Foto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons
VabaõhumuuseumStübing, Steiermark, Austria

Stübingi vabaõhumuuseum lastega: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Stübingi vabaõhumuuseum (Österreichisches Freilichtmuseum). Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

15punkti vaatamiseks
13soovitatud marsruudil
u 3 hkülastust lastega

Enne reisi

u 3 hrahulikus tempos, pausidega
4tualetid kaardil
toitsöögikohti pole veel kaardil
Külastus algab sissepääsuhoone juures, kus on kassa, kohvik ja pood, ning soovitatud marsruut lõpeb oru päris lõpus Vorarlbergi majade juures, kust lähed sama orgu mööda tagasi peasissepääsu juurde Muri jõe poolel. Grazist saad sõita S1 liini rongiga (Bruck an der Muri suunas) Stübingi jaama ning sealt jõuad jalgsi umbes 30-35 minutiga, minnes raudtee alt läbi ja edasi mööda Muri jõe paremat kallast. Esmaspäevast laupäevani sõidab ka piirkondlik buss liinil 130 peatuseni Freilichtmuseum ning muuseumi juures on parkla. 2027. aasta hooajal on muuseum avatud 20. märtsist 31. oktoobrini, teisipäevast pühapäevani ja pühadel, kell 9:00 kuni 18:00, ning viimane sissepääs on kell 16:00. Lisaks on muuseum avatud 29. märtsil ja 17. mail 2027 ning 3 novembri nädalavahetusel (6.-7., 13.-14. ja 20.-21. novembril 2027, kell 10:00 kuni 16:00). Detsembrist märtsi keskpaigani on muuseum suletud. Sissepääs on tasuline, täiskasvanu pilet maksab 15,50 eurot ning kuni 6-aastased lapsed pääsevad tasuta. Rajad on kruusased, tõusude ja ebatasasustega, lapsevankriga saab läbi, kuid ratastooliga sa ajalooliste majade sisse ei pääse. Koerad võivad tulla rihma otsas, jalgrattad ja tõukerattad on aga keelatud. Tualetid on sissepääsuhoones ja kõrtsis Zum Göller, umbes 500 meetri kaugusel sissepääsust, kus pakutakse sooja toitu kell 11:00 kuni 15:00. Kui oled juba orus, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes 3 tundi.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Stübingi vabaõhumuuseum Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Stübingi vabaõhumuuseum
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Austria vabaõhumuuseum Stübingis Grazi lähedal avati 1970. aastal ja see on üks 10 suurimast vabaõhumuuseumist Euroopas. Enzenbachi oja metsases orus, umbes 65 hektaril, seisab 103 ajaloolist hoonet kogu Austriast ja Lõuna-Tiroolist: talusid, veskeid, sepikodasid, kabeleid ja karjaseonne viimasest 6 sajandist. Ala ulatub mööda orgu umbes 1,4 kilomeetri pikkuselt ning marsruut viib läbi piirkondade üksteise järel, Burgenlandist kuni Vorarlbergini. Muuseum on avatud hooajaliselt, 2027. aastal 20. märtsist 31. oktoobrini.

Burgenland: Berglerhaus ja kellatornFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Burgenland: Berglerhaus ja kellatorn

Burgenlandi hooned alustavad rännakut läbi Austria. Väike õlgkatusega Berglerhaus Neustiftist Güssingi lähedalt pärineb 18. sajandi lõpust ja on üks viimaseid selliseid maju Lõuna-Burgenlandis. Sisse astutakse otse lahtise koldega kööki: suits kõigist ahjudest väljus puust korstna kaudu niinimetatud mustast köögist. Kõrval seisab 1776. aastast pärit tammepuust kellatorn Schallendorfist, mille kella löödi tulekahju korral häireks, ning kirikuta külades ka palvusele ja mõne elaniku surma järel.

ViljaveskiFoto Manfred Moitzi, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis

Viljaveski

See puust veski ehitati 1711. aastal Feistritzis Birkfeldi lähedal Steiermarkis ja toodi vabaõhumuuseumi 1966. aastal. Sellised veskid seisid suurematel taludel, millel oli oma oja. Kaks vesiratast müüritud juurdeehitises käitasid 2 eraldi veskikivide paari. Vaata järsu laastukatuse alla: seal oli möldri tuba.

SepikojadFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis

Sepikojad

Külasepikoda Feistritzist Birkfeldi lähedalt pärineb 1694. aastast ning sepp elas kohe töökoja kõrval, toas, kus oli väike must köök. Veidi eemal seisab sepikoda Krakauhintermühlenist Murau lähedalt, mis töötas kuni 1966. aastani. Selle suurt vasarat käitas vesiratas ning teine ratas pööras käia kirkade ja kõplate teritamiseks. Siin sepistati kõplaid, jääraudu ja adrasid ning töökoja juures raudistati hobuseid ja härgi. Sepikoja ees kasvab maitsetaimeaed.

Großschrotteri majaFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis

Großschrotteri maja

See maja Eggartsbergist Geistthali lähedalt on tüüpiline Lääne-Steiermarki talu ning muuseum dateerib selle aastatesse 1395 ja 1567. Kõige tähtsam ruum oli umbes 54 ruutmeetri suurune suitsutuba: kahekordse kolde juures keedeti, küpsetati ja söödi ning nurgas seisid laud, häll ja haigevoodi. 1728. aastal ehitas Urban Schratter juurde tiiva kahhelahjuga toaga, mis oli soe ja suitsuvaba. Vaata katust, mille kuuselaastud on laotud kalasabamustrisse. Selles rühmas seisab ka vabaõhumuuseumi vanim tervikuna säilinud hoone, 1452. aastast pärit ait.

Klapotetz ja veinimajaFoto Liuthalas, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Klapotetz ja veinimaja

Kõristitega tuuleveski on klapotetz, mida pannakse üles Lõuna-Steiermarki viinamägedesse. Tuul pöörab tavaliselt 8 laba ning vasarakesed löövad vastu lauda ja peletavad müraga linde viinamarjadest eemale. Kõrval seisab õlgkatusega veinimaja Tieschenist Bad Radkersburgi lähedalt, mida on mainitud 1564. aastal. Tammepalkide vahelisi pragusid tihendati aganatega segatud saviga ning veini pressiti ja hoiti selles kuni 1964. aastani.

Sallegger Moari majaFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis

Sallegger Moari maja

Õlgkatusega maja Salleggist Birkfeldi lähedalt oli esimene vabaõhumuuseumi toodud hoone, 1963. aastal. Talu ajalugu ulatub 1409. aastasse ning praegune kuju on majal alates 1775. aastast. Siin on tervikuna säilinud korstnata suitsutuba: suits täitis toa ülaosa ja väljus ukse kohal oleva ava kaudu puust tõmbeavasse. Lahtise kolde kohal ripub sädemeid püüdev kumm ning pingi all kastis ööbisid kanad.

Kabel ja endine koolFoto Palickap, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis

Kabel ja endine kool

Puust kabel Heilbrunnist Birkfeldi lähedalt valmis 1829. aastal ning jõudis vabaõhumuuseumi 1971. aastal, kuna pidi andma teed maanteeehitusele. Sees näed altaril Jumalaema maali ja puulauale kujutatud Püha Kolmainsust. Kõrval seisab 1750. aastast pärit talumaja Prätisest, kus peremees Peter Faist andis toa koolitundide jaoks. Kool tegutses siin vaheaegadega aastatel 1799-1880: suvel käis 10-20 last, talvel aga isegi umbes 100. Sees on sisustatud klassiruum ja väike koolimuuseum.

Laareri maja ja kõrtsFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis

Laareri maja ja kõrts

Maja Sankt Nikolai im Sölktalist, Ennsi oru hoonete rühmast, on mainitud 1576. aastal, kui selle omanik oli Leonhard Lärer. See on talu, kus elumaja ja laut moodustavad paari. Suitsutoa uks on poolitatud: avati ülemine pool, et suitsu välja lasta, täpselt nagu muinasjutus hundist ja 7 kitsetallest. Kahhelahjuga toa laetalal on aastaarv 1721 ja peremehe Matthias Engelhardti initsiaalid M. E. ning sellele nikerdatud rosett sai kogu vabaõhumuuseumi märgiks. Kohe kõrval on kõrts Zum Göller tualettidega.

VierkanthofFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis

Vierkanthof

See Ülem-Austria talu pärineb Sankt Ulrichist Steyri lähedalt ja seda peeti kuni 1966. aastani, mil see pidi andma teed veehoidla ehitusele. See on nelinurkne talu: 4 tiiba seisavad ümber suletud õue. Vaata fassaadi: all on kaunistatud kraabitud krohv, ülemisel korrusel aga kalasabamustris laotud tellised. Ülemisel korrusel on magamistoad, nende hulgas Hohe Stube krohvkaunistustega lae ja maalitud mööbliga, peremeeste magamistuba ja teenijatüdrukute tuba.

Lõuna-Tirool: WegleithofFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis

Lõuna-Tirool: Wegleithof

Maja Walburgist Ultentali orus ehitati 1516. aastal ning pärast 1811. aasta tulekahju taastati endises stiilis. Vabaõhumuuseumi toodi see 1964. aastal, kui see pidi koos teiste taludega andma teed veehoidlale. Võlvitud suitsuköögis on lahtine kolle ning lae all puitraam, millel suitsutati liha, peekonit ja vorste. Sahvris seisab 1884. aastast pärit jahukirst ja torn kõva leiva jaoks, mis on Ultentali orule omane.

Tirool: HanslerhofFoto No machine-readable author provided. Wigulf~commonswiki…, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis

Tirool: Hanslerhof

Selles Alpbachi talus Tiroolis on maja ja kõrvalhooned ühe katuse all, paigutatud ühte ritta. Eeskojast pääses otse lauta, nii et talvel ei pidanud loomade juurde külma kätte minema, ning külgnev küün soojendas maja veelgi. Laastukatusel näed väikest kellatorni kellaga, mis kutsus inimesi põllult söögile. Omanikud, Pletzacheri perekond, olid 17. ja 18. sajandil ka puusepad ning arendasid kuulsat Alpbachi mööblit.

Salzburg: suitsumaja SiezenheimistFoto Nxr-at, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis

Salzburg: suitsumaja Siezenheimist

Maja Siezenheimist Salzburgi lähedalt on mainitud 1631. aastal nime all Stiedlhansengütl ning vabaõhumuuseumi toodi see 1967. aastal. Elu- ja majapidamisosa katab üks katus ning neid eraldab rehepeksuks mõeldud põrand. Pärast seatappu riputati siin liha lae all olevatele ridvadele ja suitsutati kolde suitsus. Samast koldest köeti ka toa kahhelahju.

Vorarlberg: maja ja alpionnFoto Ewald Gabardi, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis

Vorarlberg: maja ja alpionn

Oru lõpus seisab 2 Vorarlbergi hoonet. Majal Schwarzenbergist Bregenzerwaldis on päikesepoolsel küljel veranda Schopf, kus suvel söödi, talvel aga suleti see aknaluukidega. Edasi seisab alpionn Mittelargenalpelt, umbes 1700 meetri kõrguselt, kus umbes 1970. aastal valmistati hooajal umbes 200 mägijuustu ratast. Seinu katab umbes 25000 laastu ja katust umbes 50000 laastu 5 kihina. Siin lõpeb marsruut ning väljapääsu juurde lähed tagasi sama orgu mööda.

Kõik punktid (20)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 13
Burgenland: Berglerhaus ja kellatorn ★Burgenlandi hooned alustavad rännakut läbi Austria. Väike õlgkatusega Berglerhaus Neustiftist Güssingi lähedalt pärineb 18. sajandi lõpust ja on üks viimaseid selliseid maju Lõuna-Burgenlandis. Sisse astutakse otse lahtise koldega kööki: suits kõigist ahjudest väljus puust korstna kaudu niinimetatud mustast köögist. Kõrval seisab 1776. aastast pärit tammepuust kellatorn Schallendorfist, mille kella löödi tulekahju korral häireks, ning kirikuta külades ka palvusele ja mõne elaniku surma järel.
Viljaveski ★See puust veski ehitati 1711. aastal Feistritzis Birkfeldi lähedal Steiermarkis ja toodi vabaõhumuuseumi 1966. aastal. Sellised veskid seisid suurematel taludel, millel oli oma oja. Kaks vesiratast müüritud juurdeehitises käitasid 2 eraldi veskikivide paari. Vaata järsu laastukatuse alla: seal oli möldri tuba.
Sepikojad ★Külasepikoda Feistritzist Birkfeldi lähedalt pärineb 1694. aastast ning sepp elas kohe töökoja kõrval, toas, kus oli väike must köök. Veidi eemal seisab sepikoda Krakauhintermühlenist Murau lähedalt, mis töötas kuni 1966. aastani. Selle suurt vasarat käitas vesiratas ning teine ratas pööras käia kirkade ja kõplate teritamiseks. Siin sepistati kõplaid, jääraudu ja adrasid ning töökoja juures raudistati hobuseid ja härgi. Sepikoja ees kasvab maitsetaimeaed.
Großschrotteri maja ★See maja Eggartsbergist Geistthali lähedalt on tüüpiline Lääne-Steiermarki talu ning muuseum dateerib selle aastatesse 1395 ja 1567. Kõige tähtsam ruum oli umbes 54 ruutmeetri suurune suitsutuba: kahekordse kolde juures keedeti, küpsetati ja söödi ning nurgas seisid laud, häll ja haigevoodi. 1728. aastal ehitas Urban Schratter juurde tiiva kahhelahjuga toaga, mis oli soe ja suitsuvaba. Vaata katust, mille kuuselaastud on laotud kalasabamustrisse. Selles rühmas seisab ka vabaõhumuuseumi vanim tervikuna säilinud hoone, 1452. aastast pärit ait.
Sallegger Moari maja ★Õlgkatusega maja Salleggist Birkfeldi lähedalt oli esimene vabaõhumuuseumi toodud hoone, 1963. aastal. Talu ajalugu ulatub 1409. aastasse ning praegune kuju on majal alates 1775. aastast. Siin on tervikuna säilinud korstnata suitsutuba: suits täitis toa ülaosa ja väljus ukse kohal oleva ava kaudu puust tõmbeavasse. Lahtise kolde kohal ripub sädemeid püüdev kumm ning pingi all kastis ööbisid kanad.
Kabel ja endine kool ★Puust kabel Heilbrunnist Birkfeldi lähedalt valmis 1829. aastal ning jõudis vabaõhumuuseumi 1971. aastal, kuna pidi andma teed maanteeehitusele. Sees näed altaril Jumalaema maali ja puulauale kujutatud Püha Kolmainsust. Kõrval seisab 1750. aastast pärit talumaja Prätisest, kus peremees Peter Faist andis toa koolitundide jaoks. Kool tegutses siin vaheaegadega aastatel 1799-1880: suvel käis 10-20 last, talvel aga isegi umbes 100. Sees on sisustatud klassiruum ja väike koolimuuseum.
Laareri maja ja kõrts ★Maja Sankt Nikolai im Sölktalist, Ennsi oru hoonete rühmast, on mainitud 1576. aastal, kui selle omanik oli Leonhard Lärer. See on talu, kus elumaja ja laut moodustavad paari. Suitsutoa uks on poolitatud: avati ülemine pool, et suitsu välja lasta, täpselt nagu muinasjutus hundist ja 7 kitsetallest. Kahhelahjuga toa laetalal on aastaarv 1721 ja peremehe Matthias Engelhardti initsiaalid M. E. ning sellele nikerdatud rosett sai kogu vabaõhumuuseumi märgiks. Kohe kõrval on kõrts Zum Göller tualettidega.
Vierkanthof ★See Ülem-Austria talu pärineb Sankt Ulrichist Steyri lähedalt ja seda peeti kuni 1966. aastani, mil see pidi andma teed veehoidla ehitusele. See on nelinurkne talu: 4 tiiba seisavad ümber suletud õue. Vaata fassaadi: all on kaunistatud kraabitud krohv, ülemisel korrusel aga kalasabamustris laotud tellised. Ülemisel korrusel on magamistoad, nende hulgas Hohe Stube krohvkaunistustega lae ja maalitud mööbliga, peremeeste magamistuba ja teenijatüdrukute tuba.
Lõuna-Tirool: Wegleithof ★Maja Walburgist Ultentali orus ehitati 1516. aastal ning pärast 1811. aasta tulekahju taastati endises stiilis. Vabaõhumuuseumi toodi see 1964. aastal, kui see pidi koos teiste taludega andma teed veehoidlale. Võlvitud suitsuköögis on lahtine kolle ning lae all puitraam, millel suitsutati liha, peekonit ja vorste. Sahvris seisab 1884. aastast pärit jahukirst ja torn kõva leiva jaoks, mis on Ultentali orule omane.
Tirool: Hanslerhof ★Selles Alpbachi talus Tiroolis on maja ja kõrvalhooned ühe katuse all, paigutatud ühte ritta. Eeskojast pääses otse lauta, nii et talvel ei pidanud loomade juurde külma kätte minema, ning külgnev küün soojendas maja veelgi. Laastukatusel näed väikest kellatorni kellaga, mis kutsus inimesi põllult söögile. Omanikud, Pletzacheri perekond, olid 17. ja 18. sajandil ka puusepad ning arendasid kuulsat Alpbachi mööblit.
Salzburg: suitsumaja Siezenheimist ★Maja Siezenheimist Salzburgi lähedalt on mainitud 1631. aastal nime all Stiedlhansengütl ning vabaõhumuuseumi toodi see 1967. aastal. Elu- ja majapidamisosa katab üks katus ning neid eraldab rehepeksuks mõeldud põrand. Pärast seatappu riputati siin liha lae all olevatele ridvadele ja suitsutati kolde suitsus. Samast koldest köeti ka toa kahhelahju.
Vorarlberg: maja ja alpionn ★Oru lõpus seisab 2 Vorarlbergi hoonet. Majal Schwarzenbergist Bregenzerwaldis on päikesepoolsel küljel veranda Schopf, kus suvel söödi, talvel aga suleti see aknaluukidega. Edasi seisab alpionn Mittelargenalpelt, umbes 1700 meetri kõrguselt, kus umbes 1970. aastal valmistati hooajal umbes 200 mägijuustu ratast. Seinu katab umbes 25000 laastu ja katust umbes 50000 laastu 5 kihina. Siin lõpeb marsruut ning väljapääsu juurde lähed tagasi sama orgu mööda.
Kärnten: Paule maja ja küünidKahekorruseline palkmaja Saureggenist Kärntenis ehitati 1690. aastal. Vaata aknaid: madalamad on pingil istuva inimese silmade kõrgusel, kõrgemad aga seisva täiskasvanu jaoks. Ahi oli küpsetamiseks, toiduvalmistamiseks, kuivatamiseks, magamiseks ja isegi aurusaunaks. Kõrval seisavad 1492. aastast pärit Ringhofi talu küünid, mis on ehitatud järsku nõlva, 2 sissepääsuga üksteise kohal.
Vaatamisväärsus 2
Klapotetz ja veinimaja ★Kõristitega tuuleveski on klapotetz, mida pannakse üles Lõuna-Steiermarki viinamägedesse. Tuul pöörab tavaliselt 8 laba ning vasarakesed löövad vastu lauda ja peletavad müraga linde viinamarjadest eemale. Kõrval seisab õlgkatusega veinimaja Tieschenist Bad Radkersburgi lähedalt, mida on mainitud 1564. aastal. Tammepalkide vahelisi pragusid tihendati aganatega segatud saviga ning veini pressiti ja hoiti selles kuni 1964. aastani.
Mets: söepõletaja onnMetsaraiujad ja söepõletajad töötasid kodust kaugel ega saanud iga päev tagasi minna, seepärast ehitasid nad endale metsa lihtsaid varjualuseid. Metsaraiujad püstitasid onne kooretükkidest, söepõletajad aga väikesi palkonne, nagu see 1843. aastast. Kõrval näed söemiili mudelit, milles põletati puusütt.
Tualetid / kassad / parkla 5
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Vabaõhumuuseumi sissepääsKülastus algab sissepääsuhoone juures, kus on kassa, kohvik, muuseumipood ja tualetid. Vabaõhumuuseum avati 1970. aastal ja selle rajaja oli Viktor Herbert Pöttler. Esimene maja toodi siia juba 1963. aastal ning täna seisab orus 103 ajaloolist ehitist viimasest 6 sajandist. Marsruut viib oru sügavusse läbi Austria piirkondade üksteise järel, Burgenlandist kuni Vorarlbergini.
Stübingi vabaõhumuuseumLaadi Turi alla