Burgenland: Berglerhaus ja kellatorn ★Burgenlandi hooned alustavad rännakut läbi Austria. Väike õlgkatusega Berglerhaus Neustiftist Güssingi lähedalt pärineb 18. sajandi lõpust ja on üks viimaseid selliseid maju Lõuna-Burgenlandis. Sisse astutakse otse lahtise koldega kööki: suits kõigist ahjudest väljus puust korstna kaudu niinimetatud mustast köögist. Kõrval seisab 1776. aastast pärit tammepuust kellatorn Schallendorfist, mille kella löödi tulekahju korral häireks, ning kirikuta külades ka palvusele ja mõne elaniku surma järel.
Viljaveski ★See puust veski ehitati 1711. aastal Feistritzis Birkfeldi lähedal Steiermarkis ja toodi vabaõhumuuseumi 1966. aastal. Sellised veskid seisid suurematel taludel, millel oli oma oja. Kaks vesiratast müüritud juurdeehitises käitasid 2 eraldi veskikivide paari. Vaata järsu laastukatuse alla: seal oli möldri tuba.
Sepikojad ★Külasepikoda Feistritzist Birkfeldi lähedalt pärineb 1694. aastast ning sepp elas kohe töökoja kõrval, toas, kus oli väike must köök. Veidi eemal seisab sepikoda Krakauhintermühlenist Murau lähedalt, mis töötas kuni 1966. aastani. Selle suurt vasarat käitas vesiratas ning teine ratas pööras käia kirkade ja kõplate teritamiseks. Siin sepistati kõplaid, jääraudu ja adrasid ning töökoja juures raudistati hobuseid ja härgi. Sepikoja ees kasvab maitsetaimeaed.
Großschrotteri maja ★See maja Eggartsbergist Geistthali lähedalt on tüüpiline Lääne-Steiermarki talu ning muuseum dateerib selle aastatesse 1395 ja 1567. Kõige tähtsam ruum oli umbes 54 ruutmeetri suurune suitsutuba: kahekordse kolde juures keedeti, küpsetati ja söödi ning nurgas seisid laud, häll ja haigevoodi. 1728. aastal ehitas Urban Schratter juurde tiiva kahhelahjuga toaga, mis oli soe ja suitsuvaba. Vaata katust, mille kuuselaastud on laotud kalasabamustrisse. Selles rühmas seisab ka vabaõhumuuseumi vanim tervikuna säilinud hoone, 1452. aastast pärit ait.
Sallegger Moari maja ★Õlgkatusega maja Salleggist Birkfeldi lähedalt oli esimene vabaõhumuuseumi toodud hoone, 1963. aastal. Talu ajalugu ulatub 1409. aastasse ning praegune kuju on majal alates 1775. aastast. Siin on tervikuna säilinud korstnata suitsutuba: suits täitis toa ülaosa ja väljus ukse kohal oleva ava kaudu puust tõmbeavasse. Lahtise kolde kohal ripub sädemeid püüdev kumm ning pingi all kastis ööbisid kanad.
Kabel ja endine kool ★Puust kabel Heilbrunnist Birkfeldi lähedalt valmis 1829. aastal ning jõudis vabaõhumuuseumi 1971. aastal, kuna pidi andma teed maanteeehitusele. Sees näed altaril Jumalaema maali ja puulauale kujutatud Püha Kolmainsust. Kõrval seisab 1750. aastast pärit talumaja Prätisest, kus peremees Peter Faist andis toa koolitundide jaoks. Kool tegutses siin vaheaegadega aastatel 1799-1880: suvel käis 10-20 last, talvel aga isegi umbes 100. Sees on sisustatud klassiruum ja väike koolimuuseum.
Laareri maja ja kõrts ★Maja Sankt Nikolai im Sölktalist, Ennsi oru hoonete rühmast, on mainitud 1576. aastal, kui selle omanik oli Leonhard Lärer. See on talu, kus elumaja ja laut moodustavad paari. Suitsutoa uks on poolitatud: avati ülemine pool, et suitsu välja lasta, täpselt nagu muinasjutus hundist ja 7 kitsetallest. Kahhelahjuga toa laetalal on aastaarv 1721 ja peremehe Matthias Engelhardti initsiaalid M. E. ning sellele nikerdatud rosett sai kogu vabaõhumuuseumi märgiks. Kohe kõrval on kõrts Zum Göller tualettidega.
Vierkanthof ★See Ülem-Austria talu pärineb Sankt Ulrichist Steyri lähedalt ja seda peeti kuni 1966. aastani, mil see pidi andma teed veehoidla ehitusele. See on nelinurkne talu: 4 tiiba seisavad ümber suletud õue. Vaata fassaadi: all on kaunistatud kraabitud krohv, ülemisel korrusel aga kalasabamustris laotud tellised. Ülemisel korrusel on magamistoad, nende hulgas Hohe Stube krohvkaunistustega lae ja maalitud mööbliga, peremeeste magamistuba ja teenijatüdrukute tuba.
Lõuna-Tirool: Wegleithof ★Maja Walburgist Ultentali orus ehitati 1516. aastal ning pärast 1811. aasta tulekahju taastati endises stiilis. Vabaõhumuuseumi toodi see 1964. aastal, kui see pidi koos teiste taludega andma teed veehoidlale. Võlvitud suitsuköögis on lahtine kolle ning lae all puitraam, millel suitsutati liha, peekonit ja vorste. Sahvris seisab 1884. aastast pärit jahukirst ja torn kõva leiva jaoks, mis on Ultentali orule omane.
Tirool: Hanslerhof ★Selles Alpbachi talus Tiroolis on maja ja kõrvalhooned ühe katuse all, paigutatud ühte ritta. Eeskojast pääses otse lauta, nii et talvel ei pidanud loomade juurde külma kätte minema, ning külgnev küün soojendas maja veelgi. Laastukatusel näed väikest kellatorni kellaga, mis kutsus inimesi põllult söögile. Omanikud, Pletzacheri perekond, olid 17. ja 18. sajandil ka puusepad ning arendasid kuulsat Alpbachi mööblit.
Salzburg: suitsumaja Siezenheimist ★Maja Siezenheimist Salzburgi lähedalt on mainitud 1631. aastal nime all Stiedlhansengütl ning vabaõhumuuseumi toodi see 1967. aastal. Elu- ja majapidamisosa katab üks katus ning neid eraldab rehepeksuks mõeldud põrand. Pärast seatappu riputati siin liha lae all olevatele ridvadele ja suitsutati kolde suitsus. Samast koldest köeti ka toa kahhelahju.
Vorarlberg: maja ja alpionn ★Oru lõpus seisab 2 Vorarlbergi hoonet. Majal Schwarzenbergist Bregenzerwaldis on päikesepoolsel küljel veranda Schopf, kus suvel söödi, talvel aga suleti see aknaluukidega. Edasi seisab alpionn Mittelargenalpelt, umbes 1700 meetri kõrguselt, kus umbes 1970. aastal valmistati hooajal umbes 200 mägijuustu ratast. Seinu katab umbes 25000 laastu ja katust umbes 50000 laastu 5 kihina. Siin lõpeb marsruut ning väljapääsu juurde lähed tagasi sama orgu mööda.
Kärnten: Paule maja ja küünidKahekorruseline palkmaja Saureggenist Kärntenis ehitati 1690. aastal. Vaata aknaid: madalamad on pingil istuva inimese silmade kõrgusel, kõrgemad aga seisva täiskasvanu jaoks. Ahi oli küpsetamiseks, toiduvalmistamiseks, kuivatamiseks, magamiseks ja isegi aurusaunaks. Kõrval seisavad 1492. aastast pärit Ringhofi talu küünid, mis on ehitatud järsku nõlva, 2 sissepääsuga üksteise kohal.