tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Raekoja platsil, mõne sammu kaugusel Grēcinieku iela peatusest Väina jõe kaldapealsel, kus peatuvad trammid ja bussid. See lõpeb Vabadussamba juures, kust jõuad jalgsi raudtee- ja bussijaama, mis asuvad kohe vanalinna taga. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Tänavatel jalutamine on tasuta, tasulised on muuseum Mustpeade majas, toomkiriku sisemus (5 eurot, lapsed vanuses 11 kuni 18 aastat 3 eurot, nooremad tasuta, esmaspäevast laupäevani 10:00 kuni 17:00, pühapäeval alates 14:00) ja liftisõit Peetri kiriku torni, mille lahtiolekuajad muutuvad aasta jooksul, nii et kontrolli need enne sisenemist üle. Tualetid leiad Liivi väljakult Kassimaja kõrvalt ja Bastejkalnsi pargi lõunaservast kanali äärest. Marsruut on tasane ja treppideta, kuid enamik tänavaid on munakivisillutisega. Arvesta umbes kahe ja poole tunniga, muuseumidesse sisenemata.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Riia: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Riia vanalinn, läti keeles Vecrīga, kuulub koos kogu linna ajaloolise keskusega UNESCO nimekirja. Jalutuskäik algab Raekoja platsil Mustpeade maja ees, viib üle Toomplatsi Riia lossini, edasi läbi Rootsi värava, Pulbritorni juurest ja üle Liivi väljaku kuni Peetri kirikuni. See lõpeb linnakanali taga Vabadussamba juures, mis on iseseisva Läti sümbol.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Mustpeade maja ja Roland
Maja ehitati 1334. aastal linnakodanike koosolekute ja pidusöökide paigaks. 15. sajandi keskpaigast kasutas seda Mustpeade vennaskond, kuhu kuulusid vallalised mehed: kaupmehed, laevaomanikud ja välismaalased. 29. juunil 1941 varises hoone rusudeks, 1948. aastal lammutasid Nõukogude võimud varemed ning taastatud maja avati 9. detsembril 1999. Platsi keskel seisab Roland, mõõgaga rüütel ja õigluse sümbol: August Volzi raiutud graniitkuju paigaldati siia 19. sajandi lõpus, originaal on praegu Peetri kirikus ja platsil seisab koopia.
Foto Chris06, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Toomkirik ja Toomplats
Toomkirikut hakkas 1211. aastal ehitama piiskop Albert. See on Baltimaade suurim keskaegne kirik. Sees on Ludwigsburgi firma Walckeri orel, mis avati 1884. aastal ja millel on 6718 vilet. Toomplats on vanalinna suurim väljak, sinna suubub seitse tänavat. Otsi sillutiselt märgistatud kohta, kust paistavad kõik 3 kuldset kukke vanalinna kirikutornides.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Riia loss
Lossi ehitasid 14. sajandil Liivi ordu rüütlid. 1484. aastal lõhkusid linnakodanikud selle maha ning see ehitati uuesti üles 1497. aastast kuni 1515. aastani. Praegu on see Läti presidendi ametlik residents ja lõunaosas tegutsevad muuseumid. 20. juuni 2013 õhtul puhkes siin tulekahju, mis hävitas umbes 3200 ruutmeetrit lossist. Alates 2024. aasta oktoobrist pääsevad külastajad taas renoveeritud saalidesse, kust avaneb vaade vanalinnale.
Foto Sjaak Kempe from Groningen, The Netherlands, CC BY 2.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Kolm venda
Kolm maja Mazā Pils tänaval seisavad kõrvuti nagu vennad. Vanim, numbriga 17, pärineb 15. sajandi lõpust ja sellel on gooti kaunistustega astmikviil. Maja number 19 fassaad valmis 1646. aastal Madalmaade manerismi stiilis ning kitsaim, number 21, sai barokse ilme 17. sajandi lõpus. Praegu asub siin Läti Arhitektuurimuuseum.
Foto Егор Журавлёв from Smarde, Latvia, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Püha Jakobi katedraal
Tellistest gooti kirik pühitseti 1225. aastal. 1522. aastal sai sellest luterlik kirik, 1582. aastal andis kuningas Stefan Batory selle jesuiitidele ning 1621. aastal, pärast seda kui rootslased olid Riia vallutanud, läks see tagasi luterlastele. 1923. aastal anti kirik katoliiklastele ja praegu on see katoliku katedraal, mida on külastanud paavstid Johannes Paulus II 1993. aastal ja Franciscus 2018. aastal. Vastas asub hoone, kus peab istungeid Läti parlament Saeima.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Rootsi värav ja müürid
Värav raiuti linnamüüri 1698. aastal Rootsi võimu ajal, et sõduritel oleks läbipääs müüride taga asuvatesse kasarmutesse. See on ainus säilinud Riia 8 endisest väravast. Legend räägib, et neiu, kes kohtus Rootsi sõduriga, müüriti väravasse ja keskööl on kuulda tema häält. Teisel pool Torņa tänavat ulatuvad Jakobi kasarmud, üks vanalinna pikimaid ajaloolisi hooneid, ning selle tänava ääres on säilinud ka üks viimaseid linnamüüri lõike.
Foto Nenea hartia, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Pulbritorn
Torni mainiti esimest korda 1330. aastal Liivatornina, lähedal asunud luidete järgi. Rootslased hävitasid selle 1621. aastal ning praegune torn ehitati 1650. aastal. Selle läbimõõt on 14,3 meetrit ning eeslinna poolt on müürid kohati 3 meetrit paksud. Vaata seinu: neisse on kinnitatud kahurikuulid Teise Põhjasõja mälestuseks. Praegu on torn osa Läti Sõjamuuseumist.
Foto Alma Pater, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Kassimaja
Maja valmis 1909. aastal Riia juugendi ühe teerajaja Friedrich Scheffeli projekti järgi. See näeb välja nagu keskaegne loss ja tornikestel seisavad 2 vaskset kassi küüru tõmmatud seljaga. Legend räägib, et rikas kaupmees, keda ei võetud Suurgildi, pööras kassid sabaga gildihoone poole. Puhkes skandaal, asi jõudis kohtusse ja lõpuks pöörati kassid ümber.
Foto Jorge Franganillo from Barcelona, Spain, CC BY 2.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Liivi väljak
Raske uskuda, kuid kunagi voolas siit Riia jõgi. Kuni 16. sajandini sõitsid sellel laevad Läti viljaga, hiljem jõgi kitsenes ning seda kutsuti Rīdzeneks ja lõpuks Rīdziņaks. Praegu kulgeb sillutis mööda endist jõesängi ja lillepeenrad meenutavad möödunud aegu. Väljaku ääres on tualett, Kassimaja kõrval.
Foto Nenea hartia, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Suur- ja Väikegild
Suurgild ühendas kaupmehi. Selle keskaegses Münsteri saalis kinnitati 1353. aastal gildi põhikiri ning see on ainus sellest ajast säilinud ilmalik interjöör Lätis. Praeguse hoone ehitasid 1854. aastast kuni 1859. aastani Karl Beine ja Heinrich Scheel inglise gooti stiilis ning praegu on see Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdisaal, mida remonditakse 2026. aasta lõpuni. Kõrval asub Väikegild ehk Püha Johannese gild, mis ühendas 1352. aastast kuni 1936. aastani käsitöömeistreid. Selle uusgooti hoone, mis ehitati 1864. aastast kuni 1866. aastani, projekteeris Johann Felsko.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Peetri kirik
Kirikut mainiti esimest korda 1209. aastal: see oli kivist, seega elas üle suure linnapõlengu. Selle torn varises kokku 1666. aastal ja 1721. aastal põles pikselöögist. 29. juunil 1941 hävitas kiriku suurtükituli ning see taastati 1967. aastast kuni 1983. aastani. Torn on praegu üle 120 meetri kõrge ja lift viib 72 meetri kõrgusel asuvale galeriile, kust paistab kogu linn. Tipus seisab alates 1970. aastast kullatud kukk.
Foto Draceane, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Jaani kirik ja Jāņa sēta
1234. aastal võtsid dominiiklased siin üle väikese kabeli ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Pärast reformatsiooni, alates 1523. aastast, on kirik luterlik. 1586. aastast kuni 1589. aastani töötas selle juures arhitekt Joris Jorissen Frese. Kiriku taga, Jāņa sēta hoovis, on säilinud lühike lõik keskaegset linnamüüri.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Vabadussammas
Monument avati 18. novembril 1935 ning see ehitati üldsuse annetustest kogutud rahaga. Selle kavandas skulptor Kārlis Zāle. Sammas on 42 meetrit kõrge ning tipus hoiab vasest Vabaduse kuju, keda kutsutakse Mildaks, 3 kuldset tähte: Kuramaad, Vidzemet ja Latgalet. Kiri „Tēvzemei un Brīvībai” tähendab „Isamaale ja vabadusele”. Samba juures seisab auvaht, mis taastati 1992. aastal.
Kõik punktid (21)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 10
Mustpeade maja ja Roland ★Maja ehitati 1334. aastal linnakodanike koosolekute ja pidusöökide paigaks. 15. sajandi keskpaigast kasutas seda Mustpeade vennaskond, kuhu kuulusid vallalised mehed: kaupmehed, laevaomanikud ja välismaalased. 29. juunil 1941 varises hoone rusudeks, 1948. aastal lammutasid Nõukogude võimud varemed ning taastatud maja avati 9. detsembril 1999. Platsi keskel seisab Roland, mõõgaga rüütel ja õigluse sümbol: August Volzi raiutud graniitkuju paigaldati siia 19. sajandi lõpus, originaal on praegu Peetri kirikus ja platsil seisab koopia.
Toomkirik ja Toomplats ★Toomkirikut hakkas 1211. aastal ehitama piiskop Albert. See on Baltimaade suurim keskaegne kirik. Sees on Ludwigsburgi firma Walckeri orel, mis avati 1884. aastal ja millel on 6718 vilet. Toomplats on vanalinna suurim väljak, sinna suubub seitse tänavat. Otsi sillutiselt märgistatud kohta, kust paistavad kõik 3 kuldset kukke vanalinna kirikutornides.
Riia loss ★Lossi ehitasid 14. sajandil Liivi ordu rüütlid. 1484. aastal lõhkusid linnakodanikud selle maha ning see ehitati uuesti üles 1497. aastast kuni 1515. aastani. Praegu on see Läti presidendi ametlik residents ja lõunaosas tegutsevad muuseumid. 20. juuni 2013 õhtul puhkes siin tulekahju, mis hävitas umbes 3200 ruutmeetrit lossist. Alates 2024. aasta oktoobrist pääsevad külastajad taas renoveeritud saalidesse, kust avaneb vaade vanalinnale.
Kolm venda ★Kolm maja Mazā Pils tänaval seisavad kõrvuti nagu vennad. Vanim, numbriga 17, pärineb 15. sajandi lõpust ja sellel on gooti kaunistustega astmikviil. Maja number 19 fassaad valmis 1646. aastal Madalmaade manerismi stiilis ning kitsaim, number 21, sai barokse ilme 17. sajandi lõpus. Praegu asub siin Läti Arhitektuurimuuseum.
Püha Jakobi katedraal ★Tellistest gooti kirik pühitseti 1225. aastal. 1522. aastal sai sellest luterlik kirik, 1582. aastal andis kuningas Stefan Batory selle jesuiitidele ning 1621. aastal, pärast seda kui rootslased olid Riia vallutanud, läks see tagasi luterlastele. 1923. aastal anti kirik katoliiklastele ja praegu on see katoliku katedraal, mida on külastanud paavstid Johannes Paulus II 1993. aastal ja Franciscus 2018. aastal. Vastas asub hoone, kus peab istungeid Läti parlament Saeima.
Pulbritorn ★Torni mainiti esimest korda 1330. aastal Liivatornina, lähedal asunud luidete järgi. Rootslased hävitasid selle 1621. aastal ning praegune torn ehitati 1650. aastal. Selle läbimõõt on 14,3 meetrit ning eeslinna poolt on müürid kohati 3 meetrit paksud. Vaata seinu: neisse on kinnitatud kahurikuulid Teise Põhjasõja mälestuseks. Praegu on torn osa Läti Sõjamuuseumist.
Kassimaja ★Maja valmis 1909. aastal Riia juugendi ühe teerajaja Friedrich Scheffeli projekti järgi. See näeb välja nagu keskaegne loss ja tornikestel seisavad 2 vaskset kassi küüru tõmmatud seljaga. Legend räägib, et rikas kaupmees, keda ei võetud Suurgildi, pööras kassid sabaga gildihoone poole. Puhkes skandaal, asi jõudis kohtusse ja lõpuks pöörati kassid ümber.
Suur- ja Väikegild ★Suurgild ühendas kaupmehi. Selle keskaegses Münsteri saalis kinnitati 1353. aastal gildi põhikiri ning see on ainus sellest ajast säilinud ilmalik interjöör Lätis. Praeguse hoone ehitasid 1854. aastast kuni 1859. aastani Karl Beine ja Heinrich Scheel inglise gooti stiilis ning praegu on see Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdisaal, mida remonditakse 2026. aasta lõpuni. Kõrval asub Väikegild ehk Püha Johannese gild, mis ühendas 1352. aastast kuni 1936. aastani käsitöömeistreid. Selle uusgooti hoone, mis ehitati 1864. aastast kuni 1866. aastani, projekteeris Johann Felsko.
Peetri kirik ★Kirikut mainiti esimest korda 1209. aastal: see oli kivist, seega elas üle suure linnapõlengu. Selle torn varises kokku 1666. aastal ja 1721. aastal põles pikselöögist. 29. juunil 1941 hävitas kiriku suurtükituli ning see taastati 1967. aastast kuni 1983. aastani. Torn on praegu üle 120 meetri kõrge ja lift viib 72 meetri kõrgusel asuvale galeriile, kust paistab kogu linn. Tipus seisab alates 1970. aastast kullatud kukk.
Jaani kirik ja Jāņa sēta ★1234. aastal võtsid dominiiklased siin üle väikese kabeli ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Pärast reformatsiooni, alates 1523. aastast, on kirik luterlik. 1586. aastast kuni 1589. aastani töötas selle juures arhitekt Joris Jorissen Frese. Kiriku taga, Jāņa sēta hoovis, on säilinud lühike lõik keskaegset linnamüüri.
Vaatamisväärsus 5
Rootsi värav ja müürid ★Värav raiuti linnamüüri 1698. aastal Rootsi võimu ajal, et sõduritel oleks läbipääs müüride taga asuvatesse kasarmutesse. See on ainus säilinud Riia 8 endisest väravast. Legend räägib, et neiu, kes kohtus Rootsi sõduriga, müüriti väravasse ja keskööl on kuulda tema häält. Teisel pool Torņa tänavat ulatuvad Jakobi kasarmud, üks vanalinna pikimaid ajaloolisi hooneid, ning selle tänava ääres on säilinud ka üks viimaseid linnamüüri lõike.
Liivi väljak ★Raske uskuda, kuid kunagi voolas siit Riia jõgi. Kuni 16. sajandini sõitsid sellel laevad Läti viljaga, hiljem jõgi kitsenes ning seda kutsuti Rīdzeneks ja lõpuks Rīdziņaks. Praegu kulgeb sillutis mööda endist jõesängi ja lillepeenrad meenutavad möödunud aegu. Väljaku ääres on tualett, Kassimaja kõrval.
Vabadussammas ★Monument avati 18. novembril 1935 ning see ehitati üldsuse annetustest kogutud rahaga. Selle kavandas skulptor Kārlis Zāle. Sammas on 42 meetrit kõrge ning tipus hoiab vasest Vabaduse kuju, keda kutsutakse Mildaks, 3 kuldset tähte: Kuramaad, Vidzemet ja Latgalet. Kiri „Tēvzemei un Brīvībai” tähendab „Isamaale ja vabadusele”. Samba juures seisab auvaht, mis taastati 1992. aastal.
Bremeni linnamuusikudPeetri kiriku taga seisavad eesel, koer, kass ja kukk vendade Grimmide muinasjutust. Skulptuuri valmistas 1990. aastal Bremenist pärit Krista Baumgaertel ja see on kingitus Bremenilt, Riia sõpruslinnalt. Loomad piiluvad läbi raudse eesriide uude maailma, naljatleva vihjega perestroika aegadele.
Linnakanal ja BastejkalnsKanal tekkis endisest linna vallikraavist, kui pärast 1857. aastat lammutati muldkaitsevallid. See on 3,2 kilomeetrit pikk ja ümbritseb vanalinna rohelise rõngana. Bastejkalnsi küngas on park endiste bastionide kohal, mis rajati 1859. aastast kuni 1887. aastani suures osas aednik Georg Kuphaldti juhtimisel, kunstlike kosede ja luigemajakesega. Suvel väljuvad pargi juures asuvast sadamakesest paadid kanalile.
Tualetid / kassad / parkla 6
Raekoja platsJalutuskäik algab Raekoja platsil, läti keeles Rātslaukums. Teine maailmasõda hävitas platsi peaaegu täielikult ning pärast sõda ehitati see uuesti üles. Marsruut viib üle Toomplatsi lossini, mööda endiseid linnamüüre Pulbritornini, üle Liivi väljaku ja lõpeb Vabadussamba juures.