Soovitatav marsruut algab lifti alumise jaama juures, kus on tasuta parkla ja RegioBus 406 bussipeatus „Riegersburg Burglift”, millega jõuad kohale Feldbachi raudteejaamast. Siit lähed jalgsi ümber kalju küla kirikuni, mööda vana teed läbi väravate jõuad lossi umbes 15-20 minutiga ja lõpuks sõidad liftiga alla. Tee on kivine ja järsk, vankritega sealt läbi ei pääse ning lossis ja muuseumides on palju treppe. Aastal 2027 on loss, muuseumid ja lift avatud 20. märtsist 1. novembrini: märtsis, aprillis ja oktoobris kella 10:00 kuni 17:00, maist septembrini kella 9:00 kuni 18:00, viimane sissepääs muuseumidesse ja siseruumidesse on tund enne sulgemist. Ajavahemikul 2. novembrist 19. märtsini on loss, muuseumid, lift ja taverna suletud. Jalgtee lossi on sageli avatud ka talvel, kuni ilm lubab, kuid halbade olude korral see suletakse, seega kontrolli enne väljaminekut teadet lossi veebilehel. Hooajal hõlmab pilet Knappenticket jalgteed, lifti ja välisala, õuedele ja muuseumidesse on vaja piletit Ritterticket; neid saad osta automaadist tee alguses, külastuskeskusest või internetist. Tualetid on märgitud ametlikul alaplaanil, mille leiad lossi veebilehelt. Koerad võivad rihma otsas välisalale tulla, kuid mitte muuseumidesse, ja liftis peab neil olema suukorv. Kui oled juba külas või lossis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes 3 tundi, röövlinnuetendusega pool päeva.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Riegersburg Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Riegersburgi loss seisab Ida-Steiermargis basaltkaljul, mis on enam kui 2 miljoni aasta taguse vulkaani jäänus, 484 meetri kõrgusel merepinnast. Inimesed elasid sellel künkal juba 6000 aastat tagasi ja esimene kirjalik teade lossist pärineb 12. sajandist. Lossiproua, keda kutsuti Gallerin, ja krahvid Purgstallid ehitasid siia 17. sajandil võimsa kindluse 7 värava, 11 bastioni ja 4 kilomeetri müüridega ning alates 1822. aastast kuulub loss Liechtensteini vürstidele. Täna ootavad mäe otsas kolm muuseumi: lossimuuseum, nõiamuuseum ja relvamuuseum, lisaks viinamarjaistandused ja röövlinnuetendused.
Foto C.Stadler/Bwag, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Püha Martini kirik
Püha Martini kirik seisab lossikalju jalamil, vana lossitee ääres. Praegust hilisgooti kirikut hakati ehitama 1481. aastal, kuid rahapuuduse tõttu valmis see alles 1520. aastal. Kõrval algab ajalooline lossitee: kivine rada, mida mööda jõuad üles umbes 15-20 minutiga. Hooajal ostad pileti automaadist tee alguses ja edasi läheb tee läbi pöördvärava. Pane jalga mugavad jalanõud, sest lapsevankrid ega ratastoolid siit läbi ei pääse.
Foto Andi oisn, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Cillitor ja Annentor
Nõlval läbib tee mitut väravat: Steinkellertor kiriku juures, Cillitor (Cilli värav), mida kutsutakse ka Burgertoriks, ja Annentor (Anna värav). Nende vahel näed keskaegset hobuste joogikohta ehk Pferdeschwemmet. Esimesed neli väravat omistatakse ehitusmeister Bartholomäus Ebnerile ja need valmisid aastatel 1678-1690, kui krahvid Purgstallid lõpetasid kindluse kindlustustöid. Tee äärsetesse väravatesse peitis lossivaim Rüdiger 7 tähtedega silti: korja kõik kokku, moodusta märgusõna ning külastuskeskusest või lossipoest saad väikese kingituse.
Foto Andi oisn, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Lichteneggi värav
Lichteneggi värav on ülemine neist väravatest, mis sulgesid järsu nõlva küla poolt. See viib kohta, kus seisis Alumine loss ehk Lichtenegg, eraldi kindlus peamise lossi kõrval kalju põhjapoolsel tipul. Aastal 1412, sõjas Walseede suguvõsaga, vallutas Alumise lossi hertsog Ernst Raudne ja ülemine loss Kronegg alistus. Viis aastat hiljem said Walseed mõlemad lossid tagasi.
Foto HaSt, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Lichteneggi vaateplats
Alumise lossi lasi umbes aastatel 1140-1150 ehitada markkrahv Otakar III vürsti kindlusena tipus asuva lossi vastas. Täna on selle kohal vaateterrassiga väljak, Lichtenegger Platz. Heida pilk Steirisches Vulkanlandi ehk Steiermargi vulkaanimaa laugetele küngastele. Lossikalju ise on basalt, vulkaanilõõri jäänus, mis tekkis enam kui 2 miljonit aastat tagasi mitme purske käigus, milles osales vesi.
Foto Andi oisn, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Pyramidentor
Eraldiseisev Püramiidvärav, Pyramidentor, avab tee kõrgele platoole kalju tipus. Edasi viib pikk munakivitee viinamarjaistanduste vahelt otse peamise lossi alla. Värav restaureeriti 2010. aastal. Siit hargneb ka rada alla, idanõlval asuvasse röövlinnujaama.
Foto HaSt, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Lossi viinamarjaistandused
Müüridega piiratud platood katavad viinamarjaistandused. Viinamarju kasvatatakse siin alates 17. sajandi lossiproua Gallerini ajast, praegu umbes 10 hektaril. Viinapuud kasvavad mineraalsel basaltpinnasel ning alates 2005. aastast haldab lossi viinamarjaistandusi Riegersburgi veinitalu Bernhart. Vaata ka ümberringi müüre ja torne: kindlust kaitsesid 7 väravat, 11 bastioni, 4 kilomeetrit müüre ja 2 vallikraavi.
Foto Funke, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Wenzeltor
Wenzeltori (Vaclavi värava) juurde viib puusild üle välimise vallikraavi. See on kindluse peasissepääs rikkalikult kaunistatud portaaliga ning nišides seisavad Rooma sõjajumalate Marsi ja Bellona kujud. Väraval olevas kirjas on aasta 1653, mil lossi valitses Elisabeth Katharina von Galler, keda kutsuti Gallerin. See äkiline lossiproua, keda hüüti ka nimega Kuri Liesl, ei koonerdanud kindlustuste laiendamisel.
Foto HaSt, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Eeslinnus ja relvakoda
Wenzeltori taga asub eeslinnus, mida ümbritseb välimine vallikraav. Siin seisavad endine relvakoda, Zeughaus, ja toidumoona ladu. Siin lõpeb ka Eeslirada, Eselsteig, mille Walseede suguvõsa lasi umbes 1420. aastal kaljusse raiuda; praegu on see suletud, sest kaljul selle kohal on ronimisrajad. Riegersburgi nimetati 17. sajandil kristluse tugevaimaks kindluseks ning sõdades türklaste ja ungarlastega varjus siin vahel mitu tuhat inimest.
Foto Funke, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Esimene õu ja kabel
Üle teise vallikraavi silla ja läbi portaali astud Kroneggi, ülemisse lossi. Erasmus von Stadl, kes sai lossi abielu kaudu 1571. aastal, ehitas ülemise lossi ümber hilisrenessansi stiilis ning hiljem lisati barokksed interjöörid. Esimest õue ümbritsevad arkaadid piilaritel ja sammastel ning sissesõidu juures seisab väike lossikabel. Õuedele pääseb pileti Ritterticket või Prinzenticket abil.
Foto Funke, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Nõiamuuseum ja relvamuuseum
Siin sisened lossi muuseumidesse. Nõiamuuseum jutustab Feldbachi nõiaprotsessist aastatel 1673-1675, kus süüdistati umbes 95 inimest ja umbes 20 hukati. Nende seas oli lossivalitseja naine Katharina Paldauf, keda praegu kutsutakse Lillenõiaks. Relvamuuseum näitab raudrüüsid, saableid, rapiire, püsse ja püstoleid alates 15. sajandist kuni uusajani ning valitud eksponaate võib kätte võtta. Muuseumidesse pääseb pileti Ritterticket või Prinzenticket abil, hiljemalt tund enne sulgemist.
Foto Funke, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Kaevuga õu
Teist õue kutsutakse Brunnenhofiks 1640. aastast pärit kaevu järgi, mille kohal kõrgub sepistatud raudlehtla. Õuede ümber paiknevad lossimuuseumi ruumid. Kuulsaim on Valge saal, barokne suvine söögisaal, mille Antonio Solari ehitas Gallerinile ja lõpetas 1658. aastal. Selles olev kiri ütleb, et ehitamine on ilus lõbu, aga mida see maksab, teab lossiproua hästi. Rüütlisaalis meenutab aknaklaasi kraabitud kiri 20-päevast joomingut Ursenbeckide suguvõsa ajast.
Foto Dnalor 01, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Lifti ülemine jaam
Soovitatav marsruut lõpeb lifti ülemise jaama juures, kust sõidad veidi enam kui minutiga alla külastuskeskuse juures asuvasse parklasse. Viimane sõit alla on sulgemise ajal: märtsis, aprillis ja oktoobris kell 17:00, maist septembrini kell 18:00. Liftist lossi tavernani viib rada, mida mööda saab sõita lapsevankriga, ning aastatel 2015-2016 laiendatud taverna terrassilt avaneb Steiermargi küngaste panoraam. Kui lift ei tööta, näiteks talvel, tuled tagasi jalgsi mööda vana teed läbi väravate.
Kõik punktid (17)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 4
Püha Martini kirik ★Püha Martini kirik seisab lossikalju jalamil, vana lossitee ääres. Praegust hilisgooti kirikut hakati ehitama 1481. aastal, kuid rahapuuduse tõttu valmis see alles 1520. aastal. Kõrval algab ajalooline lossitee: kivine rada, mida mööda jõuad üles umbes 15-20 minutiga. Hooajal ostad pileti automaadist tee alguses ja edasi läheb tee läbi pöördvärava. Pane jalga mugavad jalanõud, sest lapsevankrid ega ratastoolid siit läbi ei pääse.
Eeslinnus ja relvakoda ★Wenzeltori taga asub eeslinnus, mida ümbritseb välimine vallikraav. Siin seisavad endine relvakoda, Zeughaus, ja toidumoona ladu. Siin lõpeb ka Eeslirada, Eselsteig, mille Walseede suguvõsa lasi umbes 1420. aastal kaljusse raiuda; praegu on see suletud, sest kaljul selle kohal on ronimisrajad. Riegersburgi nimetati 17. sajandil kristluse tugevaimaks kindluseks ning sõdades türklaste ja ungarlastega varjus siin vahel mitu tuhat inimest.
Nõiamuuseum ja relvamuuseum ★Siin sisened lossi muuseumidesse. Nõiamuuseum jutustab Feldbachi nõiaprotsessist aastatel 1673-1675, kus süüdistati umbes 95 inimest ja umbes 20 hukati. Nende seas oli lossivalitseja naine Katharina Paldauf, keda praegu kutsutakse Lillenõiaks. Relvamuuseum näitab raudrüüsid, saableid, rapiire, püsse ja püstoleid alates 15. sajandist kuni uusajani ning valitud eksponaate võib kätte võtta. Muuseumidesse pääseb pileti Ritterticket või Prinzenticket abil, hiljemalt tund enne sulgemist.
Lifti ülemine jaam ★Soovitatav marsruut lõpeb lifti ülemise jaama juures, kust sõidad veidi enam kui minutiga alla külastuskeskuse juures asuvasse parklasse. Viimane sõit alla on sulgemise ajal: märtsis, aprillis ja oktoobris kell 17:00, maist septembrini kell 18:00. Liftist lossi tavernani viib rada, mida mööda saab sõita lapsevankriga, ning aastatel 2015-2016 laiendatud taverna terrassilt avaneb Steiermargi küngaste panoraam. Kui lift ei tööta, näiteks talvel, tuled tagasi jalgsi mööda vana teed läbi väravate.
Vaatamisväärsus 9
Cillitor ja Annentor ★Nõlval läbib tee mitut väravat: Steinkellertor kiriku juures, Cillitor (Cilli värav), mida kutsutakse ka Burgertoriks, ja Annentor (Anna värav). Nende vahel näed keskaegset hobuste joogikohta ehk Pferdeschwemmet. Esimesed neli väravat omistatakse ehitusmeister Bartholomäus Ebnerile ja need valmisid aastatel 1678-1690, kui krahvid Purgstallid lõpetasid kindluse kindlustustöid. Tee äärsetesse väravatesse peitis lossivaim Rüdiger 7 tähtedega silti: korja kõik kokku, moodusta märgusõna ning külastuskeskusest või lossipoest saad väikese kingituse.
Lichteneggi värav ★Lichteneggi värav on ülemine neist väravatest, mis sulgesid järsu nõlva küla poolt. See viib kohta, kus seisis Alumine loss ehk Lichtenegg, eraldi kindlus peamise lossi kõrval kalju põhjapoolsel tipul. Aastal 1412, sõjas Walseede suguvõsaga, vallutas Alumise lossi hertsog Ernst Raudne ja ülemine loss Kronegg alistus. Viis aastat hiljem said Walseed mõlemad lossid tagasi.
Lichteneggi vaateplats ★Alumise lossi lasi umbes aastatel 1140-1150 ehitada markkrahv Otakar III vürsti kindlusena tipus asuva lossi vastas. Täna on selle kohal vaateterrassiga väljak, Lichtenegger Platz. Heida pilk Steirisches Vulkanlandi ehk Steiermargi vulkaanimaa laugetele küngastele. Lossikalju ise on basalt, vulkaanilõõri jäänus, mis tekkis enam kui 2 miljonit aastat tagasi mitme purske käigus, milles osales vesi.
Pyramidentor ★Eraldiseisev Püramiidvärav, Pyramidentor, avab tee kõrgele platoole kalju tipus. Edasi viib pikk munakivitee viinamarjaistanduste vahelt otse peamise lossi alla. Värav restaureeriti 2010. aastal. Siit hargneb ka rada alla, idanõlval asuvasse röövlinnujaama.
Lossi viinamarjaistandused ★Müüridega piiratud platood katavad viinamarjaistandused. Viinamarju kasvatatakse siin alates 17. sajandi lossiproua Gallerini ajast, praegu umbes 10 hektaril. Viinapuud kasvavad mineraalsel basaltpinnasel ning alates 2005. aastast haldab lossi viinamarjaistandusi Riegersburgi veinitalu Bernhart. Vaata ka ümberringi müüre ja torne: kindlust kaitsesid 7 väravat, 11 bastioni, 4 kilomeetrit müüre ja 2 vallikraavi.
Wenzeltor ★Wenzeltori (Vaclavi värava) juurde viib puusild üle välimise vallikraavi. See on kindluse peasissepääs rikkalikult kaunistatud portaaliga ning nišides seisavad Rooma sõjajumalate Marsi ja Bellona kujud. Väraval olevas kirjas on aasta 1653, mil lossi valitses Elisabeth Katharina von Galler, keda kutsuti Gallerin. See äkiline lossiproua, keda hüüti ka nimega Kuri Liesl, ei koonerdanud kindlustuste laiendamisel.
Esimene õu ja kabel ★Üle teise vallikraavi silla ja läbi portaali astud Kroneggi, ülemisse lossi. Erasmus von Stadl, kes sai lossi abielu kaudu 1571. aastal, ehitas ülemise lossi ümber hilisrenessansi stiilis ning hiljem lisati barokksed interjöörid. Esimest õue ümbritsevad arkaadid piilaritel ja sammastel ning sissesõidu juures seisab väike lossikabel. Õuedele pääseb pileti Ritterticket või Prinzenticket abil.
Kaevuga õu ★Teist õue kutsutakse Brunnenhofiks 1640. aastast pärit kaevu järgi, mille kohal kõrgub sepistatud raudlehtla. Õuede ümber paiknevad lossimuuseumi ruumid. Kuulsaim on Valge saal, barokne suvine söögisaal, mille Antonio Solari ehitas Gallerinile ja lõpetas 1658. aastal. Selles olev kiri ütleb, et ehitamine on ilus lõbu, aga mida see maksab, teab lossiproua hästi. Rüütlisaalis meenutab aknaklaasi kraabitud kiri 20-päevast joomingut Ursenbeckide suguvõsa ajast.
RöövlinnuetendusKalju idanõlval tegutseb röövlinnujaam Greifvogelwarte Riegersburg. Hooajal toimuvad lennuetendused esmaspäevast laupäevani kell 11:00 ja 15:00, pühapäeviti ja pühadel kell 11:00, 14:00 ja 16:00. Tugeva tuule või vihma korral etendust ei toimu. Etendusele on vaja eraldi piletit, mida müüakse kohapeal, välja arvatud juhul, kui sul on Prinzenticket, mis hõlmab nii lossi kui ka etendust. Pealtvaatajaid lastakse kohale kõige varem pool tundi enne algust.
Tualetid / kassad / parkla 4
Lifti alumine jaamEkskursioon algab lifti alumise jaama juures kalju põhjanõlval, kus on tasuta parkla ja bussi 406 peatus. Kaldlift töötab alates 2003. aastast, mahutab 20 inimest ja läbib veidi enam kui minutiga umbes 90 meetri suuruse kõrguste vahe. Aastal 2020 ehitati alumine jaam ümber kassaga külastuskeskuseks. Soovitatav marsruut viib siit jalgsi ümber kalju külla, siis mööda vana teed läbi väravate lossi ja alla sõidad liftiga.