Jalutuskäik algab ja lõpeb loomaaia sissepääsu juures Weiherburgi lossi kõrval, aadressil Weiherburggasse 37a. Saad sõita köisraudteega Hungerburgbahn kesklinnas Rennweg 3 asuvast alumisest jaamast Alpenzoo jaamani, kust on lühike jalutuskäik, või W-liini bussiga, mis sõidab Marktplatzi väljakult otse loomaaia juurde. Vanalinnast jõuad jalgsi umbes 20 minutiga. Loomaaia parkla on tasuline ja nädalavahetustel sageli täis. Pilet maksab 16 eurot, 6 kuni 17-aastane laps maksab 9 eurot ja 4-5-aastane laps 4 eurot. Kombineeritud pileti saad osta köisraudtee alumisest jaamast: see hõlmab sõitu mõlemas suunas ja sissepääsu, täiskasvanule 23 eurot, lapsele 14 eurot. Loomaaed on avatud iga päev: aprillist oktoobrini kell 9:00 kuni 18:00 ning novembrist märtsini kell 9:00 kuni 17:00. Talvel on näha peaaegu kõiki loomi, talveunne jäävad teiste seas ümisejad ja maod. Loomaaed asub nõlval, nii et rada on pidev tõus ja laskumine ning mitmes kohas on trepid. Alumine osa on vankriga kergesti läbitav, kuid ülemise osa järskudel radadel saad vankriga hakkama ainult abiga. Halvasti kõndivad inimesed saavad eelneval etteteatamisel sõita kõrgeimate aedikuteni sõidukiga Bärenmobil. Loomaaia plaani järgi on tualetid sissepääsu juures restorani kõrval, päris all mänguväljaku kõrval, ülemises osas kaljukitsede kõrval ja kaeluskotkaste lindla kõrval. Loomaaias tegutseb bistroo Animahl ning Weiherburgi lossis Tirooli köögiga restoran. Koeri sisse tuua ei tohi, välja arvatud abikoerad. Kui oled juba loomaaias, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes 2-3 tundi.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Alpenzoo Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Alpenzoo on üks Euroopa kõrgeimal asuvaid loomaaedu: see asub nõlval Nordkette mäeaheliku jalamil, umbes 650 kuni 750 meetri kõrgusel Innsbrucki kohal. See avati 22. septembril 1962 ja selle looja oli zooloog Hans Psenner, keda nimetatakse Alpenzoo isaks. Siin elab umbes 2000 looma umbes 150 liigist, peaaegu eranditult Alpide piirkonnast, alates karudest, huntidest ja ilvestest kuni kotkaste, habekotkaste ja Alpide järvede kaladeni. Habekotkaste aretus Alpenzoos võimaldas nende Alpidesse tagasitoomise programmi ning Innsbruckist koordineeritakse harjaiibiste Euroopa aretust.
Foto FOTO-ARDEIDAS, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Loomad
Saarmad
Alpenzoo oli esimene loomaaed Euroopas, kus sündisid saarmapojad, 1978. aastal, ja 2010. aastal nende aedikut laiendati. Saarmas suudab hinge kinni hoida koguni 8 minutit ja sukeldub kuni 18 meetri sügavusele. Igal naharuutsentimeetril on tal umbes 50 000 karva, nii et vesi ja külm teda ei hirmuta. Ta toitub peamiselt kaladest, aga ka kahepaiksetest, väikestest imetajatest ja karpidest.
Foto Hswaton, CC BY 3.0, Wikimedia Commons2
Loomad
Pruunkarud
Pruunkarud elavad alates 2003. aastast uues aedikus loomaaia kõige madalamas osas, nii et laskud siia siksakiliselt alla. Täiskasvanud karu kaalub 120 kuni 300 kilogrammi ja sööb enne talve koguni 30 kilogrammi marju, peamiselt mustikaid. Pojad sünnivad talvel ja kaaluvad vaid umbes 300 grammi, ema on neist ligikaudu 500 korda raskem. Pea meeles, et siit edasi järgmiste aedikuteni ootab sind peamiselt tõus.
Foto Bailey Duncan, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Loomad
Ronkad
Ronkad elavad 2006. aastal avatud Paul Flora nimelises Ronkade tornis. Ronk on suurim vareslane ja ühtlasi suurim laululind, ta elab koguni 30-aastaseks. Ta on väga intelligentne, õpib teisi linde jälgides ja oskab jäljendada ümbruse hääli ja isegi inimeste sõnu. Paarid moodustuvad noorelt ja jäävad tavaliselt kogu eluks kokku.
Foto Rhododendrites, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Loomad
Kaljukotkad
Kaljukotkaste lindla valmis 2009. aastal koos öökullide ja kanaliste lindlatega. Kaljukotka tiibade siruulatus on 190 kuni 230 sentimeetrit ja ta näeb umbes 3 korda teravamalt kui inimene. Peaaegu poole tema saagist moodustavad ümisejad ning ta tapab küünistega, mitte nokaga. 19. sajandil hävitasid jahimehed ta peaaegu täielikult, tänapäeval pesitseb Alpides umbes 1700 paari.
Foto Alvesgaspar, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Loomad
Öökullid
2009. aastal valminud öökullide lindlates elavad teiste seas kassikakk ja händkakk. Kassikakk on Euroopa suurim öökull, tal on oranžid silmad ja pikad sulgedest kõrvad. Ta suudab pöörata pead peaaegu ringi ning veebruaris ja märtsis häälitseb isaslind kõrgetelt vahipostidelt sügava, tuhmi huikamisega. Siit tõuseb rada siksakiliselt kõrgemale.
Foto Florian Wenzl, CC0, Wikimedia Commons6
Loomad
Ilvesed
20. sajandi alguses kadusid ilvesed Alpidest täielikult ja alates 1970. aastast toodi neid tagasi Šveitsi, Sloveeniasse ja Austriasse. Tänapäeval elab Alpides neid umbes 130 ja iga üksik ilves vajab umbes 100 ruutkilomeetrit ala. Ilves märkab jänest umbes 300 meetri kauguselt ja laiad käpad toimivad lumes nagu räätsad. Veebruari lõpus, paaritusajal, võid siin kuulda nende hüüdeid.
Foto Hswaton, CC BY 3.0, Wikimedia Commons7
Loomad
Habekotkad
Habekotkad elavad 2006. aastast pärit suures lindlas Innergschlöß koos ümisejate ja alpi hakkidega. Viimane metsik habekotkas Alpides lasti maha 1913. aastal Aosta orus. Alpenzoo on alates 1973. aastast üles kasvatanud üle 30 poja, mis võimaldas selle liigi tagasitoomise programmi kogu Alpides: lindude vabastamine algas 1986. aastal ja 1997. aastal koorus looduses esimene poeg. Tiibade siruulatus ulatub 295 sentimeetrini ja oma roostepruuni rinna võlgneb lind mudavannidele, mis on rikkad raudoksiidide poolest.
Foto Christian David, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Loomad
Alpi kaljukitsed
Kaljukitsede suur aedik valmis 2006. aastal loomaaia ülemises osas, kuhu jõuad järsku rada mööda. Kaljukitsi hävitati, sest nende verd, sarvi ja maokive peeti ravimiteks, ning viimane Austrias registreeriti 1712. aastal Zillertali Alpides. Umbes 60 looma jäi ellu Itaalias Gran Paradisos kuningas Viktor Emanuel II kaitse all ja tänapäeval elab Alpides neid umbes 35 000. Alpenzoo noorloomad aitavad taastada metsikuid karju ning kaljukitsede paaritusaeg on kõige külmematel kuudel, detsembris ja jaanuaris.
Foto Bouke ten Cate, CC BY 4.0, Wikimedia Commons9
Loomad
Põdrad
Esimesed põdrad jõudsid Alpenzoosse Rootsi kuningakoja kingitusena. Jääaegadel elasid põdrad Alpide turbarabades ja tundras, kuid tänapäeval ei ole nad enam Alpide loomad. Põder kaalub kuni 500 kilogrammi, ujub suurepäraselt ja suudab veetaimede järele sukelduda koguni 6 meetri sügavusele. Toitu haarab ta pikliku ülahuulega.
Foto Torsten Behrens from Tarbek - Segeberg, Deutschland -…, CC BY 2.0, Wikimedia Commons10
Loomad
Hundid
Hundid elavad loomaaia kõrgeimas osas, umbes 750 meetrit üle merepinna. Kui Innsbruckis hakkavad helisema kirikukellad, hakkavad Alpenzoo hundid ulguma ja nende hääl kostab kaugele. Loomaaias on näha ka Ida-Tiroolist pärit hundiaugu täpne koopia, milliste abil hunte püüti kuni 20. sajandini. Kesk-Euroopas hävitati nad 18. ja 19. sajandil, tänapäeval tulevad nad tagasi Itaaliast, Sloveeniast ja Poolast.
Foto Michael Gäbler, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Loomad
Piisonid ja metssead
Piisonid said 2003. aastal uue aediku ja elavad seal koos metssigadega, sest mõlemal liigil on sarnased vajadused ja nad saavad tavaliselt hästi läbi. Piisonipull kaalub kuni 1000 kilogrammi ja on Euroopa suurim maismaaloom. Esimese maailmasõja ajal jäi neid nii vähe, et päästis need alles aretus loomaaedades, ja tänapäeval elab kaitsealadel umbes 6000 piisonit, teiste seas Poolas. Alpenzoo osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Foto Carlos Delgado, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Loomad
Kaeluskotkad
Kaeluskotkad elavad 2019. aasta septembri lõpus avatud lindlas Zogg-Troller. Lindla on kuni 14 meetrit kõrge ja selle pindala on üle 1000 ruutmeetri. Kaeluskotkad jagavad seda raisakotkastega. Siit hakkab rada laskuma väljapääsu poole.
Foto Clemens Stockner, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Loomad
Tirooli talu
Loomaaia näidistalus elavad vanad Tirooli koduloomatõud. Siin näed teiste seas Tuxeri veiseid ja Tirooli halli veist, paabukitsi, prilllambaid ja alpi kivilambaid ning Sulmtali ja Altsteireri kanu. Kõrval on loomaaia plaani järgi tualett.
Foto William Stephens, CC BY 4.0, Wikimedia Commons14
Loomad
Harjaiibised
Harjaiibiste lindlasse, mis ehitati 2002. aastal, võid sisse astuda. Alpidest kadusid iibised 16. sajandil, peamiselt seetõttu, et noori linde peeti hõrgutiseks. Alates 1988. aastast koordineeritakse Innsbruckist selle liigi Euroopa aretust, mis aitas selle väljasuremisest päästa. Edasi laskub rada terraariumi ja akvaariumi kõrvalt tagasi sissepääsu juurde.
Foto Böhringer Friedrich, CC BY-SA 2.5, Wikimedia Commons15
Hoone / mälestis
Weiherburgi loss
Weiherburg rajati 15. sajandil hilisgooti residentsina ja sai oma nime kalatiigi järgi, mis oli siin olemas kuni 20. sajandini. Ertshertsog Ferdinand II rajas valduse ümber loomapargi, praeguse Alpenzoo kohale. Innsbrucki linn võttis lossi üle 1911. aastal ning aastatel 1976-1978 see taastati hoolikalt. Tänapäeval asuvad siin loomaaia kontorid, Tirooli köögiga restoran ja alates 2021. aastast loodusmuuseum vahetuvate näitustega.
Kõik punktid (21)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Loomad 14
Saarmad ★Alpenzoo oli esimene loomaaed Euroopas, kus sündisid saarmapojad, 1978. aastal, ja 2010. aastal nende aedikut laiendati. Saarmas suudab hinge kinni hoida koguni 8 minutit ja sukeldub kuni 18 meetri sügavusele. Igal naharuutsentimeetril on tal umbes 50 000 karva, nii et vesi ja külm teda ei hirmuta. Ta toitub peamiselt kaladest, aga ka kahepaiksetest, väikestest imetajatest ja karpidest.
Pruunkarud ★Pruunkarud elavad alates 2003. aastast uues aedikus loomaaia kõige madalamas osas, nii et laskud siia siksakiliselt alla. Täiskasvanud karu kaalub 120 kuni 300 kilogrammi ja sööb enne talve koguni 30 kilogrammi marju, peamiselt mustikaid. Pojad sünnivad talvel ja kaaluvad vaid umbes 300 grammi, ema on neist ligikaudu 500 korda raskem. Pea meeles, et siit edasi järgmiste aedikuteni ootab sind peamiselt tõus.
Ronkad ★Ronkad elavad 2006. aastal avatud Paul Flora nimelises Ronkade tornis. Ronk on suurim vareslane ja ühtlasi suurim laululind, ta elab koguni 30-aastaseks. Ta on väga intelligentne, õpib teisi linde jälgides ja oskab jäljendada ümbruse hääli ja isegi inimeste sõnu. Paarid moodustuvad noorelt ja jäävad tavaliselt kogu eluks kokku.
Kaljukotkad ★Kaljukotkaste lindla valmis 2009. aastal koos öökullide ja kanaliste lindlatega. Kaljukotka tiibade siruulatus on 190 kuni 230 sentimeetrit ja ta näeb umbes 3 korda teravamalt kui inimene. Peaaegu poole tema saagist moodustavad ümisejad ning ta tapab küünistega, mitte nokaga. 19. sajandil hävitasid jahimehed ta peaaegu täielikult, tänapäeval pesitseb Alpides umbes 1700 paari.
Öökullid ★2009. aastal valminud öökullide lindlates elavad teiste seas kassikakk ja händkakk. Kassikakk on Euroopa suurim öökull, tal on oranžid silmad ja pikad sulgedest kõrvad. Ta suudab pöörata pead peaaegu ringi ning veebruaris ja märtsis häälitseb isaslind kõrgetelt vahipostidelt sügava, tuhmi huikamisega. Siit tõuseb rada siksakiliselt kõrgemale.
Ilvesed ★20. sajandi alguses kadusid ilvesed Alpidest täielikult ja alates 1970. aastast toodi neid tagasi Šveitsi, Sloveeniasse ja Austriasse. Tänapäeval elab Alpides neid umbes 130 ja iga üksik ilves vajab umbes 100 ruutkilomeetrit ala. Ilves märkab jänest umbes 300 meetri kauguselt ja laiad käpad toimivad lumes nagu räätsad. Veebruari lõpus, paaritusajal, võid siin kuulda nende hüüdeid.
Habekotkad ★Habekotkad elavad 2006. aastast pärit suures lindlas Innergschlöß koos ümisejate ja alpi hakkidega. Viimane metsik habekotkas Alpides lasti maha 1913. aastal Aosta orus. Alpenzoo on alates 1973. aastast üles kasvatanud üle 30 poja, mis võimaldas selle liigi tagasitoomise programmi kogu Alpides: lindude vabastamine algas 1986. aastal ja 1997. aastal koorus looduses esimene poeg. Tiibade siruulatus ulatub 295 sentimeetrini ja oma roostepruuni rinna võlgneb lind mudavannidele, mis on rikkad raudoksiidide poolest.
Alpi kaljukitsed ★Kaljukitsede suur aedik valmis 2006. aastal loomaaia ülemises osas, kuhu jõuad järsku rada mööda. Kaljukitsi hävitati, sest nende verd, sarvi ja maokive peeti ravimiteks, ning viimane Austrias registreeriti 1712. aastal Zillertali Alpides. Umbes 60 looma jäi ellu Itaalias Gran Paradisos kuningas Viktor Emanuel II kaitse all ja tänapäeval elab Alpides neid umbes 35 000. Alpenzoo noorloomad aitavad taastada metsikuid karju ning kaljukitsede paaritusaeg on kõige külmematel kuudel, detsembris ja jaanuaris.
Põdrad ★Esimesed põdrad jõudsid Alpenzoosse Rootsi kuningakoja kingitusena. Jääaegadel elasid põdrad Alpide turbarabades ja tundras, kuid tänapäeval ei ole nad enam Alpide loomad. Põder kaalub kuni 500 kilogrammi, ujub suurepäraselt ja suudab veetaimede järele sukelduda koguni 6 meetri sügavusele. Toitu haarab ta pikliku ülahuulega.
Hundid ★Hundid elavad loomaaia kõrgeimas osas, umbes 750 meetrit üle merepinna. Kui Innsbruckis hakkavad helisema kirikukellad, hakkavad Alpenzoo hundid ulguma ja nende hääl kostab kaugele. Loomaaias on näha ka Ida-Tiroolist pärit hundiaugu täpne koopia, milliste abil hunte püüti kuni 20. sajandini. Kesk-Euroopas hävitati nad 18. ja 19. sajandil, tänapäeval tulevad nad tagasi Itaaliast, Sloveeniast ja Poolast.
Piisonid ja metssead ★Piisonid said 2003. aastal uue aediku ja elavad seal koos metssigadega, sest mõlemal liigil on sarnased vajadused ja nad saavad tavaliselt hästi läbi. Piisonipull kaalub kuni 1000 kilogrammi ja on Euroopa suurim maismaaloom. Esimese maailmasõja ajal jäi neid nii vähe, et päästis need alles aretus loomaaedades, ja tänapäeval elab kaitsealadel umbes 6000 piisonit, teiste seas Poolas. Alpenzoo osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Kaeluskotkad ★Kaeluskotkad elavad 2019. aasta septembri lõpus avatud lindlas Zogg-Troller. Lindla on kuni 14 meetrit kõrge ja selle pindala on üle 1000 ruutmeetri. Kaeluskotkad jagavad seda raisakotkastega. Siit hakkab rada laskuma väljapääsu poole.
Tirooli talu ★Loomaaia näidistalus elavad vanad Tirooli koduloomatõud. Siin näed teiste seas Tuxeri veiseid ja Tirooli halli veist, paabukitsi, prilllambaid ja alpi kivilambaid ning Sulmtali ja Altsteireri kanu. Kõrval on loomaaia plaani järgi tualett.
Harjaiibised ★Harjaiibiste lindlasse, mis ehitati 2002. aastal, võid sisse astuda. Alpidest kadusid iibised 16. sajandil, peamiselt seetõttu, et noori linde peeti hõrgutiseks. Alates 1988. aastast koordineeritakse Innsbruckist selle liigi Euroopa aretust, mis aitas selle väljasuremisest päästa. Edasi laskub rada terraariumi ja akvaariumi kõrvalt tagasi sissepääsu juurde.
Hoone / mälestis 1
Weiherburgi loss ★Weiherburg rajati 15. sajandil hilisgooti residentsina ja sai oma nime kalatiigi järgi, mis oli siin olemas kuni 20. sajandini. Ertshertsog Ferdinand II rajas valduse ümber loomapargi, praeguse Alpenzoo kohale. Innsbrucki linn võttis lossi üle 1911. aastal ning aastatel 1976-1978 see taastati hoolikalt. Tänapäeval asuvad siin loomaaia kontorid, Tirooli köögiga restoran ja alates 2021. aastast loodusmuuseum vahetuvate näitustega.
Tualetid / kassad / parkla 6
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Alpenzoo sissepääsJalutuskäik algab loomaaia sissepääsu juures, Weiherburgi lossi kõrval. Alpenzoo avati 22. septembril 1962 ja siin näeb Alpide piirkonna loomi, umbes 2000 looma umbes 150 liigist. Sissepääs asub umbes nõlva keskel: rada laskub kõigepealt karude juurde umbes 650 meetri kõrgusele ja tõuseb seejärel pikalt siksakiliselt kuni piisonite juurde umbes 750 meetri kõrgusel.