliks, mis tegutseb endiselt algses hoones. Kaheksanurkset mausoleumi ümbritseb 24 sammast ning pähklipuust ukse nikerdas 1214. aastal Andrija Buvina, kujutades sellel 28 stseeni Kristuse elust. Kellatorni, mille kõrgus on 57 meetrit, hakati ehitama 13. sajandil ja see ehitati põhjalikult ümber aastatel 1890-1908. Tasu eest saad ronida selle tippu.
Tualetid / kassad / parkla 4
Jalutuskäigu algus RivalJalutuskäik algab Riva, Spliti mereäärse promenaadi, idapoolses otsas. Bussijaam, raudteejaam ja parvlaevaterminal on kohe kõrval, samas sadamaosas. Marsruut kulgeb mööda Diocletianuse palee lõunamüüri, läbi keldrisaalide selle südamesse ja seejärel läbi kõigi nelja värava kuni Puuviljaväljakuni.