Suur parter ja kujud ★Lossi taga laiub Suur parter ehk ornamentaalsete mustritena kujundatud peenrad, mida ääristavad pügatud puude read. Selle ääres seisab 32 jumalate ja kangelaste kuju mütoloogiast ja antiikajaloost, mis valmisid aastatel 1773-1780 skulptor Wilhelm Beyeri juhtimisel. Vaata parteri lõppu: seal on Neptuni purskkaev ja selle kohal künkal Gloriette. Aia esimesed plaanid joonistas 1695. aastal Jean Trehet, Versailles' aedade looja André Le Nôtre'i õpilane.
Obeliskiga purskkaev ★Obeliskiga purskkaev ehitati 1777. aastal õukonnaarhitekti Johann Ferdinand Hetzendorf von Hohenbergi kavandi järgi. Obelisk seisab neljal kilpkonnal, mis sümboliseerivad püsivust, ja seda katavad hieroglüüfid, mis pidid jutustama Habsburgide ajalugu. Need on aga väljamõeldud märgid, sest Egiptuse hieroglüüfid dešifreeriti alles 1822. aastal. Obeliski jalamil on kaljugrott jõejumalatega.
Ilus allikas ★Just sellest allikast tuleb nimi Schönbrunn ehk „ilus allikas”. Legendi järgi avastas selle keiser Matthias 1612. aastal jahil. Allika kohal olev paviljon pärineb 18. sajandist ja selle sees seisab nümf Egeria kuju, kes valab kannust vett. Selle allika vett hinnati keiserlikus õukonnas väga kõrgelt.
Rooma varemed ★Rooma varemed ehitati 1778. aastal uue ehitisena, mis algusest peale jäljendas varemeid. Neid kutsuti Kartaago varemeteks ning eeskujuks olid Vespasianuse ja Tituse Rooma templi jäänused Piranesi gravüürilt. Need pidid meenutama, et Habsburgid pidasid end Rooma keisrite järglasteks. Varemete ees olevas basseinis lebavad jõejumalate Doonau ja Ennsi kujud.
Neptuni purskkaev ★Neptuni purskkaevu ehitati alates 1776. aastast ja see valmis vahetult enne Maria Theresia surma, kes suri 1780. aastal. Marmorskulptuurid tegi Wilhelm Beyer: Neptun seisab karbikujulisel sõjavankril ja merenümf Thetis palub temalt abi oma pojale Achilleusele. Ümberringi on tritonid ja hippokampused ehk kalasabadega merehobused. Siit algab siksakiline rada Gloriette juurde.
Kroonprintsi aedKroonprintsi aed asub vahetult lossi idatiiva kõrval. Sellel on barokne paigutus ning pargi poolt piirab seda pikk ronitaimedega kaetud pergola, mille paviljonidest näeb aeda ülalt. Sissepääs on tasuline ja aed on avatud kevadest sügiseni.
LabürintEsimene hekilabürint tekkis siia umbes 1720. aastal, kuid 1892. aastal see eemaldati. Uus, jugapuudest ja ajaloolise mustri järgi, avati 1999. aastal. Selle pindala on 1715 ruutmeetrit ja keskel on vaateplatvorm, kust näed, kuidas teised eksivad. Kõrval on mänguväljak mõistatuste, suure kaleidoskoobi ja kellaga postiga. Sissepääs on tasuline ja labürint on avatud kevadest sügiseni.
Jaapani aedVäikese Jaapani aia rajasid lossi aednikud 1913. aastal. Aja jooksul see kasvas umbe ja vajus unustusse, kuid 20. sajandi 90. aastate lõpus see taastati. Siin on tiiki langev kaskaad, bambusest veerennid, pügatud põõsad ja riisutud kruus kividega. Siit on lähedal Hietzingi värav ja loomaaia sissepääs.