Koiduvärav ★Koiduvärav on gooti stiilis linnavärav aastatest 1503-1514 ja Vilniuse endiste linnamüüride ainus säilinud osa. Viiest linnaväravast jäi alles ainult see, ülejäänud lammutati 19. sajandil. Värava siseküljel asuvas 1829. aasta kabelis ripub Koiduvärava Jumalaema pilt, linna usuline sümbol.
Püha Kasimiri kirik ★Vanalinna esimene barokkkirik ehitati aastatel 1604-1618 pärast prints Kasimir Jagiellooni pühakuks kuulutamist. Selle eeskujuks oli Rooma kirik Il Gesù ning kuplit kroonib suurvürsti kroon patrooni ameti mälestuseks. Mõned aastad oli siin jutlustajaks püha Andrzej Bobola.
Raekoda ★Gooti raekoja ehitas aastatel 1785-1799 ümber Laurynas Gucevičius ja lisas sellele kuue sambaga portikuse. Aastatel 1811-1924 tegutses selles teater ning 1. jaanuaril 1848 toimus siin Stanisław Moniuszko ooperi Halka esietendus. Tänapäeval kasutatakse raekoda linna pidulike sündmuste jaoks.
Vilniuse ülikool ★Ülikooli asutas 1579. aastal kuningas Stefan Batory jesuiitide akadeemiana. Õpetati ladina keeles ja õpetlasi toodi kogu Euroopast. Sajandeid oli see Leedu suurvürstiriigi ainus kõrgkool.
Pühade Johannese kirik ★Pühade Johannese kirik kuulub ülikooli hoonete kompleksi. Esimene gooti stiilis kihelkonnakirik ehitati siia aastatel 1387-1426 ning barokse ilme andis sellele Johann Christoph Glaubitz. Kellatorn on 69 meetrit kõrge ja vanalinna kõrgeim ehitis. Alates 16. sajandist toimuvad siin diplomite üleandmise tseremooniad.
Püha Anna kirik ★Püha Anna kirik on hilisgootika pärl 15. ja 16. sajandi vahetusest. Selle rajas Aleksander Jagiellon ning ehitas tõenäoliselt Gdańskist pärit meister Michael Enkinger. Pärimuse järgi oleks Napoleon meeleldi selle kiriku Pariisi viinud. Selle taga asuvad bernardiinide kirik ja klooster.
Užupis ★Užupis asub Vilnia jõe taga ja oli varem kunstnike linnaosa, mida kutsuti Vilniuse Montmartre'iks. 1. aprillil 1997 kuulutasid kunstnikud siin naljaga välja Užupise Vabariigi oma presidendi ja põhiseadusega. Põhiseadus on graveeritud Paupio tänava müürile paljudes keeltes, ka poola keeles.
Püha Stanislavi ja püha Vladislavi katedraal ★Katedraali on maetud Leedu suurvürstid ja kuningas Aleksander Jagiellon. Klassitsistliku ilme andis sellele pärast 1777. aastat Laurynas Gucevičius. Püha Kasimiri kabel on ainus algupärane kabel enne seda ümberehitust. Kõrval seisab eraldi kellatorn.
Leedu suurvürstide loss ★Neli sajandit oli loss üks Poola-Leedu ühisriigi võimukeskusi. Seda laiendas Sigismund Vana ja 1801. aastal loss lammutati. Taastamine kestis 2002. aastast 2018. aastani ning nüüd tegutseb siin renessansistiilis saalidega muuseum.
Gediminase torn ★Lossimäel seisis Ülemloss, mille vürst Vytautas pärast 1419. aasta tulekahju tellistest uuesti üles ehitas. Kogu lossist on säilinud lääne torn, mida kutsutakse Gediminase torniks. Pärast sõjapurustusi taastati see aastatel 1956-1960 muuseumina. Tornist avaneb vaade kogu vanalinnale.
Suure sünagoogi kohtEndisel Juudi tänaval seisis aastatel 1630-1633 ehitatud Suur sünagoog, juudi Vilniuse süda. Peasaali mahtus umbes 300 inimest ja 1886. aastal rajati selle juurde kuulus Strashuni raamatukogu. Hoone hävis sõjas ja ülejäänu lammutasid nõukogude võimud.
PresidendipaleeEndine piiskopipalee on tänapäeval Leedu presidendi ametlik residents. Pärast 18. sajandi tulekahjusid ehitas selle uuesti üles Laurynas Gucevičius ning praeguse ampiirstiilis ilme sai palee aastatel 1824-1834. 1812. aastal peatusid siin järjest tsaar Aleksander I ja Napoleon.
Literatų tänavSelle kitsa tänavakese müüridel ripuvad tahvlid, mis on pühendatud Vilniuse ja Leeduga seotud kirjanikele. Esimesed riputati üles 2009. aastal, kui Vilnius oli Euroopa kultuuripealinn, ja praegu on neid umbes 200. 1823. aastal elas siin lühikest aega Adam Mickiewicz. Otsi koos lastega üles kõige huvitavam tahvel.