Retk algab kassa ja parkla juures kalju jalamil ning lõpeb ülemise lossi hoovis, kust tuled tagasi sama teed pidi või sõidad alla liftiga. Lähim raudteejaam on Launsdorf-Hochosterwitz Klagenfurdist tuleval liinil, kust jõuad kohale jalgsi, ning lossi all tee ääres on bussipeatus Launsdorf Burg Hochosterwitz. Sissepääs on tasuline: 2026. aastal maksavad täiskasvanud 18 eurot, lapsed vanuses 6 kuni 15 aastat 11 eurot ja perepilet maksab 47 eurot; lift maksab lisaks 12 eurot üles ja 7 eurot alla, kuni 6-aastased lapsed sisenevad ja sõidavad tasuta. Loss on avatud aprillist 1. novembrini: aprillis, septembris ja oktoobris kolmapäevast pühapäevani kella 10 kuni 17, mais iga päev kella 10 kuni 17, juunist augustini iga päev kella 9 kuni 18 ning viimane sissepääs on poolteist tundi enne sulgemist. Novembrist märtsini on loss suletud ja avatakse vaid advendilaadaks detsembri alguses, 2026. aastal 4. kuni 8. detsembrini. Tee läbi väravate on pidev tõus mööda kruusateed, seega on lapsevankriga parem sõita üles liftiga. Tualetid on all kassa juures ja lossis lifti ülemise jaama kõrval ning koerad tohivad siseneda. Kui oled juba lossis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes 2 tundi, ainuüksi teele läbi väravate ja hoovile vähemalt poolteist tundi.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Hochosterwitz Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Hochosterwitzi loss seisab dolomiitkaljul, mis kõrgub üle 150 meetri Kesk-Kärnteni tasandiku kohal, ning esimene teade sellest pärineb aastast 860. Georg Khevenhüller ostis lossi 1571. aastal ja ehitas selle ümber ning sulges tee tippu 14 väravaga, millest igaühe oleks ründaja pidanud eraldi vallutama. Tee läbi väravate on 620 meetrit pikk ja loss on juba üle 450 aasta kuulunud Khevenhülleride suguvõsale. Legendi järgi pole keegi seda kunagi vallutanud.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Fähnrichtor (värav 1)
Esimene 14 väravast sai nime lipukandjate järgi: selle seintele on maalitud kaks loodusliku suurusega landsknehti Khevenhülleride ja Kärnteni värvides lippudega. Lukukivi aastaarvuga 1580 kõneleb, millal ehitus lõpetati, ning sissepääsu kohal on marmorreljeef Jeesuslapsest talle ja lipuga. Otsi paremast alanurgast Tirooli hertsoginna Margarete Maultaschi büsti. Legendi järgi piiras ta lossi ja kaitsjad viskasid müüridelt talle viimase viljaga täis topitud härja, et näidata, et toitu on neil küllaga, ning väed lahkusid. Ajaloolased peavad seda lugu vähe tõenäoliseks.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Wächtertor (värav 2)
Wächtertori (Valvurite värava) juurde viib kitsas kaljurada. Väraval on kaitseerker põrandas oleva avaga, kust seda oli lihtne kaitsta, ning rauaga kaetud luukidega aknad. Lossi veebilehe järgi pärineb see aastast 1577. Aastast 1611 pärinev määrus nõudis, et väravate juures põleks alati tuli, ning selle värava juures olev lõke teenis ka esimest ja kolmandat väravat.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Nautor (värav 3)
Nimi Nautor tuleb keskaegsest saksa sõnast „Nau“, mis tähendab väikest laeva. Värav ulatub kuristiku kohale nagu laevanina ja tee selleni on väga kitsas. Lossi veebilehe järgi ehitati see 1583. aastal. Iga värava juures ripub tahvel skeemiga, mis näitab, kuidas väravat ründajate eest suleti.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Engeltor (värav 4)
Engeltori (Ingli värava) tunned ära lukukivil oleva ingli reljeefi järgi, aastaarvuga 1577, ümberehitamise aastaga. Säilinud on endise tõstesilla kettide pilud. Kohaliku legendi järgi ei pääsenud ükski ründaja kaugemale kui selle, neljanda väravani. Aastast 1577 pärinevas vahitornis on nüüd Khevenhülleride kaardiväe muuseum.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Löwentor (värav 5)
Löwentor (Lõvivärav) sai nime lõvide järgi, kes olid kunagi maalitud selle rauaga kaetud tiibadele. Lukukivil näed risti ja Jeesuse marmorreljeefi. Tõstesild on osaliselt säilinud ning selle tõstmise mehhanism asus ülemisel korrusel. Lossi veebilehe järgi valmis värav 1577. aastal.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Manntor (värav 6)
Manntoril pole eestpoolt väravatiibu: lühikest tünnvõlviga läbisõitu sulgeb värav alles tagumises otsas. Kes siia sisenes, sattus kahuri ja laskeavade tule alla. Värava juures on säilinud raidkirjaga kivi. Selle värava juures olev lõke teenis ka naabruses asuvat, seitsmendat väravat.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Khevenhüllertor (värav 7)
See on väravatest uhkeim: sellel on 3 korrust, sakmed ja laskeavadega erkerid ning sissepääs on ääristatud rohelisest kiltkivist tahutud kividega. Marmorist lukukivil on lõvipea, Khevenhülleride vapp ja aastaarv 1580. Kõrgemal näed ehitaja Georg Khevenhülleri reljeefi: soomusrüüs, ilma kiivrita, nui käes. Väravat sulgesid kahepoolsed väravatiivad ja suur ülemiselt korruselt langetatav võre ning juurdepääsu kaitsesid järsk nõlv, müürid ja bastionid.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Landschaftstor (värav 8)
Kärnteni asehaldur Georg Khevenhüller kinkis selle värava Kärnteni seisustele, sellest ka nimi. Värav on ehitatud punasest liivakivist ning kaunistatud Kärnteni vapi ja asutamisraidkirjaga. Tõstesild pöördus telje ümber nii, et ründaja leidis end äkki kuristiku kohalt. Lossi veebilehe järgi pärineb värav aastast 1570.
Foto Alois zingl, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Reisertor (värav 9)
Reisertori juures vaata lähemalt raidkirjaga kivi: seda kaunistavad tiivuline liivakell ja kaalud. Kivi pärineb umbes aastatest 1575-1580. Sellel ja eelmisel väraval oli ühine vahitorn, milles põles tuli. Siit pöördub tee tagasi ja tõuseb edasi müüride all lossi poole.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Waffentor (värav 10)
Värava poolringikujulise kaare kohal on Sise-Austria valitseja ertshertsog Karli reljeef ja raidkiri aastast 1576. Just temalt ostis Georg Khevenhüller lossi 18. märtsil 1571. Samal 1576. aastal kirjutati hoovis asuvale marmortahvlile, et Georg ehitas lossi omal kulul ümber ning ümbritses selle müüride ja bastionidega.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Mauertor (värav 11)
Mauertori seinad on ehitatud kloriitkildast. Lossi veebilehe järgi valmis värav 1575. aastal. Väravatel ja vahitornidel olid tulekahju puhuks veemahutid ning 3 algset mahutit näed suures hoovis. Tuli selle värava jaoks toodi kahest koldest kolmeteistkümnenda värava juurest.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Brückentor (värav 12)
Brückentori (Sillavärava) ülemisel korrusel on ketiga vints, millega tõstesilda tõsteti. Tõstesillad olid teiste seas ka neljandal, viiendal, kaheksandal ja neljateistkümnendal väraval. Värava taga pöördub tee tagasi kolmeteistkümnenda värava poole.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis
Kirchentor (värav 13)
Kirchentor (Kirikuvärav) toetub vahitorni bastionile. Siit hargneb kitsas rada lossikirikusse, mis asub allpool, kalju lääneküljel. Lossi veebilehe järgi pärineb värav aastast 1578. Selle juures põles kaks kollet, kust võeti tuld kümnenda, üheteistkümnenda, kaheteistkümnenda ja neljateistkümnenda värava jaoks.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Hoone / mälestis
Lossikirik
Kirikut mainiti esimest korda 926. aastal ning Georg Khevenhüller ehitas selle 1586. aastal ümber protestantlikuks pühakojaks. Peaportaal on Itaalia marmorist ja peaaltari valmistas Lõuna-Tirooli skulptor Michael Bacher. Tänapäeval on kirik pühendatud pühale Johannes Nepomukile ning krüptis puhkavad alates 1607. aastast Khevenhülleride suguvõsa liikmed. Erinevalt lossist oli kirik ümbruskonna elanikele alati avatud.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons15
Hoone / mälestis
Kulmertor (värav 14)
Viimane, neljateistkümnes värav kannab Kulmerite suguvõsa nime, kes olid pikka aega lossi valitsejad. Selle ees olid vastukaaluga tõstesild, langev tala ja langetatav võre. Väravas pöörab tee täisnurga all vasakule ja viib pika müüridevahelise käigu kaudu otse ülemise lossi alla.
Foto Johann Jaritz, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons16
Vaatamisväärsus
Ülemise lossi hoov
Ülemise lossi hooned ümbritsevad hoovi, mida varjutavad osaliselt hobukastanid ja kus asub lossirestoran. Siin seisavad 3 algset veemahutit endistelt väravatelt ning põhjanurgas on 13 meetri sügavune mahuti. Aastast 1576 pärineval marmortahvlil palusid Khevenhüllerid, et loss jääks alati nende suguvõssa. Sees ootavad sind relvakoda relvade ja rüüdega, sealhulgas umbes 2,4 meetri kõrgune rüü, ning püha Nikolai kabel altariga aastast 1673. Kaljul seisvat lossi on hea ilmaga näha isegi 30 kilomeetri kauguselt.
Kõik punktid (20)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 15
Fähnrichtor (värav 1) ★Esimene 14 väravast sai nime lipukandjate järgi: selle seintele on maalitud kaks loodusliku suurusega landsknehti Khevenhülleride ja Kärnteni värvides lippudega. Lukukivi aastaarvuga 1580 kõneleb, millal ehitus lõpetati, ning sissepääsu kohal on marmorreljeef Jeesuslapsest talle ja lipuga. Otsi paremast alanurgast Tirooli hertsoginna Margarete Maultaschi büsti. Legendi järgi piiras ta lossi ja kaitsjad viskasid müüridelt talle viimase viljaga täis topitud härja, et näidata, et toitu on neil küllaga, ning väed lahkusid. Ajaloolased peavad seda lugu vähe tõenäoliseks.
Wächtertor (värav 2) ★Wächtertori (Valvurite värava) juurde viib kitsas kaljurada. Väraval on kaitseerker põrandas oleva avaga, kust seda oli lihtne kaitsta, ning rauaga kaetud luukidega aknad. Lossi veebilehe järgi pärineb see aastast 1577. Aastast 1611 pärinev määrus nõudis, et väravate juures põleks alati tuli, ning selle värava juures olev lõke teenis ka esimest ja kolmandat väravat.
Nautor (värav 3) ★Nimi Nautor tuleb keskaegsest saksa sõnast „Nau“, mis tähendab väikest laeva. Värav ulatub kuristiku kohale nagu laevanina ja tee selleni on väga kitsas. Lossi veebilehe järgi ehitati see 1583. aastal. Iga värava juures ripub tahvel skeemiga, mis näitab, kuidas väravat ründajate eest suleti.
Engeltor (värav 4) ★Engeltori (Ingli värava) tunned ära lukukivil oleva ingli reljeefi järgi, aastaarvuga 1577, ümberehitamise aastaga. Säilinud on endise tõstesilla kettide pilud. Kohaliku legendi järgi ei pääsenud ükski ründaja kaugemale kui selle, neljanda väravani. Aastast 1577 pärinevas vahitornis on nüüd Khevenhülleride kaardiväe muuseum.
Löwentor (värav 5) ★Löwentor (Lõvivärav) sai nime lõvide järgi, kes olid kunagi maalitud selle rauaga kaetud tiibadele. Lukukivil näed risti ja Jeesuse marmorreljeefi. Tõstesild on osaliselt säilinud ning selle tõstmise mehhanism asus ülemisel korrusel. Lossi veebilehe järgi valmis värav 1577. aastal.
Manntor (värav 6) ★Manntoril pole eestpoolt väravatiibu: lühikest tünnvõlviga läbisõitu sulgeb värav alles tagumises otsas. Kes siia sisenes, sattus kahuri ja laskeavade tule alla. Värava juures on säilinud raidkirjaga kivi. Selle värava juures olev lõke teenis ka naabruses asuvat, seitsmendat väravat.
Khevenhüllertor (värav 7) ★See on väravatest uhkeim: sellel on 3 korrust, sakmed ja laskeavadega erkerid ning sissepääs on ääristatud rohelisest kiltkivist tahutud kividega. Marmorist lukukivil on lõvipea, Khevenhülleride vapp ja aastaarv 1580. Kõrgemal näed ehitaja Georg Khevenhülleri reljeefi: soomusrüüs, ilma kiivrita, nui käes. Väravat sulgesid kahepoolsed väravatiivad ja suur ülemiselt korruselt langetatav võre ning juurdepääsu kaitsesid järsk nõlv, müürid ja bastionid.
Landschaftstor (värav 8) ★Kärnteni asehaldur Georg Khevenhüller kinkis selle värava Kärnteni seisustele, sellest ka nimi. Värav on ehitatud punasest liivakivist ning kaunistatud Kärnteni vapi ja asutamisraidkirjaga. Tõstesild pöördus telje ümber nii, et ründaja leidis end äkki kuristiku kohalt. Lossi veebilehe järgi pärineb värav aastast 1570.
Reisertor (värav 9) ★Reisertori juures vaata lähemalt raidkirjaga kivi: seda kaunistavad tiivuline liivakell ja kaalud. Kivi pärineb umbes aastatest 1575-1580. Sellel ja eelmisel väraval oli ühine vahitorn, milles põles tuli. Siit pöördub tee tagasi ja tõuseb edasi müüride all lossi poole.
Waffentor (värav 10) ★Värava poolringikujulise kaare kohal on Sise-Austria valitseja ertshertsog Karli reljeef ja raidkiri aastast 1576. Just temalt ostis Georg Khevenhüller lossi 18. märtsil 1571. Samal 1576. aastal kirjutati hoovis asuvale marmortahvlile, et Georg ehitas lossi omal kulul ümber ning ümbritses selle müüride ja bastionidega.
Mauertor (värav 11) ★Mauertori seinad on ehitatud kloriitkildast. Lossi veebilehe järgi valmis värav 1575. aastal. Väravatel ja vahitornidel olid tulekahju puhuks veemahutid ning 3 algset mahutit näed suures hoovis. Tuli selle värava jaoks toodi kahest koldest kolmeteistkümnenda värava juurest.
Brückentor (värav 12) ★Brückentori (Sillavärava) ülemisel korrusel on ketiga vints, millega tõstesilda tõsteti. Tõstesillad olid teiste seas ka neljandal, viiendal, kaheksandal ja neljateistkümnendal väraval. Värava taga pöördub tee tagasi kolmeteistkümnenda värava poole.
Kirchentor (värav 13) ★Kirchentor (Kirikuvärav) toetub vahitorni bastionile. Siit hargneb kitsas rada lossikirikusse, mis asub allpool, kalju lääneküljel. Lossi veebilehe järgi pärineb värav aastast 1578. Selle juures põles kaks kollet, kust võeti tuld kümnenda, üheteistkümnenda, kaheteistkümnenda ja neljateistkümnenda värava jaoks.
Lossikirik ★Kirikut mainiti esimest korda 926. aastal ning Georg Khevenhüller ehitas selle 1586. aastal ümber protestantlikuks pühakojaks. Peaportaal on Itaalia marmorist ja peaaltari valmistas Lõuna-Tirooli skulptor Michael Bacher. Tänapäeval on kirik pühendatud pühale Johannes Nepomukile ning krüptis puhkavad alates 1607. aastast Khevenhülleride suguvõsa liikmed. Erinevalt lossist oli kirik ümbruskonna elanikele alati avatud.
Kulmertor (värav 14) ★Viimane, neljateistkümnes värav kannab Kulmerite suguvõsa nime, kes olid pikka aega lossi valitsejad. Selle ees olid vastukaaluga tõstesild, langev tala ja langetatav võre. Väravas pöörab tee täisnurga all vasakule ja viib pika müüridevahelise käigu kaudu otse ülemise lossi alla.
Vaatamisväärsus 2
Ülemise lossi hoov ★Ülemise lossi hooned ümbritsevad hoovi, mida varjutavad osaliselt hobukastanid ja kus asub lossirestoran. Siin seisavad 3 algset veemahutit endistelt väravatelt ning põhjanurgas on 13 meetri sügavune mahuti. Aastast 1576 pärineval marmortahvlil palusid Khevenhüllerid, et loss jääks alati nende suguvõssa. Sees ootavad sind relvakoda relvade ja rüüdega, sealhulgas umbes 2,4 meetri kõrgune rüü, ning püha Nikolai kabel altariga aastast 1673. Kaljul seisvat lossi on hea ilmaga näha isegi 30 kilomeetri kauguselt.
Lift lossiKui sa ei taha mäest üles minna, sõidad lossi kaldliftiga. Lift ületab umbes 100-meetrise kõrguste vahe ja sõit kestab umbes poolteist minutit. Pilet maksab 12 eurot üles ja 7 eurot alla, kuni 6-aastased lapsed sõidavad tasuta. Lift lõpetab sõitmise tund enne lossi sulgemist, seega ära jäta allasõitu viimasele hetkele.
Tualetid / kassad / parkla 3
Kassa ja parklaRetk algab kassa juures kalju jalamil, otse parkla kõrval. Siit ostad pileti teele läbi 14 värava ja soovi korral ka liftile. Loss seisab dolomiitkaljul, mis kõrgub ümbruse kohal üle 150 meetri, ning esimene teade sellest pärineb aastast 860. Kassa kõrval on tualetid.