Foto Thomas Wolf , www.foto-tw.de, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons
Palee ja parkViin, Austria

Schönbrunni park: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Schönbrunni loss ja lossipark. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

12punkti vaatamiseks
8soovitatud marsruudil
u 2 h 30 minkülastust

Enne reisi

u 2 h 30 minrahulikus tempos, pausidega
13tualetid kaardil
toitsöögikohti pole veel kaardil
Jalutuskäik algab lossi peavärava juures, mõne minuti jalutuskäigu kaugusel Schönbrunni metroojaamast (liin U4), ja lõpeb Palmimaja juures, Hietzingi värava ja Hietzingi metroojaama lähedal. Kui oled juba pargis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Pargi sissepääs on tasuta, pileteid on vaja lossi, Palmimajja ja tasulistesse aedadesse: Kroonprintsi aeda, Oranžerii juures asuvasse aeda, labürinti ja Gloriette katuseterrassile. Tasulised aiad on avatud aprillist novembri alguseni. Gloriette juurde viib üsna järsk tõus. Parki ei tohi tuua koeri ega sõita jalgrattaga ning murule võid astuda ainult seal, kus sildid seda lubavad. Park on avatud iga päev alates 6.30. Tualetid on muu hulgas lossis, labürindi juures, Gloriette juures, Palmimaja juures ja pargi idaosas. Planeeri umbes kaks ja pool tundi.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Schönbrunni park Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Schönbrunni park
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Schönbrunni loss oli Habsburgide suveresidents. Prantsuse stiilis parki rajati alates 17. sajandi lõpust ning Maria Theresia ajal, 18. sajandi 70. aastatel, sai see kujud, purskkaevud, kunstlikud Rooma varemed ja Gloriette künkal. Loss koos pargi ja loomaaiaga kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Jalutuskäik pargis on tasuta.

Schönbrunni lossFoto Conny Duck, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Schönbrunni loss

Endise Katterburgi mõisa asemele lasi keiser Leopold I ehitada oma pojale Josephile jahilossi Johann Bernhard Fischer von Erlachi kavandi järgi ning ehitusega alustati 1696. aastal. Praeguse ilme võlgneb loss Maria Theresiale, kes tegi sellest 18. sajandi keskel suveresidentsi. 1762. aastal mängis kuueaastane Mozart siin keisrinnale, pärimuse järgi Peeglisaalis. Lossis sündis ja suri keiser Franz Joseph. Selles on üle 1400 ruumi, millest külastada saab umbes 40.

Suur parter ja kujudFoto Yelkrokoyade, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus

Suur parter ja kujud

Lossi taga laiub Suur parter ehk ornamentaalsete mustritena kujundatud peenrad, mida ääristavad pügatud puude read. Selle ääres seisab 32 jumalate ja kangelaste kuju mütoloogiast ja antiikajaloost, mis valmisid aastatel 1773-1780 skulptor Wilhelm Beyeri juhtimisel. Vaata parteri lõppu: seal on Neptuni purskkaev ja selle kohal künkal Gloriette. Aia esimesed plaanid joonistas 1695. aastal Jean Trehet, Versailles' aedade looja André Le Nôtre'i õpilane.

Obeliskiga purskkaevFoto Klaus oberndorfer, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus

Obeliskiga purskkaev

Obeliskiga purskkaev ehitati 1777. aastal õukonnaarhitekti Johann Ferdinand Hetzendorf von Hohenbergi kavandi järgi. Obelisk seisab neljal kilpkonnal, mis sümboliseerivad püsivust, ja seda katavad hieroglüüfid, mis pidid jutustama Habsburgide ajalugu. Need on aga väljamõeldud märgid, sest Egiptuse hieroglüüfid dešifreeriti alles 1822. aastal. Obeliski jalamil on kaljugrott jõejumalatega.

Ilus allikasFoto Linie29, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus

Ilus allikas

Just sellest allikast tuleb nimi Schönbrunn ehk „ilus allikas”. Legendi järgi avastas selle keiser Matthias 1612. aastal jahil. Allika kohal olev paviljon pärineb 18. sajandist ja selle sees seisab nümf Egeria kuju, kes valab kannust vett. Selle allika vett hinnati keiserlikus õukonnas väga kõrgelt.

Rooma varemedFoto C.Stadler/Bwag, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Rooma varemed

Rooma varemed ehitati 1778. aastal uue ehitisena, mis algusest peale jäljendas varemeid. Neid kutsuti Kartaago varemeteks ning eeskujuks olid Vespasianuse ja Tituse Rooma templi jäänused Piranesi gravüürilt. Need pidid meenutama, et Habsburgid pidasid end Rooma keisrite järglasteks. Varemete ees olevas basseinis lebavad jõejumalate Doonau ja Ennsi kujud.

Neptuni purskkaevFoto Yelkrokoyade, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus

Neptuni purskkaev

Neptuni purskkaevu ehitati alates 1776. aastast ja see valmis vahetult enne Maria Theresia surma, kes suri 1780. aastal. Marmorskulptuurid tegi Wilhelm Beyer: Neptun seisab karbikujulisel sõjavankril ja merenümf Thetis palub temalt abi oma pojale Achilleusele. Ümberringi on tritonid ja hippokampused ehk kalasabadega merehobused. Siit algab siksakiline rada Gloriette juurde.

GlorietteFoto Diego Delso, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis

Gloriette

Gloriette seisab künka tipus pargi kohal. See ehitati 1775. aastal Hohenbergi kavandi järgi, osaliselt keiser Maximilian II lõpetamata Neugebäude lossi sammastest ja kaartest. Katusel istub suur keiserlik kotkas maakeral. Sees tegutseb kohvik ja katuseterrassilt paistavad loss, park ja kogu Viin. 1945. aastal hävitas pomm osa ehitisest, mis hiljem taastati.

PalmimajaFoto Diego Delso, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis

Palmimaja

Palmimaja avas 1882. aastal keiser Franz Joseph. See on üle 110 meetri pikkune raua- ja klaasikonstruktsioon, üks maailma suurimaid omataolisi. Sellel on kolm erineva kliimaga paviljoni ja neis kasvab umbes 4500 taimeliiki. 1945. aastal purustasid pommid suurema osa klaasidest ning pärast viimast suurt renoveerimist avati Palmimaja uuesti 1990. aastal. Sissepääs on tasuline.

Kõik punktid (26)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 4
Schönbrunni loss ★Endise Katterburgi mõisa asemele lasi keiser Leopold I ehitada oma pojale Josephile jahilossi Johann Bernhard Fischer von Erlachi kavandi järgi ning ehitusega alustati 1696. aastal. Praeguse ilme võlgneb loss Maria Theresiale, kes tegi sellest 18. sajandi keskel suveresidentsi. 1762. aastal mängis kuueaastane Mozart siin keisrinnale, pärimuse järgi Peeglisaalis. Lossis sündis ja suri keiser Franz Joseph. Selles on üle 1400 ruumi, millest külastada saab umbes 40.
Gloriette ★Gloriette seisab künka tipus pargi kohal. See ehitati 1775. aastal Hohenbergi kavandi järgi, osaliselt keiser Maximilian II lõpetamata Neugebäude lossi sammastest ja kaartest. Katusel istub suur keiserlik kotkas maakeral. Sees tegutseb kohvik ja katuseterrassilt paistavad loss, park ja kogu Viin. 1945. aastal hävitas pomm osa ehitisest, mis hiljem taastati.
Palmimaja ★Palmimaja avas 1882. aastal keiser Franz Joseph. See on üle 110 meetri pikkune raua- ja klaasikonstruktsioon, üks maailma suurimaid omataolisi. Sellel on kolm erineva kliimaga paviljoni ja neis kasvab umbes 4500 taimeliiki. 1945. aastal purustasid pommid suurema osa klaasidest ning pärast viimast suurt renoveerimist avati Palmimaja uuesti 1990. aastal. Sissepääs on tasuline.
OranžeriiOranžeriid hakati ehitama 1754. aastal keiser Franz I Stephanile, et seal saaksid talvituda tsitruspuud ja muud pottides kasvavad taimed. See on 189 meetrit pikk ja seda köeti põranda all voolava sooja õhuga. Siin peeti ka õukonna pidusööke ja pidustusi ning 1786. aastal korraldas keiser Joseph II siin Mozarti ja Salieri muusikalise duelli. Tänapäeval on Oranžerii kontserdisaal ja selle ees olevas aias seisavad suvel tsitruspuud.
Vaatamisväärsus 8
Suur parter ja kujud ★Lossi taga laiub Suur parter ehk ornamentaalsete mustritena kujundatud peenrad, mida ääristavad pügatud puude read. Selle ääres seisab 32 jumalate ja kangelaste kuju mütoloogiast ja antiikajaloost, mis valmisid aastatel 1773-1780 skulptor Wilhelm Beyeri juhtimisel. Vaata parteri lõppu: seal on Neptuni purskkaev ja selle kohal künkal Gloriette. Aia esimesed plaanid joonistas 1695. aastal Jean Trehet, Versailles' aedade looja André Le Nôtre'i õpilane.
Obeliskiga purskkaev ★Obeliskiga purskkaev ehitati 1777. aastal õukonnaarhitekti Johann Ferdinand Hetzendorf von Hohenbergi kavandi järgi. Obelisk seisab neljal kilpkonnal, mis sümboliseerivad püsivust, ja seda katavad hieroglüüfid, mis pidid jutustama Habsburgide ajalugu. Need on aga väljamõeldud märgid, sest Egiptuse hieroglüüfid dešifreeriti alles 1822. aastal. Obeliski jalamil on kaljugrott jõejumalatega.
Ilus allikas ★Just sellest allikast tuleb nimi Schönbrunn ehk „ilus allikas”. Legendi järgi avastas selle keiser Matthias 1612. aastal jahil. Allika kohal olev paviljon pärineb 18. sajandist ja selle sees seisab nümf Egeria kuju, kes valab kannust vett. Selle allika vett hinnati keiserlikus õukonnas väga kõrgelt.
Rooma varemed ★Rooma varemed ehitati 1778. aastal uue ehitisena, mis algusest peale jäljendas varemeid. Neid kutsuti Kartaago varemeteks ning eeskujuks olid Vespasianuse ja Tituse Rooma templi jäänused Piranesi gravüürilt. Need pidid meenutama, et Habsburgid pidasid end Rooma keisrite järglasteks. Varemete ees olevas basseinis lebavad jõejumalate Doonau ja Ennsi kujud.
Neptuni purskkaev ★Neptuni purskkaevu ehitati alates 1776. aastast ja see valmis vahetult enne Maria Theresia surma, kes suri 1780. aastal. Marmorskulptuurid tegi Wilhelm Beyer: Neptun seisab karbikujulisel sõjavankril ja merenümf Thetis palub temalt abi oma pojale Achilleusele. Ümberringi on tritonid ja hippokampused ehk kalasabadega merehobused. Siit algab siksakiline rada Gloriette juurde.
Kroonprintsi aedKroonprintsi aed asub vahetult lossi idatiiva kõrval. Sellel on barokne paigutus ning pargi poolt piirab seda pikk ronitaimedega kaetud pergola, mille paviljonidest näeb aeda ülalt. Sissepääs on tasuline ja aed on avatud kevadest sügiseni.
LabürintEsimene hekilabürint tekkis siia umbes 1720. aastal, kuid 1892. aastal see eemaldati. Uus, jugapuudest ja ajaloolise mustri järgi, avati 1999. aastal. Selle pindala on 1715 ruutmeetrit ja keskel on vaateplatvorm, kust näed, kuidas teised eksivad. Kõrval on mänguväljak mõistatuste, suure kaleidoskoobi ja kellaga postiga. Sissepääs on tasuline ja labürint on avatud kevadest sügiseni.
Jaapani aedVäikese Jaapani aia rajasid lossi aednikud 1913. aastal. Aja jooksul see kasvas umbe ja vajus unustusse, kuid 20. sajandi 90. aastate lõpus see taastati. Siin on tiiki langev kaskaad, bambusest veerennid, pügatud põõsad ja riisutud kruus kividega. Siit on lähedal Hietzingi värav ja loomaaia sissepääs.
Tualetid / kassad / parkla 14
PeaväravPeavärav viib Schönbrunner Schloßstraße tänavalt auõue. Värava mõlemal pool seisavad obeliskid, mille tipus on kotkad. Siit paistab kogu lossi fassaad värvis, mida nimetatakse Schönbrunni kollaseks. Marsruut viib läbi lossi läbisõidu parki, siis itta Oranžerii juurde, üles Gloriette juurde ja lõpuks läände, Palmimaja juurde.
Avalik tualett 1
Avalik tualett 10
Avalik tualett 11
Avalik tualett 12
Avalik tualett 13
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Avalik tualett 6
Avalik tualett 7
Avalik tualett 8
Avalik tualett 9
Schönbrunni parkLaadi Turi alla