tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Prešereni väljakult, kuhu jõuad raudtee- ja bussijaamast mööda Miklošičeva tänavat umbes 15 minutiga. See lõpeb lossis: alla saad sõita köisraudteega Krekov trg väljakule, kus peatuvad LPP linnabussid liinidel 2, 13 ja 20, või minna jalgsi mööda Študentovska rada Keskturuni. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Jalutuskäik linnas ja jalgsi lossi minek on tasuta; tasulised on köisraudtee (täiskasvanule 6 eurot edasi-tagasi) ning lossipilet koos vaatetorni ja näitustega (internetis umbes 17 eurot, koos köisraudteesõiduga edasi-tagasi, kuni 7-aastased lapsed koos vanematega tasuta). Novembrist märtsini on loss avatud kella 9:00 kuni 18:00 ja köisraudtee sõidab kella 9:00 kuni 19:00, pileteid saab osta hiljemalt tund enne sulgemist. Keskturg töötab esmaspäevast laupäevani. Gornji trg väljakult viib lossi metsarada mõõduka tõusuga, umbes 10 minutit kõndi; kui soovid tõusu vältida, sõida üles köisraudteega Krekov trg väljakult. Linna tualetid asuvad Lihunike silla all ja Kresija hoones kaldapealsel Kolmiksilla juures. Planeeri umbes kaks ja pool tundi, ilma lossi näitusteta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Ljubljana: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Ljubljana vanalinn asub Ljubljanica jõe ääres Lossimäe jalamil, mille kohal kõrgub keskajast saati loss. Kesklinna ilme kujundas suures osas arhitekt Jože Plečnik, kes projekteeris maailmasõdadevahelisel ajal sillad, kaldapealsed, turu arkaadid ja raamatukogu; alates 2021. aastast on tema tööd Ljubljanas UNESCO nimekirjas. Jalutuskäik viib Prešereni väljakult (Prešernov trg) üle Kolmiksilla (Tromostovje), Draakonisilla (Zmajski most) ja vanalinna barokkväljakute kuni lossi õue ja vaatetornini.
Foto Julien Maury, Public domain, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Prešereni mälestusmärk
France Prešeren, kes elas aastatel 1800-1849, on kõige tähtsam sloveeni luuletaja: tema laul Zdravljica kuulutati 1989. aastal Sloveenia hümniks ja tema portree on Sloveenia 2-eurosel mündil. Pronksist mälestusmärk avati 1905. aasta sügisel; luuletaja kuju valmistas Ivan Zajec ning pjedestaali projekteeris arhitekt Maks Fabiani. Luuletaja kohal hõljub muusa loorberioksaga. Otsi Wolfova tänava maja fassaadilt üles Julija Primici kuju, luuletaja suure ja vastamata armastuse: sümboolselt vaatab ta mälestusmärgi poole.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Frantsiskaanide kirik
Õnnistatud Neitsi Maarja kuulutamise barokne kirik ehitati aastatel 1646-1660, tornid lisati umbes 1720. aastal. Punane fassaad viitab frantsiskaanide ordu värvidele, varem oli kirik valge. Tipus seisab vasest Jumalaema kuju Jeesuslapsega. Peaaltari valmistas 1736. aastal peamiselt Francesco Robba, Mestni trg väljaku purskkaevu autor, ning kõrvalasuvas kloostris on Sloveenia rikkaim kloostriraamatukogu, kus on üle 70 tuhande raamatu.
Foto Tiia Monto, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Kolmiksild
Kolmiksilla (Tromostovje) kohal seisis puusild juba 1280. aastal. 1842. aastal asendati see Giovanni Picco projekti järgi ehitatud kivisillaga, mis sai nime ertshertsog Franz Karli auks. Aastatel 1929-1932 lisas Jože Plečnik kummalegi poole kaldu asetseva jalakäijate silla ja andis kogu sillale massiivsed kivibalustraadid laternatega: balustreid on lausa 642. Mõlemalt kõrvalsillalt viib trepp alla vee ääres asuvale terrassile, mille äärde Plečnik istutas paplid.
Foto Cezar Suceveanu, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Plečniku arkaadid ja Keskturg
Ljubljanica paremal kaldal Kolmiksillast Draakonisillani ulatub sammaskäiguga turuhoone. Selle projekteeris Jože Plečnik aastatel 1931-1939 ja see ehitati aastatel 1940-1942. Tänava poolel kulgevad arkaadid ning kaks avatud sammastega lodžat katkestavad hoone, et jõge oleks näha. Alumisel tasandil vee ääres tegutsevad kalaturg ja kuivatatud puuviljade letid.
Foto Leonhard Lenz, CC0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Lihunike sild
Lihunike sild (Mesarski most) avati pidulikult 10. juulil 2010 Jurij Kobe projekti järgi. Ülekäiku siia kavandas juba Plečnik 20. sajandi 30. aastatel kui katusega silda, mis oleks osa turust, kuid sõda takistas seda. Sillal seisavad Jakov Brdari pronksskulptuurid: Aadam ja Eeva, Satüür ja Prometheus, piiretel istuvad aga väikesed konnad ja koorikloomad. Armunud kinnitavad terastrossidele tabalukke igavese armastuse märgiks.
Foto Jakub Hałun, CC BY 4.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Draakonisild
Draakonisild (Zmajski most) avati 4. oktoobril 1901 keiser Franz Joseph I juubelisillana ja praeguse nime sai see 1919. aastal. See oli üks Euroopa varasemaid raudbetoonsildu ja esimene selline Ljubljanas ning seda peetakse kõige ilusamaks Viini juugendstiilis sillaks. Vaskplekist draakonid valmistati Viinis: 4 suurt istuvad nurkadel ja väiksemaid on 16, proovi need kõik üles leida. Kohalikud naljatavad, et draakonid liputavad saba, kui üle silla kõnnib neitsi.
Foto Tiia Monto, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Turg Vodniku väljakul
Pärast 1895. aasta maavärinat, mis hävitas siin seisnud kloostri koos tütarlastekooliga, rajati Vodniku väljakule (Vodnikov trg) vabaõhuturg ja see tegutseb tänini iga päev peale pühapäeva. Lettide vahel seisab luuletaja Valentin Vodniku mälestusmärk, kelle järgi väljak on nime saanud. Seal, kus Vodniku väljak ühineb Pogačari väljakuga, on lilleturg. Siit algab ka Študentovska rada, mida mööda jõuad umbes 10 minutiga lossi juurde.
Foto Verity Cridland, CC BY 2.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Püha Nikolause katedraal
Kirikut on siin mainitud juba 1262. aastal. Praegune barokne katedraal ehitati aastatel 1701-1706 jesuiit Andrea Pozzo parandatud projekti järgi ja pühitseti 1707. aastal. Tunned selle ära rohelise kupli järgi, mis asendas 1841. aastal vaid võlvile maalitud kupli, ning kahe torni järgi. Vaata 1996. aasta pronksuksi, Sloveenia ust ja Ljubljana ust, mis valmistati kristluse 1250. aastapäevaks Sloveenias ja paavst Johannes Paulus II visiidiks.
Foto MollySVH, CC BY 2.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Mestni trg, raekoda ja Robba purskkaev
Mestni trg oli alates 12. sajandist keskaegse linna keskus. 1484. aastast pärit gooti raekoda ehitati aastatel 1717-1719 ümber Veneetsiast inspireeritud barokkstiilis, frontooni, lodža ja trepiga. Selle ees seisab Francesco Robba purskkaev aastatest 1743-1751: 3 kuju delfiinide ja kannudega 10-meetrise obeliski jalamil on Sava, Krka ja Ljubljanica jõe jumalad. Väljakul seisab 2006. aasta koopia, restaureeritud originaali saab alates 2008. aastast vaadata Rahvusgaleriis.
Foto G-Cup, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Kingsepasild
Kingsepasild (Šuštarski most) on olemas vähemalt 13. sajandist ja keskajal kutsuti seda Ülemiseks sillaks. See oli puust ja sellel asus lihunike pood, kuid liha hais oli nii tülikas, et valitseja maksis lihunike ümberkolimise eest ning letid võtsid üle kingsepad. Praeguse kivisilla projekteeris Jože Plečnik ja see avati 1931. aastal. Tavalise piirde asemel paigutas ta sambad: korintose sambad määravad silla kuju ja joonia sambad kannavad laternaid.
Foto imke.stahlmann, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Stari trg ja Heraklese purskkaev
Stari trg on keskaegse Ljubljana kõige varem asustatud osa. Majadel on barokkfassaadid ja keskaegsed interjöörid: 17. ja 18. sajandil neid ehitati ümber ja ühendati naabermajadega. Numbril 11a asub Schweigeri maja: rõdu portaali kohal toetab Atlas, sõrm huultel, nali omaniku nime üle, mis tähendab vaikijat. Väljaku kõige laiemas kohas, Levstikov trg väljakul, seisab Heraklese purskkaev, uus versioon baroksest purskkaevust, mille 17. sajandi kuju viidi raekotta.
Foto Prabhu Balakrishnan, CC BY 2.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Gornji trg ja püha Floriani kirik
Gornji trg viib kuni Lossimäe jalamini. Numbritel 7 kuni 15 seisab 5 keskaegset maja ja nende vahel on kitsad käigud, mida mööda vanasti prahti jõkke loputati. Püha Floriani kiriku lasid ehitada linnakodanikud 1660. aasta suure tulekahju mälestuseks, mis hävitas Stari trg ja Gornji trg väljakud; see valmis 1696. aastal ja 20. sajandi 30. aastatel uuendas seda Plečnik. Kiriku taga algab Na Grad tänav ja sellest metsarada, mida mööda jõuad umbes 10 minutiga lossi.
Foto LeDucky, CC BY 2.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Ljubljana lossi õu
Esimesed teated lossist pärinevad 12. või 13. sajandist. 1335. aastal läks see koos Krainaga Habsburgide päritavasse valdusse, praeguse kuju sai 15. sajandil ning enamik hooneid pärineb 16. ja 17. sajandist. Kaua oli see vangla, kuni 1895. aastani, ja 1905. aastal ostis selle linn. Vaata õues ringi: näed püha Jüri gooti kabelit, mis pühitseti 1489. aastal ja kaunistati 1747. aastal Kraina asehaldurite vappidega, ning Viisnurkset torni, mis on 16. sajandist olnud peamine sissepääs õuele.
Foto Tournasol7, CC BY 4.0, Wikimedia Commons14
Vaatamisväärsus
Vaatetorn
Müüritud torn ehitati aastatel 1845-1848 puust signaaltorni asemele ja 1982. aastal tõsteti seda 1,2 meetri võrra kõrgemaks. Ülemine terrass on täpselt 400 meetrit üle merepinna ja vaade avaneb igas suunas kogu linnale. Sissepääs on lossipileti hinna sees koos näituste ja edasi-tagasi köisraudteesõiduga. Sama piletiga saad vaadata ka 4D-filmi Virtuaalne loss.
Kõik punktid (29)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 13
Prešereni mälestusmärk ★France Prešeren, kes elas aastatel 1800-1849, on kõige tähtsam sloveeni luuletaja: tema laul Zdravljica kuulutati 1989. aastal Sloveenia hümniks ja tema portree on Sloveenia 2-eurosel mündil. Pronksist mälestusmärk avati 1905. aasta sügisel; luuletaja kuju valmistas Ivan Zajec ning pjedestaali projekteeris arhitekt Maks Fabiani. Luuletaja kohal hõljub muusa loorberioksaga. Otsi Wolfova tänava maja fassaadilt üles Julija Primici kuju, luuletaja suure ja vastamata armastuse: sümboolselt vaatab ta mälestusmärgi poole.
Kolmiksild ★Kolmiksilla (Tromostovje) kohal seisis puusild juba 1280. aastal. 1842. aastal asendati see Giovanni Picco projekti järgi ehitatud kivisillaga, mis sai nime ertshertsog Franz Karli auks. Aastatel 1929-1932 lisas Jože Plečnik kummalegi poole kaldu asetseva jalakäijate silla ja andis kogu sillale massiivsed kivibalustraadid laternatega: balustreid on lausa 642. Mõlemalt kõrvalsillalt viib trepp alla vee ääres asuvale terrassile, mille äärde Plečnik istutas paplid.
Lihunike sild ★Lihunike sild (Mesarski most) avati pidulikult 10. juulil 2010 Jurij Kobe projekti järgi. Ülekäiku siia kavandas juba Plečnik 20. sajandi 30. aastatel kui katusega silda, mis oleks osa turust, kuid sõda takistas seda. Sillal seisavad Jakov Brdari pronksskulptuurid: Aadam ja Eeva, Satüür ja Prometheus, piiretel istuvad aga väikesed konnad ja koorikloomad. Armunud kinnitavad terastrossidele tabalukke igavese armastuse märgiks.
Draakonisild ★Draakonisild (Zmajski most) avati 4. oktoobril 1901 keiser Franz Joseph I juubelisillana ja praeguse nime sai see 1919. aastal. See oli üks Euroopa varasemaid raudbetoonsildu ja esimene selline Ljubljanas ning seda peetakse kõige ilusamaks Viini juugendstiilis sillaks. Vaskplekist draakonid valmistati Viinis: 4 suurt istuvad nurkadel ja väiksemaid on 16, proovi need kõik üles leida. Kohalikud naljatavad, et draakonid liputavad saba, kui üle silla kõnnib neitsi.
Turg Vodniku väljakul ★Pärast 1895. aasta maavärinat, mis hävitas siin seisnud kloostri koos tütarlastekooliga, rajati Vodniku väljakule (Vodnikov trg) vabaõhuturg ja see tegutseb tänini iga päev peale pühapäeva. Lettide vahel seisab luuletaja Valentin Vodniku mälestusmärk, kelle järgi väljak on nime saanud. Seal, kus Vodniku väljak ühineb Pogačari väljakuga, on lilleturg. Siit algab ka Študentovska rada, mida mööda jõuad umbes 10 minutiga lossi juurde.
Mestni trg, raekoda ja Robba purskkaev ★Mestni trg oli alates 12. sajandist keskaegse linna keskus. 1484. aastast pärit gooti raekoda ehitati aastatel 1717-1719 ümber Veneetsiast inspireeritud barokkstiilis, frontooni, lodža ja trepiga. Selle ees seisab Francesco Robba purskkaev aastatest 1743-1751: 3 kuju delfiinide ja kannudega 10-meetrise obeliski jalamil on Sava, Krka ja Ljubljanica jõe jumalad. Väljakul seisab 2006. aasta koopia, restaureeritud originaali saab alates 2008. aastast vaadata Rahvusgaleriis.
Kingsepasild ★Kingsepasild (Šuštarski most) on olemas vähemalt 13. sajandist ja keskajal kutsuti seda Ülemiseks sillaks. See oli puust ja sellel asus lihunike pood, kuid liha hais oli nii tülikas, et valitseja maksis lihunike ümberkolimise eest ning letid võtsid üle kingsepad. Praeguse kivisilla projekteeris Jože Plečnik ja see avati 1931. aastal. Tavalise piirde asemel paigutas ta sambad: korintose sambad määravad silla kuju ja joonia sambad kannavad laternaid.
Stari trg ja Heraklese purskkaev ★Stari trg on keskaegse Ljubljana kõige varem asustatud osa. Majadel on barokkfassaadid ja keskaegsed interjöörid: 17. ja 18. sajandil neid ehitati ümber ja ühendati naabermajadega. Numbril 11a asub Schweigeri maja: rõdu portaali kohal toetab Atlas, sõrm huultel, nali omaniku nime üle, mis tähendab vaikijat. Väljaku kõige laiemas kohas, Levstikov trg väljakul, seisab Heraklese purskkaev, uus versioon baroksest purskkaevust, mille 17. sajandi kuju viidi raekotta.
Gornji trg ja püha Floriani kirik ★Gornji trg viib kuni Lossimäe jalamini. Numbritel 7 kuni 15 seisab 5 keskaegset maja ja nende vahel on kitsad käigud, mida mööda vanasti prahti jõkke loputati. Püha Floriani kiriku lasid ehitada linnakodanikud 1660. aasta suure tulekahju mälestuseks, mis hävitas Stari trg ja Gornji trg väljakud; see valmis 1696. aastal ja 20. sajandi 30. aastatel uuendas seda Plečnik. Kiriku taga algab Na Grad tänav ja sellest metsarada, mida mööda jõuad umbes 10 minutiga lossi.
Ljubljana lossi õu ★Esimesed teated lossist pärinevad 12. või 13. sajandist. 1335. aastal läks see koos Krainaga Habsburgide päritavasse valdusse, praeguse kuju sai 15. sajandil ning enamik hooneid pärineb 16. ja 17. sajandist. Kaua oli see vangla, kuni 1895. aastani, ja 1905. aastal ostis selle linn. Vaata õues ringi: näed püha Jüri gooti kabelit, mis pühitseti 1489. aastal ja kaunistati 1747. aastal Kraina asehaldurite vappidega, ning Viisnurkset torni, mis on 16. sajandist olnud peamine sissepääs õuele.
Vaatetorn ★Müüritud torn ehitati aastatel 1845-1848 puust signaaltorni asemele ja 1982. aastal tõsteti seda 1,2 meetri võrra kõrgemaks. Ülemine terrass on täpselt 400 meetrit üle merepinna ja vaade avaneb igas suunas kogu linnale. Sissepääs on lossipileti hinna sees koos näituste ja edasi-tagasi köisraudteesõiduga. Sama piletiga saad vaadata ka 4D-filmi Virtuaalne loss.
Kongresni trg ja Zvezda parkVäljak rajati 1821. aastal kaputsiinide kloostri asemele ja nimetati Püha Allianssi kongressi mälestuseks, mis toimus tol ajal Ljubljanas. Keskel asuvat parki kutsutakse Zvezda, see tähendab Täht, teeradade paigutuse järgi. 20. sajandi 30. aastate lõpus ehitas väljaku ümber Jože Plečnik ja tänapäeval on see osa tema UNESCO nimekirja kantud töödest. Väljaku ääres asuvad Ljubljana Ülikooli rektoraadi hoone, endine Kraina maapäeva hoone, uursuliinide barokne kirik ja 1701. aastal asutatud Sloveenia Filharmoonia. Vaata ka kuldset Emona kodaniku kuju, Emona varemetest leitud Rooma skulptuuri koopiat.
Köisraudtee lossiKöisraudtee sõidab alates 28. detsembrist 2006 Krekov trg väljaku ja lossi vahel. Rööbastee on veidi alla 118 meetri pikk ja kõrguste vahe on peaaegu 70 meetrit. Alumine jaam asub Krekov trg väljaku ääres Nukuteatri kõrval, kus peatuvad liinide 2, 13 ja 20 bussid. Novembrist märtsini sõidab köisraudtee kella 9:00 kuni 19:00 ja üheotsapilet maksab täiskasvanule 3,30 eurot.
Hoone / mälestis 4
Frantsiskaanide kirik ★Õnnistatud Neitsi Maarja kuulutamise barokne kirik ehitati aastatel 1646-1660, tornid lisati umbes 1720. aastal. Punane fassaad viitab frantsiskaanide ordu värvidele, varem oli kirik valge. Tipus seisab vasest Jumalaema kuju Jeesuslapsega. Peaaltari valmistas 1736. aastal peamiselt Francesco Robba, Mestni trg väljaku purskkaevu autor, ning kõrvalasuvas kloostris on Sloveenia rikkaim kloostriraamatukogu, kus on üle 70 tuhande raamatu.
Plečniku arkaadid ja Keskturg ★Ljubljanica paremal kaldal Kolmiksillast Draakonisillani ulatub sammaskäiguga turuhoone. Selle projekteeris Jože Plečnik aastatel 1931-1939 ja see ehitati aastatel 1940-1942. Tänava poolel kulgevad arkaadid ning kaks avatud sammastega lodžat katkestavad hoone, et jõge oleks näha. Alumisel tasandil vee ääres tegutsevad kalaturg ja kuivatatud puuviljade letid.
Püha Nikolause katedraal ★Kirikut on siin mainitud juba 1262. aastal. Praegune barokne katedraal ehitati aastatel 1701-1706 jesuiit Andrea Pozzo parandatud projekti järgi ja pühitseti 1707. aastal. Tunned selle ära rohelise kupli järgi, mis asendas 1841. aastal vaid võlvile maalitud kupli, ning kahe torni järgi. Vaata 1996. aasta pronksuksi, Sloveenia ust ja Ljubljana ust, mis valmistati kristluse 1250. aastapäevaks Sloveenias ja paavst Johannes Paulus II visiidiks.
Rahvus- ja ÜlikooliraamatukoguHoone projekteeris Jože Plečnik aastatel 1930-1931 ja see ehitati aastatel 1936-1941. See seisab 1895. aasta maavärinas hävinud Hertsogipalee kohal ja meenutab selle kuju. Turjaška tänava poolne fassaad ühendab tellist ja kivi ning sellesse on müüritud ka arheoloogiliste mälestiste katkeid. Peaukse käepidemed lõpevad tiibhobuse Pegasose peakestega ning külgsissepääsu juures Gosposka tänava poolel seisab Lojze Dolinari loodud Mooses.
Tualetid / kassad / parkla 12
Jalutuskäigu algus Prešereni väljakulJalutuskäik algab Prešereni väljakul (Prešernov trg), seal, kus väljakule jõuab jaamast tulev Miklošičeva tänav. Väljak tekkis keskaegsest ristmikust endise linnavärava ees ning 19. sajandi keskel, pärast linnamüüride lammutamist, see sillutati ja ehitati ümber. Marsruut viib üle Kolmiksilla ja mööda Ljubljanica kaldapealseid vanalinna ning seejärel üles Ljubljana lossi (Ljubljanski grad).