Koaalad ★Koaalad elavad Schönbrunnis alates 2002. aastast, endises ninasarvikute majas, mis ehitati 1955. aastal. Koaala sööb peaaegu ainult eukalüpti lehti, millest ta saab väga vähe energiat, seepärast magab ta koguni 18-20 tundi ööpäevas. Kõrvalasuvas aedikus hüppavad Bennetti vallabid, väikesed kängurud Austraaliast ja Tasmaaniast. Koaalade toitmine on iga päev kell 16.00.
Hiidpandad ★Hiidpandad elavad Schönbrunnis alates 2003. aastast. 2007. aastal sündis siin esimene Euroopas loomulikul teel eostatud pandapoeg ning 2016. aastal kasvatas emane esimest korda maailma loomaaedades ise üles kaksikud. Alates 2025. aasta aprillist elab siin uus paar Hiinast: emane Lan Yun ja isane He Feng. Panda sööb peamiselt bambust, koguni üle kümne kilogrammi päevas.
Kaelkirjakud ★Esimene kaelkirjak saabus Schönbrunni 1828. aastal Egiptuse asekuninga kingitusena ja tekitas Viinis „à la girafe” mustrite moe. 1858. aastal sündis siin esimene kaelkirjak Euroopa mandril. 2017. aastal sai ajalooline kaelkirjakumaja klaasitud talveaia ning uus kaelkirjakupark võitis Viini linna keskkonnaauhinna. Kaelkirjaku kael on peaaegu 2 meetrit pikk, kuid selles on ainult 7 kaelalüli, sama palju kui inimese kaelas.
Orangutanid ORANG.erie's ★ORANG.erie on endine keiserlik kasvuhoone aastast 1821, mille loomaaed taastas ja andis 2009. aastal orangutanidele. Nimi ühendab sõnad orangutan ja oranžerii. Loomaaia esimene orangutan asus sellesse kasvuhoonesse elama juba 1878. aastal ning 20. sajandil oli hoones filmiateljee ja televisioonikanali ORF stuudio. Orangutanid veedavad suurema osa elust puudel ning nende nimi tähendab malai keeles „metsainimene”.
Aafrika elevandid ★Esimene elevant saabus Schönbrunni juba 18. sajandil ning 1906. aastal sündis siin loomaaias eostatud elevant, üks esimesi selliseid maailmas. Tänapäeval peab loomaaed ainult Aafrika elevante. 2013. aastal sündis siin maailma esimene elevant, kes eostati kunstliku seemendamise teel külmutatud spermaga. Elevantide treeningut saad vaadata iga päev kell 10.00.
Polarium ★Polariumis elavad kaljupingviinid, kuningpingviinid ja Lõuna-Ameerika merilõvid. Läbi klaaside on näha, kuidas nad sukelduvad. Kaljupingviine on lihtne ära tunda kollaste sulgede järgi silmade kohal ning kaljudel hüppavad nad mõlemal jalal korraga. Merilõvide toitmine on kell 10.30 ja 15.30, kaljupingviinide oma kell 11.30, iga päev peale teisipäeva.
Jääkarud ★Franz Josefi Maa nimeline aedik avati 2014. aastal, kui jääkarud pärast pikki aastaid Viini tagasi tulid. Nimi pärineb Arktika saarestikult, mille 1873. aastal avastas Austria-Ungari polaarekspeditsioon. Jääkarul on must nahk ja tema karvkate ainult näib valge: karvad on läbipaistvad ja seest õõnsad. Ta ujub suurepäraselt ja suudab ujuda palju tunde.
India ninasarvikud ★India ninasarvikutel on üks sarv ja paks volditud nahk, mille voldid näevad välja nagu soomusplaadid, sellest ka nende saksakeelne nimi Panzernashorn. Esimene ninasarvik saabus Schönbrunni 1856. aastal. Ninasarvikupargis elavad nad koos hirvantiloopide ja nilgau-antiloopidega nagu Indias ja Nepalis. Ninasarvikute toitmine on iga päev kell 14.00.
Siberi tiigrid ★Siberi tiigrid, keda nimetatakse ka Amuuri tiigriteks, on maailma suurimad kaslased. Nad elavad Venemaa Kaug-Idas, kus talvel on käredad külmad, seepärast on neil paks karvkate ja rasvakiht. Erinevalt kodukassidest meeldib neile vesi ja nad ujuvad hästi. Tiigrite toitmine on kell 15.00 esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti, reedeti ja pühapäeviti.
Lõvid ★Maria Theresia eluajal menaažeriis kiskjaid ei peetud, esimesed hundid ja karud saabusid 1781. aastal. Lõvide aedik ehitati ümber 2022. aastal: lõvid said uued kaljud, mis annavad varju, peavarju vihma eest ja koha ümbruse jälgimiseks. Lõvi on ainus kaslane, kes elab karjas, ja isase möirgamist on kuulda mitme kilomeetri kaugusele.
Jõehobud ★Jõehobude maja uuendati ja laiendati 2001. aastal. Jõehobu veedab päeva vees, öösel aga tuleb kaldale rohtu sööma. Kuigi ta kaalub üle tonni, ei uju ta nagu teised loomad: ta kõnnib mööda põhja ja tõukab end sellelt üles. Samas hoones elavad Egiptuse lendkoerad, puuviljatoidulised nahkhiired.
Akvaariumide ja terraariumide maja ★Akvaariumide ja terraariumide maja avati 1959. aastal endise jaanalinnu- ja roomajatemaja asemel ning oli toona Euroopa suurim omataoline. Tänapäeval on siin Austria suurim elav korallrahu, krokodillipaviljon ja tunnel, kus Amazonase kaladega vesi on sinu kohal. Loomaaed peab siin üht maailma suurimat ninasarviku-iguaanide kasvatust, need on ohustatud sisalikud Kariibidelt. Pea kohal lendlevad troopilised liblikad.
Linnumaja ja metsiibisedLinnumajas ja lindlates elavad papagoid ja teised linnud soojadest maadest. Kõrval elavad metsiibised, mustad linnud palja punase pea ja pika kõvera nokaga. Kunagi pesitsesid nad ka Austrias, kuid surid siin välja mitusada aastat tagasi, ning tänapäeval õpetavad teadlased neid uuesti talveks üle Alpide Itaaliasse lendama. Ibiste toitmine on iga päev kell 13.00.
Kass-lemurid ja gibonidKass-lemurid elavad looduses ainult Madagaskaril. Neid on lihtne ära tunda musta-valgerõngalise saba järgi, mida nad kannavad kõrgel nagu lippu, et rühm koos püsiks. Hommikul meeldib neile istuda laiali sirutatud käppadega ja soojendada kõhtu päikese käes. Kõrval saarel elavad valgekäe-gibonid, kes lendavad pikkade käte abil oksalt oksale.
Humboldti pingviinidHumboldti pingviinid on pärit Peruu ja Tšiili rannikult, kus voolab külm Humboldti hoovus, mille järgi nad oma nime said. Jääd pole neil vaja: nad pesitsevad urgudes ja kaljulõhedes. Vee all ujuvad nad kiiresti nagu torpeedod, maismaal aga kõnnivad kõikudes. Toitmine on kell 11.00, iga päev peale teisipäeva.
PolaarhundidPolaarhundid elavad metsases aedikus künka nõlval. Looduses elavad nad Kanada kaugel põhjas ja Gröönimaal, kus talvel on mitu kuud pime. Tihe, peaaegu valge karvkate kaitseb neid pakase eest. Hundid elavad karjades ning Schönbrunnis on juba sündinud kutsikaid. Huntide toitmine on kell 11.30 esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti, reedeti ja pühapäeviti.
Ilvesed ja händkakudIlves on Euroopa suurim metskass, ta elab ka Alpides ja Poola mägedes. Tunned ta ära kõrvatuttide ja lühikese saba järgi. Ta jahib peamiselt metskitsi: hiilib lähedale ja ründab mõne hüppega. Kõrval metsas elavad händkakud, suured öökullid, keda loomaaed aitab tagasi tuua Viini ümbruse metsadesse.
PrillkarudPrillkarud on Lõuna-Ameerika ainsad karud, nad elavad Andide metsades. Nime on nad saanud heledate laikude järgi silmade ümber, mis on igaühel veidi erinevad. Nad ronivad suurepäraselt puude otsa ja söövad peamiselt taimi. See aedik nõlval valmis 2002. aastal ning nad jagavad seda ninakarudega.
Punased pandadPunane panda on kassi suurune, tal on punakaspruun karv ja vöödiline saba. Vaatamata nimele ei ole ta hiidpanda lähisugulane, vaid moodustab omaette loomasugukonna. Temagi sööb bambust ning selle juures aitab teda täiendav „pöial”, see tähendab pikenenud randmeluu.
LoorpelikanidLoorpelikanid kuuluvad suurimate lendavate lindude hulka: nende tiibade siruulatus ulatub umbes 3 meetrini. Nende nimi viitab lokkis sulgedele peas. Nokaalune kott on neile nagu võrk kalapüügiks. Euroopas pesitsevad nad muu hulgas Kreekas ja Doonau deltas.
Lõuna-Ameerika parkSee on suur tiigiga niit, kus elavad koos Lõuna-Ameerika loomad: nandud, seriemad, vikunjad, suured sipelgaõgijad ja kapibarad. Kapibara on maailma suurim näriline. Sipelgaõgija sööb looduses päevas tuhandeid sipelgaid ja termiite, sirutades välja umbes 60 sentimeetri pikkuse keele. Toitmine on iga päev kell 14.30.
GepardidGepard on kõige kiirem maismaaloom: lühikesel maal jookseb ta koguni umbes 100 kilomeetrit tunnis. Gepardide aedik Keiserliku paviljoni vastas meenutab kuivanud jõesängi ning inimestest eraldab seda veega kraav, nii et näed neid ilma klaasita. Erinevalt lõvidest ja tiigritest ei oska gepard möirata, see-eest nurrub ja siristab ta nagu lind.