Foto Liuthalas, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
LoomaaedStubenberg, Steiermark, Austria

Tierwelt Herberstein lastega: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Tierwelt Herberstein. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

16punkti vaatamiseks
16soovitatud marsruudil
u 3 hkülastust lastega

Enne reisi

u 3 hrahulikus tempos, pausidega
7tualetid kaardil
toitsöögikohti pole veel kaardil
Külastus algab peasissepääsu juures, kus on kassa, kohe kolme tasuta parkla kõrval, ja lõpeb Schloss Herbersteini juures, kust lähed parklasse tagasi läbi aedade ja loomaaia, kohati järsult ülesmäge. Buss RegioBus 209 Weizist (kuhu Grazist sõidavad liinid 200 ja 201) sõidab ainult hooajaliselt, viimati laupäeviti, pühapäeviti ja pühade ajal maist septembrini, nii et kontrolli kehtivat sõiduplaani. Väljaspool hooaega jääb üle auto või buss 300 Grazist Kaibingini ja sealt ette tellitud takso. Kui oled juba loomaaias, juhatab Turi sind lähimast punktist. Sissepääs on tasuline ja pileti hinna sees on lossi giidiga ekskursioon, Haus der Biodiversität ja aiad; eraldi tuleb maksta ainult mängusaali Herbie's Spielewelt eest. Alates 2. novembrist on kassa avatud iga päev kella 10:00 kuni 15:30, pargis võid olla kuni 16:00, Haus der Biodiversität on avatud 11:00 kuni 15:00, mängusaal ainult nädalavahetustel, pühadel ja koolivaheaegadel ning kommenteeritud toitmised toimuvad talvel ainult nädalavahetustel; 25. detsembril ja 1. jaanuaril on loomaaed suletud. Rajad on enamasti kruusased ja osal neist on kalle 11-20 protsenti, eriti tõusul Panoramaplatzlile ja teedel lossi ümber, nii et lapsevanker vajab maastikurattaid. Tualetid on peasissepääsu juures, Zooschenke juures, Panoramaplatzlil, Ameerika osas polaarhuntide aediku kõrval, Familienrestauranti juures ja lossi juures. Koerad võivad tulla rihma otsas. Planeeri umbes 3 tundi.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Tierwelt Herberstein Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Tierwelt Herberstein
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Tierwelt Herberstein on Steiermargi liidumaa loomaaed ja üks Kesk-Euroopa suurimaid metsloomaparke: nõlval Feistritzklammi kuru kohal elab umbes 700 looma enam kui 90 liigist. Aedikud on paigutatud mandrite kaupa, polaarhuntidest ja piisonitest kuni berberi lõvide ja gepardideni. Kõik sai alguse 17. sajandi keskel, kui Herbersteinide suguvõsast pärit parun Johann Maximilian I tõi siia Itaaliast kabehirvi. Jalutuskäik lõpeb Schloss Herbersteini juures, mis on olnud selle suguvõsa kodu juba 22 põlvkonda.

VäikepandadFoto Mildeep, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Loomad

Väikepandad

Väikepanda elab jahedates tiheda bambusega mägimetsades Nepalis, Indias, Bhutanis, Tiibetis ja Lääne-Hiinas. Tema aedikus on oma kliimaseade, sest temperatuuril üle umbes 25 kraadi tunneb panda end halvasti. Bambus on vähe toitev, nii et noor panda sööb päevas kuni 2 kilogrammi lehti. Looduses on alles vähem kui 10 tuhat täiskasvanud looma. Aedikut jagab ta muntjakkidega, väikeste hirvedega Aasiast.

TakinidFoto T R Shankar Raman, CC BY 4.0, Wikimedia Commons2
Loomad

Takinid

Takinid on pärit Bhutani, Hiina, India ja Põhja-Myanmari mägedest. Suvel toituvad nad suurte karjadena alpiniitudel, isegi 4500 meetri kõrgusel, ja talvel laskuvad varjulistesse metsadesse. Nende sõrgade varbad liiguvad teineteisest eraldi lahku, tänu millele astub takin kindlalt isegi lumel. Kui ähvardab oht, seavad täiskasvanud loomad end ringi poegade ümber. Isane kaalub kuni 350 kilogrammi.

Mägisebrad ja gnuudFoto 1966mhl1, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Loomad

Mägisebrad ja gnuud

Selles aedikus elavad Hartmanni mägisebrad koos vöötgnuudega ja saavad suurepäraselt läbi. Mägisebrad on pärit Edela-Aafrika kuivadest, kivistest mägedest, Namiibiast Angolani. Vaata triipe: need on pigem tumepruunid ja beežid kui mustvalged. Varss käib juba mõni minut pärast sündi ema järel ja mära hoiab teda mitu nädalat karjast eemal, kõige tõenäolisemalt selleks, et varss õpiks selgeks ema triibumustri.

PiisonidFoto Cephas, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Loomad

Piisonid

Umbes 1700. aastal elas Põhja-Ameerikas koguni 60 miljonit piisonit. Pärast asunike massilisi jahte 19. sajandi lõpus jäi neid alles vähem kui 900 ja liigi päästmisele aitas kaasa 1872. aastal rajatud Yellowstone'i rahvuspark. Täiskasvanud pull kaalub kuni 900 kilogrammi ja tema turja kõrgus on kuni 190 sentimeetrit, kuid sellest hoolimata jookseb ta kiirusega kuni 50 kilomeetrit tunnis. Herbersteini aasal elab väike kari.

PolaarhundidFoto Musicaline, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Loomad

Polaarhundid

Polaarhundid on pärit Kanada Arktika saartelt ja Gröönimaalt, sellest ka nende lumivalge karv. Karjas on isastel ja emastel eraldi hierarhiad, mis igal sügisel kokkupõrgetes uuesti paika pannakse. Poegi saab tavaliselt ainult kõige kõrgemal seisev paar ning päris alumine hunt ootab söögi juures viimasena. Kõige paremini on seda näha toitmise ajal, kui karjas tuleb ilmsiks järjekord kausi juures.

PrillkarudFoto Wilfredor, CC0, Wikimedia Commons6
Loomad

Prillkarud

Prillkaru, keda kutsutakse ka Andide karuks, on Lõuna-Ameerika ainus suur karu ja elab Andides Panamast Boliiviani. Nime on ta saanud heledate märkide järgi silmade ümber, mis näevad sageli välja nagu prillid, kuigi mõned isendid on täiesti mustad. Koguni 96 protsenti tema toidust moodustavad taimed ja viljad, eriti puude otsas kõrgel kasvavad bromeeliad, nii et ta ronib suurepäraselt. Tänu sellisele toidule ei pea ta talveunne jääma.

Prževalski hobusedFoto PtrQs, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Loomad

Prževalski hobused

Liik kannab rändur Nikolai Prževalski nime, kes tõi 1878. aastal Peterburi sellise hobuse naha ja kolju. 20. sajandi 60. aastate lõpus kadusid need hobused Mongoolia steppides vabast loodusest. Nad jäid ellu tänu mõnele loomale, kes 20. sajandi alguses jõudsid Euroopa loomaaedadesse, ja tänu loomaaedade ühisele aretustööle. 1992. aastal naasid esimesed hobused Mongooliasse ning loomaaedades elab neid tänapäeval üle 700.

Lõuna-Ameerika majaFoto Giles Laurent, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Loomad

Lõuna-Ameerika maja

Siin elavad koos tapiirid, kapibaarad, marad, rohelised arad ja kahesõrmelised laisklased. Tapiiril on lühike lont, mis on kokku kasvanud ülahuulest ja ninast, ning sellega ta nuusutab, kombib ja haarab lehti, lisaks ujub ja sukeldub ta suurepäraselt. Kuigi tema heledate triipudega pojad meenutavad metsseapõrsaid, on tapiir ninasarvikute ja hobuste, mitte sigade sugulane. Otsi laisklast kõrgelt oma kaaselanike kohalt: ta magab kuni 20 tundi ööpäevas ja tema karvas kasvavad sinivetikad, mistõttu ta näeb välja nagu samblikutuust.

Puuma ja PanoramaplatzlFoto ArgentinaTurismo, CC BY 4.0, Wikimedia Commons9
Loomad

Puuma ja Panoramaplatzl

Puumade kalju on loomaaia kõrgeim punkt ning selle kõrval Panoramaplatzlil on vaatega puhkekoht. Puuma, keda kutsutakse ka mägilõviks, elab Edela-Kanadast Lõuna-Ameerikani, poolkõrbetest kõrgmägedeni. Ta on hüpete rekordiomanik: Herbersteini etenduse ajal ripub saak õngenööri otsas umbes 3 meetri kõrgusel maapinnast ja puuma hüppab sellele järele, ning pikk saba aitab tal maanduda kõigile neljale käpale. Huvitav fakt: puuma oskab nurruda, kuid möirata ta ei suuda.

Vari leemuridFoto Mathias Appel, CC0, Wikimedia Commons10
Loomad

Vari leemurid

Vari leemurite aedik asub tiigi ääres ajaloolise aia kõrval. Mustvalged varid elavad ainult Ida-Madagaskari vihmametsades. Isased ja emased lasevad mitu korda päevas kuuldavale valju, läbilõikava möirge, millega peletavad teisi rühmi oma territooriumilt. Tavaliselt sünnivad neil kaksikud, kumbki umbes 100 grammi raskune. Madagaskari metsade raadamise tõttu on nad sattunud väljasuremise äärele.

Schloss HerbersteinFoto Szalay Gábor István, Magyarország, Budapest-04, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis

Schloss Herberstein

Schloss Herberstein, mida kutsutakse Gartenschlossiks, seisab 40 meetri kõrgusel kaljul Feistritzklammi kuru kohal. Esimest korda mainiti seda 1217. aastal Herwigsteini nime all kui Krottendorfi Herwigi asukohta ja sellest nimest pärineb nimi Herberstein. Laiendamine kestis üle 450 aasta: 16. sajandil sai kindlusest residents ja 17. sajandil, Johann Maximilian I ajal, rajati Itaalia eeskujul Firenze õu. Herbersteinide suguvõsa elab siin juba 22 põlvkonda ning giidiga ekskursioon kuulub loomaaia pileti hinna sisse. Lossi kõrval on Roosiaed, mis taastati 1997. aastal baroksete aedade eeskujul.

Haus der BiodiversitätFoto Niki.L, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis

Haus der Biodiversität

Haus der Biodiversität asub endises lossi küünis, mida mainiti juba 1593. aastal ja kus aastatel 2004-2022 tegutses Gironcoli muuseum. Näitus on avatud alates 2023. aastast ja sellel on 5 interaktiivset jaama: kujundad oma looma, vikerkesta skaneerimisega valid liblika ja laboris tuvastad kodumaiseid mardikaid. Kohe kõrval asub Feistritzklammi kuru, Euroopa kaitseala, kus on üle 5000 looma-, taime- ja seeneliigi ning Austria rikkalikum mardikapopulatsioon, näiteks suur tammesikk ja hirvemardikas. Sissepääs kuulub loomaaia pileti hinna sisse.

Bennetti kängurudFoto Charles J. Sharp, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Loomad

Bennetti kängurud

Suures Austraalia aedikus elavad koos Bennetti kängurud, emud ja mustad luiged. Bennetti kängurud on pärit Ida- ja Lõuna-Austraaliast ning Tasmaaniast. Vastsündinud känguru kaalub alla 1 grammi, on kohvioa suurune ja ronib ise ema kotti, kuhu jääb umbes 9. elukuuni. Hüpates ületab ta kiiruse 30 kilomeetrit tunnis ning aeglaselt liikudes toetub sabale nagu viiendale jalale.

Berberi lõvidFoto Michael J. Litzinger, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Loomad

Berberi lõvid

Herbersteini lõvid kuuluvad berberi alamliiki ehk on Atlase lõvid Põhja-Aafrikast. Nad olid teistest lõvidest suuremad ning neil oli tume, lopsakas lakk, mis ulatus rinna ja kõhuni. Viimane metsik berberi lõvi tapeti väidetavalt Marokos umbes 1920. aastal ning 1970. aastal sai Rabati loomaaed lõvid kuningas Hassan II isiklikust menažeriist, kelle järglased saadeti hiljem loomaaedadesse, peamiselt Euroopas. Isase möirgamist on kuulda kuni 8 kilomeetri kaugusele, aga ära imesta, kui lõvid parasjagu tukuvad: nad magavad kuni 18 tundi ööpäevas.

MandrillidFoto Sanjay Acharya, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons15
Loomad

Mandrillid

Mandrillid elavad siin koos väikese roheliste pärdikute karjaga. Siseruumis on käigud, mis on täiskasvanud mandrillidele liiga kitsad, nii et osavamatel pärdikutel on kuhu peitu minna. Isasel mandrillil on koonul sinised voldid, erkpunane nina ja kuldkollane habe ning ta kaalub umbes 27 kilogrammi. Samal ringil näed ka Etioopia mägismaa dželaadasid, kes söövad peamiselt rohtu ja suhtlevad häälega rohkem kui ükski teine ahv, väga paljudel eri viisidel.

GepardidFoto Liuthalas, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons16
Loomad

Gepardid

Gepard on kiireim maismaaimetaja, kes kiirendab kuni 115 kilomeetrini tunnis. Just Herbersteinis ehitati 20. sajandi 60. aastate lõpus maailma esimene gepardide saagisimulaator, mille projekteeris professor König koos loomahoidjatega. Kommenteeritud toitmise ajal ajavad gepardid lihatükki taga kiirusega umbes 70 kilomeetrit tunnis. Isased elavad sageli 2 või 3 kaupa rühmades, tavaliselt on nad vennad.

Kõik punktid (24)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Loomad 14
Väikepandad ★Väikepanda elab jahedates tiheda bambusega mägimetsades Nepalis, Indias, Bhutanis, Tiibetis ja Lääne-Hiinas. Tema aedikus on oma kliimaseade, sest temperatuuril üle umbes 25 kraadi tunneb panda end halvasti. Bambus on vähe toitev, nii et noor panda sööb päevas kuni 2 kilogrammi lehti. Looduses on alles vähem kui 10 tuhat täiskasvanud looma. Aedikut jagab ta muntjakkidega, väikeste hirvedega Aasiast.
Takinid ★Takinid on pärit Bhutani, Hiina, India ja Põhja-Myanmari mägedest. Suvel toituvad nad suurte karjadena alpiniitudel, isegi 4500 meetri kõrgusel, ja talvel laskuvad varjulistesse metsadesse. Nende sõrgade varbad liiguvad teineteisest eraldi lahku, tänu millele astub takin kindlalt isegi lumel. Kui ähvardab oht, seavad täiskasvanud loomad end ringi poegade ümber. Isane kaalub kuni 350 kilogrammi.
Mägisebrad ja gnuud ★Selles aedikus elavad Hartmanni mägisebrad koos vöötgnuudega ja saavad suurepäraselt läbi. Mägisebrad on pärit Edela-Aafrika kuivadest, kivistest mägedest, Namiibiast Angolani. Vaata triipe: need on pigem tumepruunid ja beežid kui mustvalged. Varss käib juba mõni minut pärast sündi ema järel ja mära hoiab teda mitu nädalat karjast eemal, kõige tõenäolisemalt selleks, et varss õpiks selgeks ema triibumustri.
Piisonid ★Umbes 1700. aastal elas Põhja-Ameerikas koguni 60 miljonit piisonit. Pärast asunike massilisi jahte 19. sajandi lõpus jäi neid alles vähem kui 900 ja liigi päästmisele aitas kaasa 1872. aastal rajatud Yellowstone'i rahvuspark. Täiskasvanud pull kaalub kuni 900 kilogrammi ja tema turja kõrgus on kuni 190 sentimeetrit, kuid sellest hoolimata jookseb ta kiirusega kuni 50 kilomeetrit tunnis. Herbersteini aasal elab väike kari.
Polaarhundid ★Polaarhundid on pärit Kanada Arktika saartelt ja Gröönimaalt, sellest ka nende lumivalge karv. Karjas on isastel ja emastel eraldi hierarhiad, mis igal sügisel kokkupõrgetes uuesti paika pannakse. Poegi saab tavaliselt ainult kõige kõrgemal seisev paar ning päris alumine hunt ootab söögi juures viimasena. Kõige paremini on seda näha toitmise ajal, kui karjas tuleb ilmsiks järjekord kausi juures.
Prillkarud ★Prillkaru, keda kutsutakse ka Andide karuks, on Lõuna-Ameerika ainus suur karu ja elab Andides Panamast Boliiviani. Nime on ta saanud heledate märkide järgi silmade ümber, mis näevad sageli välja nagu prillid, kuigi mõned isendid on täiesti mustad. Koguni 96 protsenti tema toidust moodustavad taimed ja viljad, eriti puude otsas kõrgel kasvavad bromeeliad, nii et ta ronib suurepäraselt. Tänu sellisele toidule ei pea ta talveunne jääma.
Prževalski hobused ★Liik kannab rändur Nikolai Prževalski nime, kes tõi 1878. aastal Peterburi sellise hobuse naha ja kolju. 20. sajandi 60. aastate lõpus kadusid need hobused Mongoolia steppides vabast loodusest. Nad jäid ellu tänu mõnele loomale, kes 20. sajandi alguses jõudsid Euroopa loomaaedadesse, ja tänu loomaaedade ühisele aretustööle. 1992. aastal naasid esimesed hobused Mongooliasse ning loomaaedades elab neid tänapäeval üle 700.
Lõuna-Ameerika maja ★Siin elavad koos tapiirid, kapibaarad, marad, rohelised arad ja kahesõrmelised laisklased. Tapiiril on lühike lont, mis on kokku kasvanud ülahuulest ja ninast, ning sellega ta nuusutab, kombib ja haarab lehti, lisaks ujub ja sukeldub ta suurepäraselt. Kuigi tema heledate triipudega pojad meenutavad metsseapõrsaid, on tapiir ninasarvikute ja hobuste, mitte sigade sugulane. Otsi laisklast kõrgelt oma kaaselanike kohalt: ta magab kuni 20 tundi ööpäevas ja tema karvas kasvavad sinivetikad, mistõttu ta näeb välja nagu samblikutuust.
Puuma ja Panoramaplatzl ★Puumade kalju on loomaaia kõrgeim punkt ning selle kõrval Panoramaplatzlil on vaatega puhkekoht. Puuma, keda kutsutakse ka mägilõviks, elab Edela-Kanadast Lõuna-Ameerikani, poolkõrbetest kõrgmägedeni. Ta on hüpete rekordiomanik: Herbersteini etenduse ajal ripub saak õngenööri otsas umbes 3 meetri kõrgusel maapinnast ja puuma hüppab sellele järele, ning pikk saba aitab tal maanduda kõigile neljale käpale. Huvitav fakt: puuma oskab nurruda, kuid möirata ta ei suuda.
Vari leemurid ★Vari leemurite aedik asub tiigi ääres ajaloolise aia kõrval. Mustvalged varid elavad ainult Ida-Madagaskari vihmametsades. Isased ja emased lasevad mitu korda päevas kuuldavale valju, läbilõikava möirge, millega peletavad teisi rühmi oma territooriumilt. Tavaliselt sünnivad neil kaksikud, kumbki umbes 100 grammi raskune. Madagaskari metsade raadamise tõttu on nad sattunud väljasuremise äärele.
Bennetti kängurud ★Suures Austraalia aedikus elavad koos Bennetti kängurud, emud ja mustad luiged. Bennetti kängurud on pärit Ida- ja Lõuna-Austraaliast ning Tasmaaniast. Vastsündinud känguru kaalub alla 1 grammi, on kohvioa suurune ja ronib ise ema kotti, kuhu jääb umbes 9. elukuuni. Hüpates ületab ta kiiruse 30 kilomeetrit tunnis ning aeglaselt liikudes toetub sabale nagu viiendale jalale.
Berberi lõvid ★Herbersteini lõvid kuuluvad berberi alamliiki ehk on Atlase lõvid Põhja-Aafrikast. Nad olid teistest lõvidest suuremad ning neil oli tume, lopsakas lakk, mis ulatus rinna ja kõhuni. Viimane metsik berberi lõvi tapeti väidetavalt Marokos umbes 1920. aastal ning 1970. aastal sai Rabati loomaaed lõvid kuningas Hassan II isiklikust menažeriist, kelle järglased saadeti hiljem loomaaedadesse, peamiselt Euroopas. Isase möirgamist on kuulda kuni 8 kilomeetri kaugusele, aga ära imesta, kui lõvid parasjagu tukuvad: nad magavad kuni 18 tundi ööpäevas.
Mandrillid ★Mandrillid elavad siin koos väikese roheliste pärdikute karjaga. Siseruumis on käigud, mis on täiskasvanud mandrillidele liiga kitsad, nii et osavamatel pärdikutel on kuhu peitu minna. Isasel mandrillil on koonul sinised voldid, erkpunane nina ja kuldkollane habe ning ta kaalub umbes 27 kilogrammi. Samal ringil näed ka Etioopia mägismaa dželaadasid, kes söövad peamiselt rohtu ja suhtlevad häälega rohkem kui ükski teine ahv, väga paljudel eri viisidel.
Gepardid ★Gepard on kiireim maismaaimetaja, kes kiirendab kuni 115 kilomeetrini tunnis. Just Herbersteinis ehitati 20. sajandi 60. aastate lõpus maailma esimene gepardide saagisimulaator, mille projekteeris professor König koos loomahoidjatega. Kommenteeritud toitmise ajal ajavad gepardid lihatükki taga kiirusega umbes 70 kilomeetrit tunnis. Isased elavad sageli 2 või 3 kaupa rühmades, tavaliselt on nad vennad.
Hoone / mälestis 2
Schloss Herberstein ★Schloss Herberstein, mida kutsutakse Gartenschlossiks, seisab 40 meetri kõrgusel kaljul Feistritzklammi kuru kohal. Esimest korda mainiti seda 1217. aastal Herwigsteini nime all kui Krottendorfi Herwigi asukohta ja sellest nimest pärineb nimi Herberstein. Laiendamine kestis üle 450 aasta: 16. sajandil sai kindlusest residents ja 17. sajandil, Johann Maximilian I ajal, rajati Itaalia eeskujul Firenze õu. Herbersteinide suguvõsa elab siin juba 22 põlvkonda ning giidiga ekskursioon kuulub loomaaia pileti hinna sisse. Lossi kõrval on Roosiaed, mis taastati 1997. aastal baroksete aedade eeskujul.
Haus der Biodiversität ★Haus der Biodiversität asub endises lossi küünis, mida mainiti juba 1593. aastal ja kus aastatel 2004-2022 tegutses Gironcoli muuseum. Näitus on avatud alates 2023. aastast ja sellel on 5 interaktiivset jaama: kujundad oma looma, vikerkesta skaneerimisega valid liblika ja laboris tuvastad kodumaiseid mardikaid. Kohe kõrval asub Feistritzklammi kuru, Euroopa kaitseala, kus on üle 5000 looma-, taime- ja seeneliigi ning Austria rikkalikum mardikapopulatsioon, näiteks suur tammesikk ja hirvemardikas. Sissepääs kuulub loomaaia pileti hinna sisse.
Tualetid / kassad / parkla 8
PeasissepääsKülastus algab peasissepääsu juures, kus on kassa. 17. sajandi keskel otsustas Herbersteinide suguvõsast pärit parun Johann Maximilian I, et järsud nõlvad ei sobi põlluharimiseks, küll aga loomadele, ja tõi siia Itaaliast kabehirvi. Külastajatele avati park 20. sajandi 60. aastate lõpus ja siis saabusid esimesed eksootilised liigid. Alates 2006. aastast kuulub loomaaed Steiermargi liidumaale. Marsruut viib kõigepealt läbi Aasia ja mõlema Ameerika, seejärel läbi Aafrika ja Austraalia kuni lossini Feistritzklammi kuru kohal.
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Avalik tualett 6
Avalik tualett 7
Tierwelt HerbersteinLaadi Turi alla