tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Ooperi juurest, kuhu jõuad metrooga (liinid U1, U2 ja U4, Karlsplatzi jaam) ja Ringil sõitvate trammidega. Soovitatud marsruut lõpeb raekoja juures, kust saad tagasi trammiga või Rathausi jaamast metrooliiniga U2. Kui oled juba kesklinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Linnas jalutamine on tasuta, pileteid on vaja katedraali tornidesse, Kaputsiinide krüpti, Hofburgi ja muuseumidesse. Tualetid on Karlsplatzi ja Stephansplatzi metroojaamades ning Grabeni väljaku all. Planeeri umbes kolm tundi.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Viin: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Viini ajalooline kesklinn on UNESCO nimekirjas. Jalutuskäik algab Ooperi juurest Ringstraßel, viib läbi Püha Stefani katedraali ja linna vanimate tänavate, seal, kus asus Rooma laager Vindobona, seejärel mööda Grabenit Hofburgi juurde, mis oli üle 600 aasta Habsburgide residents, ja lõpeb raekoja juures.
Foto P e z i, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Viini Riigiooper (Staatsoper)
Viini ooper, varem Õukonnaooper, kuulub maailma tähtsaimate ooperilavade hulka. Praeguse neorenessanss-stiilis hoone ehitasid aastatel 1861-1869 August Sicard von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll. Kord aastas, karnevali ajal, muutub vaatesaal kuulsa Ooperiballi jaoks ballisaaliks.
Foto Miguel Mendez from Malahide, Ireland, CC BY 2.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Albertina
Endisel linnabastionil asuv palee kuulus Saksi-Tescheni hertsogile Albert Kasimirile, keisrinna Maria Theresia väimehele, kelle järgi sai muuseum oma nime. Albertinas on üks maailma tähtsamaid graafikakogusid, kus on Albrecht Düreri joonistusi, nende seas kuulus Jänes. Sissepääsu ees olevalt terrassilt paistab Ooper.
Foto Thomas Ledl, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Kaputsiinide krüpt (Kaisergruft)
Tagasihoidliku kaputsiinide kiriku all Neuer Markti väljakul asub Habsburgide krüpt. Selle rajas keisrinna Anna ja ehitus valmis 1633. aastal. Siin puhkavad teiste seas Maria Theresia hiiglaslikus barokses sarkofaagis, keiser Franz Joseph ja keisrinna Elisabeth ehk Sisi. Väljaku keskel seisab Georg Raphael Donneri barokne purskkaev aastatest 1737-1739.
Foto Choinowski, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Püha Stefani katedraal
Katedraal on Viini sümbol. Vanim osa, kahe Paganatorniga läänefassaad, pärineb 13. sajandist, ning gooti kirikut laiendati järgnevate sajandite jooksul. Lõunatorn, mida viinlased kutsuvad Steffliks, on üle 136 meetri kõrge, põhjatorni aga ei ehitatud kunagi valmis. Katust katab värvilistest glasuuritud katusekividest laotud muster.
Foto Benoît Prieur, CC0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Mozarti maja (Mozarthaus)
Selles Domgasse tänava majas elas Wolfgang Amadeus Mozart aastatel 1784-1787. See on helilooja ainus säilinud Viini korter. Siin kirjutas ta ooperi Figaro pulm, seepärast kutsuti maja ka Figarohausiks.
Foto Diana Ringo, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Püha Ruperti kirik
See on Viini vanim säilinud kirik. Legendi järgi rajati see 740. aastal, esimest korda mainib seda dokument aastast 1200. Püha Rupert oli soolavedajate kaitsepühak ja soola müüdi just siin, millele viitavad lähedal asuvate tänavate nimed, näiteks Salzgasse.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Hoher Markt ja Ankeruhri kell
Hoher Markti väljaku all on Rooma laagri Vindobona varemed, mida saab vaadata Rooma muuseumis. Kõrvaltänava kohal ripub juugendstiilis kell Ankeruhr, mille kavandas maalikunstnik Franz Matsch ja mis valmis 1915. aastal. Üle sihverplaadi liigub 12 kuju Viini ajaloost, üksi või paaris, keiser Marcus Aureliusest helilooja Joseph Haydnini, ning keskpäeval liiguvad kõik muusika saatel järjest mööda.
Foto Flocci Nivis, CC BY 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Judenplatz (Juudi väljak)
Keskajal oli see juudi kvartali keskus ja väljakut kutsuti siin seisnud sünagoogi järgi Kooliväljakuks. 1421. aastal kogukond hävitati ning selle liikmed aeti välja või tapeti. 2000. aastal püstitati siia holokaustis tapetud Austria juutide mälestusmärk: betoonist raamatukogu, mille raamatud on seljaga sissepoole pööratud. Selle kavandas Rachel Whiteread.
Foto Cezar Suceveanu, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Graben ja katkusammas
Nimi Graben tähendab kraavi: Rooma laagri müüride ees kulges siin kunagi vallikraav. Tänapäeval on see elegantne jalakäijate tänav. Keskel seisab 21 meetri kõrgune barokne Püha Kolmainu sammas. Keiser Leopold I tõotas selle ehitada katku ajal 1679. aastal ning see pühitseti 1693. aastal.
Foto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Josefsplatz: Hispaania ratsakool ja Paraadsaal
Väljakul seisab keiser Joosep II ratsamonument. Kõrval, 1735. aastast pärit Talvemaneežis, näitab Hispaania ratsakool klassikalist ratsutamiskunsti valgete lipitsa hobustega, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Väljaku ääres on ka Rahvusraamatukogu Paraadsaal, üks maailma ilusamaid barokseid raamatukogusid, mille kavandas Johann Bernhard Fischer von Erlach ja lõpetas tema poeg.
Foto Ralf Roletschek, CC BY 3.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Michaelerplatz ja Hofburgi värav
Hofburgi Mihkli tiiva ees, mis ehitati alles aastatel 1889-1893, on välja kaevatud Rooma ehitiste varemed. Vastas seisab Looshaus, Adolf Loosi maja, mis valmis 1912. aastal. Selle sile ja kaunistusteta fassaad tekitas sellise skandaali, et ehitus peatati, ning see lõpetati alles siis, kui Loos nõustus lisama akendele lillekastid.
Foto Simon Matzinger, CC BY 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Hofburg ja Šveitsi värav
Hofburg oli üle 600 aasta Habsburgide talveresidents, tänapäeval asuvad siin Austria presidendi kantselei, Rahvusraamatukogu ja muuseumid, nende seas Sisi muuseum ja keiserlikud eluruumid. Vanim osa on keskaegne Šveitsi tiib 13. sajandist, kuhu viib punaseks ja mustaks värvitud renessanss-stiilis Šveitsi värav.
Foto Jebulon, CC0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Heldenplatz (Kangelaste väljak)
Hiiglaslik väljak tekkis bastioni kohale, mille Napoleoni väed 1809. aastal õhku lasid. Sellel seisavad Savoia prints Eugeni ja ertshertsog Karli ratsamonumendid, kelle järgi väljak oma nime sai, ning nende taga Hofburgi poolkaarekujuline Uus tiib, osa kunagi valmis ehitamata Keiserlikust foorumist.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Hoone / mälestis
Raekoda ja Burgtheater
Uusgooti stiilis raekoja ehitas aastatel 1872-1883 Friedrich von Schmidt. Torni tipus seisab raudrüütel Rathausmann, üks Viini sümboleid. Vastas, teisel pool Ringi, seisab 1888. aastast pärit Burgtheater, üks tähtsamaid saksakeelseid teatreid. Raekoja ees väljakul on talvel jõuluturg ja seejärel uisuväli.
Kõik punktid (35)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 10
Viini Riigiooper (Staatsoper) ★Viini ooper, varem Õukonnaooper, kuulub maailma tähtsaimate ooperilavade hulka. Praeguse neorenessanss-stiilis hoone ehitasid aastatel 1861-1869 August Sicard von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll. Kord aastas, karnevali ajal, muutub vaatesaal kuulsa Ooperiballi jaoks ballisaaliks.
Albertina ★Endisel linnabastionil asuv palee kuulus Saksi-Tescheni hertsogile Albert Kasimirile, keisrinna Maria Theresia väimehele, kelle järgi sai muuseum oma nime. Albertinas on üks maailma tähtsamaid graafikakogusid, kus on Albrecht Düreri joonistusi, nende seas kuulus Jänes. Sissepääsu ees olevalt terrassilt paistab Ooper.
Kaputsiinide krüpt (Kaisergruft) ★Tagasihoidliku kaputsiinide kiriku all Neuer Markti väljakul asub Habsburgide krüpt. Selle rajas keisrinna Anna ja ehitus valmis 1633. aastal. Siin puhkavad teiste seas Maria Theresia hiiglaslikus barokses sarkofaagis, keiser Franz Joseph ja keisrinna Elisabeth ehk Sisi. Väljaku keskel seisab Georg Raphael Donneri barokne purskkaev aastatest 1737-1739.
Püha Stefani katedraal ★Katedraal on Viini sümbol. Vanim osa, kahe Paganatorniga läänefassaad, pärineb 13. sajandist, ning gooti kirikut laiendati järgnevate sajandite jooksul. Lõunatorn, mida viinlased kutsuvad Steffliks, on üle 136 meetri kõrge, põhjatorni aga ei ehitatud kunagi valmis. Katust katab värvilistest glasuuritud katusekividest laotud muster.
Mozarti maja (Mozarthaus) ★Selles Domgasse tänava majas elas Wolfgang Amadeus Mozart aastatel 1784-1787. See on helilooja ainus säilinud Viini korter. Siin kirjutas ta ooperi Figaro pulm, seepärast kutsuti maja ka Figarohausiks.
Püha Ruperti kirik ★See on Viini vanim säilinud kirik. Legendi järgi rajati see 740. aastal, esimest korda mainib seda dokument aastast 1200. Püha Rupert oli soolavedajate kaitsepühak ja soola müüdi just siin, millele viitavad lähedal asuvate tänavate nimed, näiteks Salzgasse.
Hofburg ja Šveitsi värav ★Hofburg oli üle 600 aasta Habsburgide talveresidents, tänapäeval asuvad siin Austria presidendi kantselei, Rahvusraamatukogu ja muuseumid, nende seas Sisi muuseum ja keiserlikud eluruumid. Vanim osa on keskaegne Šveitsi tiib 13. sajandist, kuhu viib punaseks ja mustaks värvitud renessanss-stiilis Šveitsi värav.
Raekoda ja Burgtheater ★Uusgooti stiilis raekoja ehitas aastatel 1872-1883 Friedrich von Schmidt. Torni tipus seisab raudrüütel Rathausmann, üks Viini sümboleid. Vastas, teisel pool Ringi, seisab 1888. aastast pärit Burgtheater, üks tähtsamaid saksakeelseid teatreid. Raekoja ees väljakul on talvel jõuluturg ja seejärel uisuväli.
Jesuiitide kirik ja Vana ülikoolVäikest barokset väljakut ümbritsevad endise ülikooli hooned ja aastatel 1623-1631 ehitatud jesuiitide kirik. 18. sajandi alguses ehitas kiriku sisemuse ümber Itaalia maalikunstnik ja arhitekt Andrea Pozzo, kes maalis võlvile kupli illusiooni.
Püha Peetruse kirikRohelise kupliga barokne kirik valmis 1733. aastal Viini vanima kiriku asemele, mida tänapäeval enam ei ole. Sisemus särab kullatistest ning kuplit kaunistab Johann Michael Rottmayri fresko.
Vaatamisväärsus 9
Hoher Markt ja Ankeruhri kell ★Hoher Markti väljaku all on Rooma laagri Vindobona varemed, mida saab vaadata Rooma muuseumis. Kõrvaltänava kohal ripub juugendstiilis kell Ankeruhr, mille kavandas maalikunstnik Franz Matsch ja mis valmis 1915. aastal. Üle sihverplaadi liigub 12 kuju Viini ajaloost, üksi või paaris, keiser Marcus Aureliusest helilooja Joseph Haydnini, ning keskpäeval liiguvad kõik muusika saatel järjest mööda.
Judenplatz (Juudi väljak) ★Keskajal oli see juudi kvartali keskus ja väljakut kutsuti siin seisnud sünagoogi järgi Kooliväljakuks. 1421. aastal kogukond hävitati ning selle liikmed aeti välja või tapeti. 2000. aastal püstitati siia holokaustis tapetud Austria juutide mälestusmärk: betoonist raamatukogu, mille raamatud on seljaga sissepoole pööratud. Selle kavandas Rachel Whiteread.
Graben ja katkusammas ★Nimi Graben tähendab kraavi: Rooma laagri müüride ees kulges siin kunagi vallikraav. Tänapäeval on see elegantne jalakäijate tänav. Keskel seisab 21 meetri kõrgune barokne Püha Kolmainu sammas. Keiser Leopold I tõotas selle ehitada katku ajal 1679. aastal ning see pühitseti 1693. aastal.
Josefsplatz: Hispaania ratsakool ja Paraadsaal ★Väljakul seisab keiser Joosep II ratsamonument. Kõrval, 1735. aastast pärit Talvemaneežis, näitab Hispaania ratsakool klassikalist ratsutamiskunsti valgete lipitsa hobustega, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Väljaku ääres on ka Rahvusraamatukogu Paraadsaal, üks maailma ilusamaid barokseid raamatukogusid, mille kavandas Johann Bernhard Fischer von Erlach ja lõpetas tema poeg.
Michaelerplatz ja Hofburgi värav ★Hofburgi Mihkli tiiva ees, mis ehitati alles aastatel 1889-1893, on välja kaevatud Rooma ehitiste varemed. Vastas seisab Looshaus, Adolf Loosi maja, mis valmis 1912. aastal. Selle sile ja kaunistusteta fassaad tekitas sellise skandaali, et ehitus peatati, ning see lõpetati alles siis, kui Loos nõustus lisama akendele lillekastid.
Heldenplatz (Kangelaste väljak) ★Hiiglaslik väljak tekkis bastioni kohale, mille Napoleoni väed 1809. aastal õhku lasid. Sellel seisavad Savoia prints Eugeni ja ertshertsog Karli ratsamonumendid, kelle järgi väljak oma nime sai, ning nende taga Hofburgi poolkaarekujuline Uus tiib, osa kunagi valmis ehitamata Keiserlikust foorumist.
Griechenbeisl ja FleischmarktGriechenbeisl on üks Viini vanimaid kõrtse, mida mainiti esimest korda 1447. aastal. Nime andsid sellele Kreeka ja Levandi kaupmehed, kes asusid 17. sajandil elama Fleischmarkti tänava ümbrusse. Kohe kõrval seisab rikkalikult kaunistatud fassaadiga Kreeka õigeusu Püha Kolmainu kirik.
Am Hofi väljak12. sajandil asus siin Babenbergide suguvõsa hertsogite residents, mille Heinrich Jasomirgott ehitas pärast Viini kolimist. Väljaku keskel seisab Maarja sammas ja üht väljaku külge sulgeb Üheksa Inglikoori kiriku barokne fassaad.
Rahvaaed (Volksgarten)1823. aastal avatud Volksgarten oli Viini esimene avalik park. See on kuulus oma roosiaia poolest ning keskel seisab Theseuse tempel, mis on ehitatud Ateena antiiktempli eeskujul.
Tualetid / kassad / parkla 16
Jalutuskäigu algus Ooperi juuresJalutuskäik algab Ooperi juurest Ringstraßel, laial puiesteel, mis rajati 19. sajandil lammutatud linnamüüride asemele. Marsruut viib vanalinna, katedraali ja Viini vanimate tänavate juurde ning seejärel mööda Grabenit Hofburgi ja raekojani.