Foto Allie_Caulfield from Germany, CC BY 2.0, Wikimedia Commons
Palee ja parkGraz, Steiermark, Austria

Eggenbergi loss: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Eggenbergi loss ja park Grazis. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

11punkti vaatamiseks
11soovitatud marsruudil
u 1 h 30 minkülastust

Enne reisi

u 1 h 30 minrahulikus tempos, pausidega
3tualetid kaardil
toitsöögikohti pole veel kaardil
Jalutuskäik algab pargi värava juures asuvast kassast Eggenberger Allee tänava poolt ja lõpeb Arheoloogiamuuseumi sissepääsu juures pargi põhjaosas, kust jõuad väravasse tagasi mööda rada Pavilloni kohviku kõrvalt. Grazi kesklinnast sõidad trammiliiniga 1 suunal Eggenberg/UKH Schloss Eggenbergi peatusesse umbes 15 minutiga ning sealt jõuad mööda Schloßstraße tänavat mõne minutiga väravani; trammiliin 7 peatub Eggenberger Allee peatuses. Kui oled juba pargis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Pargi sissepääs on tasuline: 2026. aastal maksab pilet täiskasvanule 3 eurot, perele 6 eurot ja lastele vanuses 6 kuni 18 aastat 50 senti, nooremad lapsed pääsevad tasuta ning Graz Cardiga on sissepääs vaba. Park on avatud iga päev aastaringselt, 15. märtsist 31. oktoobrini kell 8:00 kuni 19:00 ning novembrist 14. märtsini kell 8:00 kuni 17:00; 1. jaanuaril alates kella 10:00 ning 24. ja 25. detsembril on park suletud. Paraadruume (Prunkräume) saab vaadata ainult giidiga, 20. märtsist 31. oktoobrini 2027, teisipäevast pühapäevani kell 11:00, 12:00, 14:00 ja 16:00; ringkäik kestab umbes 50 minutit ja giidiga pilet maksab 20 eurot. Samal hooajal, teisipäevast pühapäevani kell 10:00 kuni 17:00, on avatud Vana Galerii, Mündikabinet ja Arheoloogiamuuseum. Novembrist 19. märtsini on paraadruumid ja muuseumid suletud ning paabulinnud jalutavad pargis kevadest sügiseni. Pargis kõnnid kruusateedel ja ülesmäge viib ainult käänuline rada Roosimäele. Tualetid on värava juures kassa kõrval ning kui loss on avatud, ka esimesel korrusel siseõue ääres. Planeeri jalutuskäiguks umbes poolteist tundi ning koos paraadruumide ringkäigu ja muuseumidega umbes 3 tundi.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Eggenbergi loss Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Eggenbergi loss
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Eggenbergi lossi Grazi läänepiiril, Plabutschi mäe jalamil, hakkas 1625. aastal ehitama vürst Hans Ulrich von Eggenberg ning selle plaan on müüridesse kirjutatud kalender. Alates 2010. aastast kuulub loss koos pargi ja Grazi vanalinnaga UNESCO maailmapärandisse. Ümberringi laiub peaaegu 18 hektari suurune romantiline maastikupark Roosimäe, Planeetide aia ja vabalt jalutavate paabulindudega. Lossis ja pargis tegutsevad Joanneumi muuseumid: Vana Galerii (Alte Galerie), Mündikabinet (Münzkabinett) ja Arheoloogiamuuseum.

PaabulinnudFoto Isiwal, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus

Paabulinnud

Eggenbergi pargis jalutavad kevadest sügiseni vabalt paabulinnud. Siin elavad nii sinised India paabulinnud kui ka täiesti valged paabulinnud. Vaata ringi muruplatsidel ja puude all, sest linnud käivad, kus tahavad. Need on vabalt elavad loomad, seega jälgi neid rahulikult teatud kauguselt.

Eggenbergi lossFoto Allie_Caulfield from Germany, CC BY 2.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis

Eggenbergi loss

Lossi tellis 1625. aastal vürst Hans Ulrich von Eggenberg, keiserlik asehaldur suguvõsast, mis oli tol ajal Steiermargi võimsaim. Ta ehitas ümber suguvõsa vana residentsi, mille oli umbes 150 aastat varem valinud tema vanavanaisa. Projekti koostas Giovanni Pietro de Pomis ja pärast tema surma 1631. aastal lõpetasid ehituse teised meistrid; müürid kerkisid umbes 1635. aastal. Vaata lihtsaid, horisontaalseid fassaade ja nelja nurgatorni, mis on poolteist korrust kõrgemad. Tervik meenutab üllatavalt Hispaania lossi ja kloostrit El Escorial Madridi lähedal.

Loss kui kalenderFoto Bambschi4, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus

Loss kui kalender

Loss kavandati universumi ja kalendri mudelina. Sellel on 365 välisakent, üks iga aasta päeva kohta, ning esinduskorrusel 52 akent, nii palju, kui on aastas nädalaid. Igal korrusel on 31 ruumi, nagu päevi kõige pikemas kuus, ringina paigutatud 24 paraadruumi on ööpäeva tunnid ning neli nurgatorni vastavad aastaaegadele. Ruumide südames on Planeetide saal Hans Adam Weissenkircheri maalingutega, mis valmisid aastatel 1684-1685, 7 planeedi ja 12 sodiaagimärgiga. Paraadruume, kus pole elektrit ja mida valgustavad küünlad, saad vaadata ainult giidiga, 20. märtsist 31. oktoobrini.

SiseõuFoto Stefan Holzner, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis

Siseõu

Läbi värava, mille kohale vürst paigutas oma audientsisaali, astud siseõue. Kolmest küljest ümbritsevad seda sammastel arkaadid kolmel tasandil ning tiivad jagavad lossi sisemuse üheks suureks ja kaheks väiksemaks siseõueks. Lossi päris keskel asuvas tornis peitub gooti Maarja kabel, mis on lossist vanem: paavsti indulgentsikiri 30. maist 1470 ütleb, et see oli juba valmis. Vaata üles arkaadide rütmile, korrus korruse kohal.

Vana Galerii ja MündikabinetFoto Hiltibold from Österreich, CC BY 2.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis

Vana Galerii ja Mündikabinet

Lossis tegutseb kaks Joanneumi muuseumi. Teisel korrusel näitab Vana Galerii (Alte Galerie) 22 saalis Euroopa kunsti keskajast kuni 18. sajandi lõpuni, muu hulgas Lucas Cranach vanema ja Pieter Bruegel vanema töid ning ka selle lossi arhitekti Giovanni Pietro de Pomise maale. Esimesel korrusel, sissepääsuga siseõuest, asub Mündikabinet (Münzkabinett) Steiermargi müntidega, näiteks pantriga taalriga, mis vermiti Grazis 1575. aastal ertshertsog Karl II jaoks. Mõlemad muuseumid on avatud 20. märtsist 31. oktoobrini, teisipäevast pühapäevani.

Roosimägi (Rosenhügel)Foto Allie_Caulfield from Germany, CC BY 2.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus

Roosimägi (Rosenhügel)

Seda tehismäge hakkas 1833. aastal kuhjama peaaednik Franz Matern krahv Herbersteini jaoks ja see oli kogu pargi tähtsaim paik. Käänuline rada viib rooside ja okaspuude vahelt tippu, kus nagu vanasti seisab varju andev puidust päikesevari. Mägi kasvas aja jooksul võssa ning 2007. ja 2008. aasta vahetuse talvel taastati see vanade taimekataloogide järgi. Siin kasvab umbes 350 vana roosipõõsast, ainult sordid, mis olid tuntud enne 1835. aastat ja mis õitsevad mai lõpust kogu juuni.

Aed lossi taga (Herrschaftsgartel)Foto Allie_Caulfield from Germany, CC BY 2.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus

Aed lossi taga (Herrschaftsgartel)

Lossi taga on väike aed, mida kutsutakse Herrschaftsgarteliks ehk härrasaiaks või ka hommikusöögiaiaks. Selle rajas 1848. aastal peaaednik Friedrich Wägener omanike perekonna eraaiana. Pärast unustuses veedetud aastaid aed taastati. Siit on hästi näha lossi tagafassaad ja selle nurgatornid.

Maastikupark ja tiikFoto Anna Saini, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus

Maastikupark ja tiik

Eggenbergi vürstide barokkaias olid pukspuust mustrid ja kõrged pügatud hekid. 19. sajandil muutsid Herbersteini krahvid selle inglise maastikupargiks ning kõrvaldasid sirged alleed, hekilabürindi ja barokse terrassi. Aednikud Franz Matern ja Friedrich Wägener Sileesiast kujundasid pargi nagu täiusliku maastikumaali, puuderühmade, aasade, tiigi ja vaadetega. Täna on pargi pindala peaaegu 18 hektarit ja see kuulub Austria väärtuslikumate aiakunstimälestiste hulka.

ArheoloogiamuuseumFoto NearEMPTiness, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis

Arheoloogiamuuseum

2009. aastal uuesti avatud Arheoloogiamuuseum on peidetud sügavale maa alla, nii et pargist pole seda peaaegu näha. Näitusel on üle 1200 eseme eri ajastutest. Kuulsaim on Strettwegi pronksist kultusvanker 7. sajandist enne meie ajaarvamist: keskel seisev naine tõstab kaussi ning ümberringi seisavad jalamehed, ratsanikud ja hirvesarnased loomad. See leiti 1851. aastal vürstlikust hauast Judenburgi lähedalt. Siin näed ka kuulsat Kleinkleini maski.

LapidaariumFoto Gugganij, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis

Lapidaarium

Lapidaarium ehitati endise oranžerii vundamendile ja see sulgeb vaate Planeetide aias. Sees on üks Idaalpide suurimaid raidkirjade ja reljeefidega Rooma kivide kogusid: 96 valitud mälestist ja 3 mosaiikpõrandat. Enamik pärineb hauakividelt Steiermargist ja tänapäeva Sloveenia osast, nii et kividelt vaatavad sulle vastu roomlaste portreed koos nende rõivaste ja teenritega. Siin on ka Cantiuse nimelise roomlase hauamonument.

Planeetide aed (Planetengarten)Foto Allie_Caulfield from Germany, CC BY 2.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus

Planeetide aed (Planetengarten)

Pargi põhjanurgas oli kunagi barokne köögiaed, hiljem juurviljaaed ja puukool ning pärast Teist maailmasõda kasvas ala võssa. 1999. ja 2000. aasta vahetusel kavandas Helga Tornquist siia mitmest osast koosneva uue aia ning iga osa on ühe 7 planeedi märgi all, nagu lossi Planeetide saalis. Marsi tunned ära okkaliste punaste kukerpuude järgi, Veenuse roosihekkide ja põimuvatest südametest peenarde järgi ning Kuu on valge aed jugapuude varjus, vesiroositiigiga. Rajad ronivate kuldvihmade all peavad meenutama päikesekiiri.

Kõik punktid (15)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Vaatamisväärsus 6
Paabulinnud ★Eggenbergi pargis jalutavad kevadest sügiseni vabalt paabulinnud. Siin elavad nii sinised India paabulinnud kui ka täiesti valged paabulinnud. Vaata ringi muruplatsidel ja puude all, sest linnud käivad, kus tahavad. Need on vabalt elavad loomad, seega jälgi neid rahulikult teatud kauguselt.
Loss kui kalender ★Loss kavandati universumi ja kalendri mudelina. Sellel on 365 välisakent, üks iga aasta päeva kohta, ning esinduskorrusel 52 akent, nii palju, kui on aastas nädalaid. Igal korrusel on 31 ruumi, nagu päevi kõige pikemas kuus, ringina paigutatud 24 paraadruumi on ööpäeva tunnid ning neli nurgatorni vastavad aastaaegadele. Ruumide südames on Planeetide saal Hans Adam Weissenkircheri maalingutega, mis valmisid aastatel 1684-1685, 7 planeedi ja 12 sodiaagimärgiga. Paraadruume, kus pole elektrit ja mida valgustavad küünlad, saad vaadata ainult giidiga, 20. märtsist 31. oktoobrini.
Roosimägi (Rosenhügel) ★Seda tehismäge hakkas 1833. aastal kuhjama peaaednik Franz Matern krahv Herbersteini jaoks ja see oli kogu pargi tähtsaim paik. Käänuline rada viib rooside ja okaspuude vahelt tippu, kus nagu vanasti seisab varju andev puidust päikesevari. Mägi kasvas aja jooksul võssa ning 2007. ja 2008. aasta vahetuse talvel taastati see vanade taimekataloogide järgi. Siin kasvab umbes 350 vana roosipõõsast, ainult sordid, mis olid tuntud enne 1835. aastat ja mis õitsevad mai lõpust kogu juuni.
Aed lossi taga (Herrschaftsgartel) ★Lossi taga on väike aed, mida kutsutakse Herrschaftsgarteliks ehk härrasaiaks või ka hommikusöögiaiaks. Selle rajas 1848. aastal peaaednik Friedrich Wägener omanike perekonna eraaiana. Pärast unustuses veedetud aastaid aed taastati. Siit on hästi näha lossi tagafassaad ja selle nurgatornid.
Maastikupark ja tiik ★Eggenbergi vürstide barokkaias olid pukspuust mustrid ja kõrged pügatud hekid. 19. sajandil muutsid Herbersteini krahvid selle inglise maastikupargiks ning kõrvaldasid sirged alleed, hekilabürindi ja barokse terrassi. Aednikud Franz Matern ja Friedrich Wägener Sileesiast kujundasid pargi nagu täiusliku maastikumaali, puuderühmade, aasade, tiigi ja vaadetega. Täna on pargi pindala peaaegu 18 hektarit ja see kuulub Austria väärtuslikumate aiakunstimälestiste hulka.
Planeetide aed (Planetengarten) ★Pargi põhjanurgas oli kunagi barokne köögiaed, hiljem juurviljaaed ja puukool ning pärast Teist maailmasõda kasvas ala võssa. 1999. ja 2000. aasta vahetusel kavandas Helga Tornquist siia mitmest osast koosneva uue aia ning iga osa on ühe 7 planeedi märgi all, nagu lossi Planeetide saalis. Marsi tunned ära okkaliste punaste kukerpuude järgi, Veenuse roosihekkide ja põimuvatest südametest peenarde järgi ning Kuu on valge aed jugapuude varjus, vesiroositiigiga. Rajad ronivate kuldvihmade all peavad meenutama päikesekiiri.
Hoone / mälestis 5
Eggenbergi loss ★Lossi tellis 1625. aastal vürst Hans Ulrich von Eggenberg, keiserlik asehaldur suguvõsast, mis oli tol ajal Steiermargi võimsaim. Ta ehitas ümber suguvõsa vana residentsi, mille oli umbes 150 aastat varem valinud tema vanavanaisa. Projekti koostas Giovanni Pietro de Pomis ja pärast tema surma 1631. aastal lõpetasid ehituse teised meistrid; müürid kerkisid umbes 1635. aastal. Vaata lihtsaid, horisontaalseid fassaade ja nelja nurgatorni, mis on poolteist korrust kõrgemad. Tervik meenutab üllatavalt Hispaania lossi ja kloostrit El Escorial Madridi lähedal.
Siseõu ★Läbi värava, mille kohale vürst paigutas oma audientsisaali, astud siseõue. Kolmest küljest ümbritsevad seda sammastel arkaadid kolmel tasandil ning tiivad jagavad lossi sisemuse üheks suureks ja kaheks väiksemaks siseõueks. Lossi päris keskel asuvas tornis peitub gooti Maarja kabel, mis on lossist vanem: paavsti indulgentsikiri 30. maist 1470 ütleb, et see oli juba valmis. Vaata üles arkaadide rütmile, korrus korruse kohal.
Vana Galerii ja Mündikabinet ★Lossis tegutseb kaks Joanneumi muuseumi. Teisel korrusel näitab Vana Galerii (Alte Galerie) 22 saalis Euroopa kunsti keskajast kuni 18. sajandi lõpuni, muu hulgas Lucas Cranach vanema ja Pieter Bruegel vanema töid ning ka selle lossi arhitekti Giovanni Pietro de Pomise maale. Esimesel korrusel, sissepääsuga siseõuest, asub Mündikabinet (Münzkabinett) Steiermargi müntidega, näiteks pantriga taalriga, mis vermiti Grazis 1575. aastal ertshertsog Karl II jaoks. Mõlemad muuseumid on avatud 20. märtsist 31. oktoobrini, teisipäevast pühapäevani.
Arheoloogiamuuseum ★2009. aastal uuesti avatud Arheoloogiamuuseum on peidetud sügavale maa alla, nii et pargist pole seda peaaegu näha. Näitusel on üle 1200 eseme eri ajastutest. Kuulsaim on Strettwegi pronksist kultusvanker 7. sajandist enne meie ajaarvamist: keskel seisev naine tõstab kaussi ning ümberringi seisavad jalamehed, ratsanikud ja hirvesarnased loomad. See leiti 1851. aastal vürstlikust hauast Judenburgi lähedalt. Siin näed ka kuulsat Kleinkleini maski.
Lapidaarium ★Lapidaarium ehitati endise oranžerii vundamendile ja see sulgeb vaate Planeetide aias. Sees on üks Idaalpide suurimaid raidkirjade ja reljeefidega Rooma kivide kogusid: 96 valitud mälestist ja 3 mosaiikpõrandat. Enamik pärineb hauakividelt Steiermargist ja tänapäeva Sloveenia osast, nii et kividelt vaatavad sulle vastu roomlaste portreed koos nende rõivaste ja teenritega. Siin on ka Cantiuse nimelise roomlase hauamonument.
Tualetid / kassad / parkla 4
Pargi värav ja kassaJalutuskäik algab pargi värava juures asuvast kassast Eggenberger Allee tänava poolt. Siit ostad pargipileti ja kassa kõrval on tualetid. Kruusatee viib siit otse lossi juurde, seejärel teeb marsruut lossile ringi, tõuseb Roosimäele ja lõpeb pargi põhjaosas Planeetide aia ja Arheoloogiamuuseumi juures.
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Eggenbergi lossLaadi Turi alla