Loss ★Esimene müüritud loss kerkis siia 14. sajandi teisel poolel ühena kindlustest, mis kaitsesid Vilniust ja Trakait Saksa ordu rüütlite eest. 1362. aastal vallutasid Saksa ordu rüütlid selle pärast kolm nädalat kestnud piiramist, kasutades katapulte ja piiramistorne. Loss seisab Nerise suubumiskohas Nemunasse ning selle säilinud osas tegutseb muuseum.
Raekoda ehk Valge Luik ★Kaunase elanikud kutsuvad oma raekoda valgeks luigeks. See ehitati 1542. aastal madala tornita majana ning tänapäeval on see koos torniga 53 meetrit kõrge. Aastate jooksul asusid seal õigeusu kirik, tsaari residents, teater ja linnavõim. Tänapäeval tegutseb seal keraamikamuuseum.
Püha Peetruse ja Pauluse katedraal ★See on Leedu suurim katoliku pühakoda ja riigi ainus basiilika kujuline gooti kirik. Ehitust alustati 1413. aastal ning pühakoda on 84 meetrit pikk. 1755. aasta peaaltar kujutab ristilöömist, mida ümbritsevad kaksteist apostlit. Välisseina ääres asub luuletaja Maironise haud.
Perkūnase maja ★16. sajandi algusest pärit gooti kivimaja oli tõenäoliselt Gdańskist pärit hansakaupmeeste asupaik. 19. sajandil tegutses siin teater, mida külastas Adam Mickiewicz.
Vytautase kirik ★Kaunase vanim kirik seisab otse Nemunase kaldal. Pärimuse järgi rajas selle suurvürst Vytautas umbes 1400. aastal tänuohvriks elu päästmise eest pärast kaotust Vorskla jõe ääres. Ainsa gooti kirikuna Leedus on sellel ristikujuline põhiplaan.
Püha Jüri kirikBernardiinide kirik ja klooster ehitati 15. ja 16. sajandi vahetusel ning see on üks Kaunase vanimaid säilinud kirikuid. Tõenäoliselt projekteeris selle Michael Enkinger Gdańskist. Pärast 1624. aasta tulekahju ja 1655. aasta purustusi sai see barokksed altarid ja kantsli.
Püha Franciscus Xaveriuse kirikKahe torniga jesuiitide kirik sulgeb Raekoja platsi lõunakülje. Seda ehitati aastatel 1666-1720 ja tornid valmisid 1725. aastal. 19. sajandil muutsid tsaarivõimud selle õigeusu kirikuks ning jesuiidid pöördusid sinna tagasi alles 1924. aastal.