Jalutuskäik algab Alpseestraße tänaval asuva Ticket Center Hohenschwangau juures, kuhu jõuad Füsseni raudteejaamast liini 73 või 78 bussiga, ja lõpeb Jugendi vaateplatsil Marienbrücke silla kohal, kust saad sõita alla süstikbussiga või minna jalgsi. Ümbruses, järve ääres, sillal ja Hohenschwangau lossi hoovis jalutamine on tasuta, tasulised on aga losside interjöörid, mida saab külastada ainult giidiga kindlal kellaajal, ning muuseum, buss ja hobuvankrid. Pileteid saad osta internetist, ülejäänud sama päeva pileteid aga Ticket Centerist, mis on suvel avatud kella 8 kuni 16 ning 16. oktoobrist 27. märtsini kella 8 kuni 15.30. Suvel on Neuschwanstein avatud kella 9 kuni 18 ja Hohenschwangau kella 9 kuni 16.30. Sel talveperioodil on mõlemad lossid avatud kella 10 kuni 16. Talvel suletakse Marienbrücke sild lume ja jää korral, buss üles siis ei sõida ning rada läbi Pöllati kuru on suletud alates 2020. aastast. Lossid on suletud 24., 25. ja 31. detsembril ning 1. jaanuaril. Tee Neuschwansteini on umbes 1,5 kilomeetrit pikk ja järsk, jalgsi võtab see 30-40 minutit, Hohenschwangausse aga 15-20 minutit. Lapsevankreid ja suuri seljakotte ei saa sa losside sisse viia, Neuschwansteini aga ei pääse sa ühegi seljakotiga. Tualetid on Hohenschwangau turismiinfopunktis ning Schlossbräustüberli restorani ja Baieri kuningate muuseumi vahel. Kui oled juba lossi juures või sillal, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes kolm tundi ilma interjööride külastuseta, mõlema lossi külastusega aga pool päeva.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Neuschwanstein Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Hohenschwangau küla kohal seisavad kaks Baieri kuninglikku lossi. Hohenschwangau lossi ehitas aastatel 1833-1837 uuesti üles kroonprints Maximilian, hilisem kuningas Maximilian II, ja siin veetis lapsepõlve tema poeg Ludwig II. Ludwig hakkas 1868. aastal ehitama Neuschwansteini, muinasjutulist lossi kaljul, mida külastab igal aastal umbes 1,4 miljonit inimest. Jalutuskäik viib läbi küla Alpsee järve äärde, mõlema lossi juurde ja Marienbrücke sillale Pöllati kuru kohal.
Hohenschwangau on väike asula losside jalamil, veidi rohkem kui 2 kilomeetrit Schwangau külast lõunas, täis hotelle ja restorane turistidele. Teed losside juurde on autodele suletud ning parklad P1 kuni P4 orus on tasulised. Hobuvankrid Neuschwansteini väljuvad hotelli Müller vastas ja sõit kestab umbes 20 minutit, Hohenschwangausse aga Ticket Centeri eest, umbes 10 minutit, kuid talvel ainult Neuschwansteini. Hobuvankritel ja bussidel puudub sõiduplaan, seega hooajal tuleb arvestada järjekorraga.
Foto Tuxyso, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Baieri kuningate muuseum
Järve äärne hoone ehitati 1780. aastal kuurvürsti õllepruulikojaks, hiljem oli see võõrastemaja Zur Alpenrose ja alates 1898. aastast hotell, mida 1904. aastal laiendati Alpsee järve poole. Alates 1924. aastast kuulub see Wittelsbachide suguvõsa fondile. Pärast Berliini büroo Staab Architekten tehtud ümberehitust avati siin 9. septembril 2011 Baieri kuningate muuseum, mis räägib suguvõsa ajaloost. Muu hulgas näed siin Ludwig II sinist Püha Jüri ordu suurmeistri mantlit hõbedaga tikitud sametist.
Foto Jakub Hałun, CC BY 4.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Alpsee järv
Alpsee oli kuningas Ludwig II lemmikjärv ja kuulub Baieri puhtaimate järvede hulka. Selle pindala on 88 hektarit ja sügavus koguni 62 meetrit. Ümber järve kulgeb lihtne 5,2 kilomeetri pikkune rada, umbes poolteist tundi kõndimist, kuid mitte lapsevankritele. Kaldal seisab kuninganna Maria mälestusmärk tema lemmikujumiskohas ning maist oktoobrini on avatud supelrand Alpseebad.
Foto Thomas Wolf , www.foto-tw.de, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Hohenschwangau loss
Lossi mainitakse juba 12. sajandil ja kuni 16. sajandini kuulus see Schwangau rüütlitele. Schwansteini nimelisi varemeid nägi 18-aastane kroonprints Maximilian, kes ostis need 1832. aastal ja ehitas aastatel 1833-1837 romantiliseks lossiks ümber, ehitusjuhiks oli maalikunstnik Domenico Quaglio. Siin veetis Ludwig II lapsena suvenädalaid ning tema ema Maria elas lossis kuni oma surmani 1889. aastal. Hoovi pääsed ilma piletita ja selle suurim kaunistus on Maria purskkaev.
Külast viib Neuschwansteini järsk asfalttee, umbes 1,5 kilomeetrit pikk, autodele ja jalgratastele suletud. Jalgsi läbid selle 30-40 minutiga. Siin, tagasipööramiskohas, peatuvad hobuvankrid, mida losside haldus ei käita. Lossi väravani jääb veel umbes 450 meetrit ülesmäge ehk 10-15 minutit kõndimist.
Foto Thomas Wolf , www.foto-tw.de, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Neuschwansteini loss
Neuschwansteini ehitas kuningas Ludwig II, kes soovis siia avalikust elust tagasi tõmbuda. 1868. aasta suvel raiuti kaljust maha kuni 8 meetrit ja nurgakivi pandi 5. septembril 1869. Lossi projekteeris Eduard Riedel lavamaalija Christian Janki teatridekoratsioonide järgi ning esimesena kerkis punastest tellistest väravahoone, kus kuningas elas ehitust jälgides. Ludwig kolis paleesse 1884. aastal, veetis seal kokku 172 päeva ning 7 nädalat pärast tema surma 1886. aastal avati loss külastajatele.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Marienbrücke sild
1845. aastal ehitas kroonprints Maximilian, hilisem kuningas Maximilian II, üle kuru ratsanikele puidust purde. 1866. aastal asendas Ludwig II selle Heinrich Gerberi projekteeritud ažuurse raudsillaga ja nimetas selle oma ema, kuninganna Maria, järgi. Sild ripub umbes 90 meetri kõrgusel Pöllati kose kohal ning Ludwig II imetles siit oma lossi. 1984. aastal vahetati välja kandetalad, kuid piirded on endiselt originaalsed. Talvel suletakse sild lume ja jää korral, olukorda saad kontrollida Ticket Centeri veebilehelt.
Foto Woffka rus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Jugendi vaateplats
Jugendi vaateplats asub kitsal seljandikul Pöllati kuru kohal, umbes 5 minuti kaugusel Marienbrücke silla juures asuvast bussipeatusest. Vaata alla Hohenschwangau lossile, vasakule Alpsee järvele, paremale Schwansee järvele ja taustal Allgäu Alpidele ning Tannheimeri mägedele. Siit sõidad P4 parklasse süstikbussiga, mis lume ja jää korral ei sõida, või lähed alla jalgsi.
Kõik punktid (16)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 6
Hohenschwangau küla ★Hohenschwangau on väike asula losside jalamil, veidi rohkem kui 2 kilomeetrit Schwangau külast lõunas, täis hotelle ja restorane turistidele. Teed losside juurde on autodele suletud ning parklad P1 kuni P4 orus on tasulised. Hobuvankrid Neuschwansteini väljuvad hotelli Müller vastas ja sõit kestab umbes 20 minutit, Hohenschwangausse aga Ticket Centeri eest, umbes 10 minutit, kuid talvel ainult Neuschwansteini. Hobuvankritel ja bussidel puudub sõiduplaan, seega hooajal tuleb arvestada järjekorraga.
Alpsee järv ★Alpsee oli kuningas Ludwig II lemmikjärv ja kuulub Baieri puhtaimate järvede hulka. Selle pindala on 88 hektarit ja sügavus koguni 62 meetrit. Ümber järve kulgeb lihtne 5,2 kilomeetri pikkune rada, umbes poolteist tundi kõndimist, kuid mitte lapsevankritele. Kaldal seisab kuninganna Maria mälestusmärk tema lemmikujumiskohas ning maist oktoobrini on avatud supelrand Alpseebad.
Tee Neuschwansteini ★Külast viib Neuschwansteini järsk asfalttee, umbes 1,5 kilomeetrit pikk, autodele ja jalgratastele suletud. Jalgsi läbid selle 30-40 minutiga. Siin, tagasipööramiskohas, peatuvad hobuvankrid, mida losside haldus ei käita. Lossi väravani jääb veel umbes 450 meetrit ülesmäge ehk 10-15 minutit kõndimist.
Marienbrücke sild ★1845. aastal ehitas kroonprints Maximilian, hilisem kuningas Maximilian II, üle kuru ratsanikele puidust purde. 1866. aastal asendas Ludwig II selle Heinrich Gerberi projekteeritud ažuurse raudsillaga ja nimetas selle oma ema, kuninganna Maria, järgi. Sild ripub umbes 90 meetri kõrgusel Pöllati kose kohal ning Ludwig II imetles siit oma lossi. 1984. aastal vahetati välja kandetalad, kuid piirded on endiselt originaalsed. Talvel suletakse sild lume ja jää korral, olukorda saad kontrollida Ticket Centeri veebilehelt.
Jugendi vaateplats ★Jugendi vaateplats asub kitsal seljandikul Pöllati kuru kohal, umbes 5 minuti kaugusel Marienbrücke silla juures asuvast bussipeatusest. Vaata alla Hohenschwangau lossile, vasakule Alpsee järvele, paremale Schwansee järvele ja taustal Allgäu Alpidele ning Tannheimeri mägedele. Siit sõidad P4 parklasse süstikbussiga, mis lume ja jää korral ei sõida, või lähed alla jalgsi.
Lossi hoovNeuschwansteini hoovi sisened piletiga, sest siit algab giidiga ekskursioon, seega ole siin täpselt õigel ajal. Alumist hoovi piirab idast väravahoone, ülemisel hoovil seisab 45 meetri kõrgune nelinurkne torn, lõunas Kemenate ja põhjas Rüütlimaja. Ludwig II kavandas siia ka kõrge torni ja kabeli, kuid tema surmaks pandi ainult vundamendid. Ehitamata kabeli piirjoone leiad hoovi sillutisest.
Hoone / mälestis 3
Baieri kuningate muuseum ★Järve äärne hoone ehitati 1780. aastal kuurvürsti õllepruulikojaks, hiljem oli see võõrastemaja Zur Alpenrose ja alates 1898. aastast hotell, mida 1904. aastal laiendati Alpsee järve poole. Alates 1924. aastast kuulub see Wittelsbachide suguvõsa fondile. Pärast Berliini büroo Staab Architekten tehtud ümberehitust avati siin 9. septembril 2011 Baieri kuningate muuseum, mis räägib suguvõsa ajaloost. Muu hulgas näed siin Ludwig II sinist Püha Jüri ordu suurmeistri mantlit hõbedaga tikitud sametist.
Hohenschwangau loss ★Lossi mainitakse juba 12. sajandil ja kuni 16. sajandini kuulus see Schwangau rüütlitele. Schwansteini nimelisi varemeid nägi 18-aastane kroonprints Maximilian, kes ostis need 1832. aastal ja ehitas aastatel 1833-1837 romantiliseks lossiks ümber, ehitusjuhiks oli maalikunstnik Domenico Quaglio. Siin veetis Ludwig II lapsena suvenädalaid ning tema ema Maria elas lossis kuni oma surmani 1889. aastal. Hoovi pääsed ilma piletita ja selle suurim kaunistus on Maria purskkaev.
Neuschwansteini loss ★Neuschwansteini ehitas kuningas Ludwig II, kes soovis siia avalikust elust tagasi tõmbuda. 1868. aasta suvel raiuti kaljust maha kuni 8 meetrit ja nurgakivi pandi 5. septembril 1869. Lossi projekteeris Eduard Riedel lavamaalija Christian Janki teatridekoratsioonide järgi ning esimesena kerkis punastest tellistest väravahoone, kus kuningas elas ehitust jälgides. Ludwig kolis paleesse 1884. aastal, veetis seal kokku 172 päeva ning 7 nädalat pärast tema surma 1886. aastal avati loss külastajatele.
Tualetid / kassad / parkla 7
Ticket Centeri kassaJalutuskäik algab Ticket Center Hohenschwangau juures, mis on ainus koht Hohenschwangaus, kust saad lossipileteid kohapeal osta. Interjööre saab külastada ainult giidiga ja pilet kehtib kindlaks kellaajaks, seega tule lossi juurde varem. Ülejäänud sama päeva pileteid müüb kassa alates kella 8-st ja tavaliselt on need hilisemaks ennelõunaks läbi müüdud. Ticket Centeris pakihoidu ei ole.