Jalutuskäik algab sissepääsu ja kassa juurest Turaidas tänava poolt ning lõpeb lossi juures, kust saad edasi laskuda Gutmanise koopani. Riiast jõuad rongiga Sigulda jaama, Sigulda bussijaamast aga liini 12 bussiga või Krimulda või Inciemsi suunas sõitva bussiga Turaida peatuseni. Kaitsealale sisenemine on tasuline: täiskasvanu pilet maksab 9 eurot, perepilet 2 täiskasvanule ja vähemalt 2 kuni 18 aasta vanusele lapsele 19 eurot, eelkooliealised lapsed pääsevad sisse tasuta. Ka parkla kaitseala juures on tasuline, maksta saab kassas või rakenduses Mobilly. Maist septembrini on kaitseala avatud kella 9 kuni 20, oktoobris 9 kuni 19 ning novembrist aprillini 10 kuni 17. Siseruumide näitused on avatud kella 10 kuni 18 ja piletid neile saad osta hiljemalt 30 minutit enne sulgemist. Kaitseala on avatud iga päev, puhkepäevadeta. Maastik on künklik, lossi torni viib trepp ja puidust trepp jõe äärde alla võib pärast vihma libe olla. Kui oled juba kaitsealal, juhatab Turi sind lähimast punktist. Arvesta umbes kahe ja poole tunniga, näituste külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Turaida Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Turaida muuseumkaitseala asub Gauja jõe oru kõrgel kaldal, Gauja rahvuspargis, 5 kilomeetri kaugusel Sigulda kesklinnast. Kogu ümbruse kohal kõrgub punane loss, mille ehitamist alustati 1214. aastal liivlaste puitlinnuse asemel. Selle kõrval asuvad 1750. aastast pärit puukirik, legendaarse Turaida Roosi haud, kivist skulptuuridega Rahvalaulude mägi ja endise mõisa hooned. Kaitseala loodi 1988. aastal ning 2022. aastal sai selle ajalooline keskus Euroopa kultuuripärandi märgise.
Foto Sixsparni, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Turaida mõisa õu
Turaida mõis kasvas välja lossi majapidamisest ning esimesed teated selle kohta pärinevad Poola revisjonidest 1582. ja 1590. aastast. 1652. aastal ostis selle Gotthard Wilhelm von Budberg 21 tuhande taalri eest, hiljem kuulus see Campenhauseni ja Stahl von Holsteini suguvõsadele. Siin on säilinud üle 20 majandushoone, osa neist on üle 200 aasta vanad. Umbes 1810. aastast pärit puidust valitsejamajas näed, kuidas elas mõisavalitseja, ja sepikojas saad vaadata sepa tööd.
Foto Sixsparni, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Laulude aed
Laulude aed rajati Rahvalaulude mäe kõrvale, kui seal ei jätkunud enam ruumi suurteks kokkutulekuteks. Pöördepunkt oli rahvusvaheline folkloorifestival Baltica 1988. aastal, mis toimus Lätis esimest korda. Tänini toimuvad siin igal aastal folkloorifestivalid.
Foto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Rahvalaulude mägi (Dainu kalns)
Dainu kalns on skulptuuripark, mis on pühendatud läti rahvalauludele, dainadele. Idee autor oli Anna Jurkāne, projekti juhtis skulptor Indulis Ranka ja ehitusel aitas sadu inimesi üle kogu Läti. Täna seisab mäel üle 26 kivist skulptuuri. Park avati 7. juulil 1985. aastal Krišjānis Baronsi 150. sünniaastapäeval, tema oli see, kes kogus kokku läti rahvalaulud. Aastatel 1986-1991 kogunesid inimesed siia laulma ja mäest sai laulva revolutsiooni sümbol. Vaata skulptuure lähemalt: need viitavad läti rahvalaulude kujunditele ja väärtustele.
Foto Avi1111dr . avishai teicher, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Laulu isa
Selle kivist skulptuuri nimi on Dziesmas tēvs ehk Laulu isa. Festivali Baltica ajal 1988. aastal, veel nõukogude ajal, heisati just selle kõrval Läti lipp. Mägi asub endise liivlaste asula kohal; liivlased on rahvas, kelle keel kuulub soome-ugri keelte perekonda. Liivlased elasid Gauja jõe alamjooksul juba 12. sajandi lõpus.
Foto Kenny McFly, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Turaida Roosi haud
Üle 100 aasta vana pärna all seisab mälestusmärk Maijale, keda kutsutakse Turaida Roosiks. Legendi järgi leidis lossi kirjutaja 1601. aastal pärast lahingut surnud ema käte vahelt imiku ja kasvatas tüdruku üles. Maija pidi abielluma Sigulda lossi aedniku Viktoriga, kuid 1620. aastal meelitas ta Gutmanise koopasse Adam Jakubowski, kes tahtis teda sundida abielluma. Maija eelistas surra, kui truudust murda: ta andis mehele salli, mis väidetavalt kaitses löögi eest, ja käskis seda enda peal proovida. Tänini toovad noorpaarid siia lilli ja paluvad sama truud armastust.
Foto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Puukirik
Turaida kirik pühitseti 28. jaanuaril 1750. aastal ja see on üks vanimaid puukirikuid Lätis. Selle ehitasid kohalikud käsitöölised ja talupojad ajal, mil pastoriks oli Daniel Merkel. 21. sajandi alguses taastati kirik vanade meetoditega, muu hulgas kasetohust isolatsiooniga. Ümberringi asub vana kalmistu, mida kasutati juba alates 13. sajandist ning kuhu maeti surnuid 1772. aastani, kuni keisrinna Katariina Suur selle keelas.
Foto Zairon, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Põhjavärav ja eeslinnus
Põhja poolt kaitses lossi 15. sajandist pärit eeslinnus: värav kahe torni vahel, vallikraav ja tõstesild. Värava taga oli kitsas kivimüüridega läbisõit, kuhu värava läbi murdnud ründaja lõksu jäi. 16. sajandi alguses ehitati siia suurtükitorn, millel on kogu lossi suurim läbimõõt. 17. sajandil tornid lammutati ning täna on näha nende välja kaevatud vundamente ja osaliselt taastatud suurt torni.
Foto PIERRE ANDRE LECLERCQ, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Lossi õu
Kivilossi ehitamist alustati 1214. aastal Riia piiskopi Alberti korraldusel liivlaste puitlinnuse asemel. Punastest tellistest loss kuulus Riia peapiiskoppidele ning oli korraga kindlus ja ümbruskonna majanduskeskus. 1776. aastal hävitas selle suur tulekahju ja kaitsehooneid enam ei taastatud. Alates 20. sajandi 50. aastatest on lossi taastatud ning täna on see arheoloogide poolt kõige paremini uuritud keskaegne loss Balti riikides.
Foto Zairon, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Peatorn
Lossi kõrgeim torn on katuse tipuni üle 38 meetri kõrge ja sellel on 5 korrust. Vana sissepääs torni oli koguni 9,5 meetri kõrgusel maapinnast, kolmanda korruse kõrgusel. Torni ülaosa taastati 20. sajandi 50. aastatel, vaateplatvorm aga rajati juba 1936. aastal. Ülevalt näed Gauja jõe orgu, mis on siin 70-80 meetrit sügav.
Foto Pudelek (Marcin Szala), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Poolümar torn
Lääne müüri ääres asuv poolümar torn ehitati 15. sajandil. Selle keldris oli kunagi vangla, täna näed sees vangikoopa ning näituse lossi valvest ja kõige vanematest tulirelvadest. Torni välismüüre taastati aastatel 1970-1974.
Foto Pudelek (Marcin Szala), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Lõunahoone
Tornikujuline lõunahoone ehitati 13. sajandi lõpus, et valvata lõuna poolt õue viivat sissepääsu. See taastati aastatel 1980-1982 ning sees on näitused hoone ajaloost ja vanadest kütteahjudest. Teisel korrusel on taastatud Riia peapiiskopi 16. sajandi kabinet. Siit on lähedal Gauja oru serv, kus soovitatud marsruut lõpeb.
Kõik punktid (15)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 6
Turaida mõisa õu ★Turaida mõis kasvas välja lossi majapidamisest ning esimesed teated selle kohta pärinevad Poola revisjonidest 1582. ja 1590. aastast. 1652. aastal ostis selle Gotthard Wilhelm von Budberg 21 tuhande taalri eest, hiljem kuulus see Campenhauseni ja Stahl von Holsteini suguvõsadele. Siin on säilinud üle 20 majandushoone, osa neist on üle 200 aasta vanad. Umbes 1810. aastast pärit puidust valitsejamajas näed, kuidas elas mõisavalitseja, ja sepikojas saad vaadata sepa tööd.
Puukirik ★Turaida kirik pühitseti 28. jaanuaril 1750. aastal ja see on üks vanimaid puukirikuid Lätis. Selle ehitasid kohalikud käsitöölised ja talupojad ajal, mil pastoriks oli Daniel Merkel. 21. sajandi alguses taastati kirik vanade meetoditega, muu hulgas kasetohust isolatsiooniga. Ümberringi asub vana kalmistu, mida kasutati juba alates 13. sajandist ning kuhu maeti surnuid 1772. aastani, kuni keisrinna Katariina Suur selle keelas.
Peatorn ★Lossi kõrgeim torn on katuse tipuni üle 38 meetri kõrge ja sellel on 5 korrust. Vana sissepääs torni oli koguni 9,5 meetri kõrgusel maapinnast, kolmanda korruse kõrgusel. Torni ülaosa taastati 20. sajandi 50. aastatel, vaateplatvorm aga rajati juba 1936. aastal. Ülevalt näed Gauja jõe orgu, mis on siin 70-80 meetrit sügav.
Poolümar torn ★Lääne müüri ääres asuv poolümar torn ehitati 15. sajandil. Selle keldris oli kunagi vangla, täna näed sees vangikoopa ning näituse lossi valvest ja kõige vanematest tulirelvadest. Torni välismüüre taastati aastatel 1970-1974.
Lõunahoone ★Tornikujuline lõunahoone ehitati 13. sajandi lõpus, et valvata lõuna poolt õue viivat sissepääsu. See taastati aastatel 1980-1982 ning sees on näitused hoone ajaloost ja vanadest kütteahjudest. Teisel korrusel on taastatud Riia peapiiskopi 16. sajandi kabinet. Siit on lähedal Gauja oru serv, kus soovitatud marsruut lõpeb.
Näitused lossisLossi hoonetes on näitused, mis on avatud iga päev. Lääne müüri ääres asuva 15. sajandil ehitatud hoone keldris saad teada lossi ehitamise ajaloost, ülemistel korrustel aga ajast, mil loss kuulus Riia peapiiskopkonnale. Pärast 1776. aasta tulekahju ehitati peatorni kõrvale puidust elumaja, mis lammutati alles 1953. aastal.
Vaatamisväärsus 6
Laulude aed ★Laulude aed rajati Rahvalaulude mäe kõrvale, kui seal ei jätkunud enam ruumi suurteks kokkutulekuteks. Pöördepunkt oli rahvusvaheline folkloorifestival Baltica 1988. aastal, mis toimus Lätis esimest korda. Tänini toimuvad siin igal aastal folkloorifestivalid.
Rahvalaulude mägi (Dainu kalns) ★Dainu kalns on skulptuuripark, mis on pühendatud läti rahvalauludele, dainadele. Idee autor oli Anna Jurkāne, projekti juhtis skulptor Indulis Ranka ja ehitusel aitas sadu inimesi üle kogu Läti. Täna seisab mäel üle 26 kivist skulptuuri. Park avati 7. juulil 1985. aastal Krišjānis Baronsi 150. sünniaastapäeval, tema oli see, kes kogus kokku läti rahvalaulud. Aastatel 1986-1991 kogunesid inimesed siia laulma ja mäest sai laulva revolutsiooni sümbol. Vaata skulptuure lähemalt: need viitavad läti rahvalaulude kujunditele ja väärtustele.
Laulu isa ★Selle kivist skulptuuri nimi on Dziesmas tēvs ehk Laulu isa. Festivali Baltica ajal 1988. aastal, veel nõukogude ajal, heisati just selle kõrval Läti lipp. Mägi asub endise liivlaste asula kohal; liivlased on rahvas, kelle keel kuulub soome-ugri keelte perekonda. Liivlased elasid Gauja jõe alamjooksul juba 12. sajandi lõpus.
Turaida Roosi haud ★Üle 100 aasta vana pärna all seisab mälestusmärk Maijale, keda kutsutakse Turaida Roosiks. Legendi järgi leidis lossi kirjutaja 1601. aastal pärast lahingut surnud ema käte vahelt imiku ja kasvatas tüdruku üles. Maija pidi abielluma Sigulda lossi aedniku Viktoriga, kuid 1620. aastal meelitas ta Gutmanise koopasse Adam Jakubowski, kes tahtis teda sundida abielluma. Maija eelistas surra, kui truudust murda: ta andis mehele salli, mis väidetavalt kaitses löögi eest, ja käskis seda enda peal proovida. Tänini toovad noorpaarid siia lilli ja paluvad sama truud armastust.
Põhjavärav ja eeslinnus ★Põhja poolt kaitses lossi 15. sajandist pärit eeslinnus: värav kahe torni vahel, vallikraav ja tõstesild. Värava taga oli kitsas kivimüüridega läbisõit, kuhu värava läbi murdnud ründaja lõksu jäi. 16. sajandi alguses ehitati siia suurtükitorn, millel on kogu lossi suurim läbimõõt. 17. sajandil tornid lammutati ning täna on näha nende välja kaevatud vundamente ja osaliselt taastatud suurt torni.
Lossi õu ★Kivilossi ehitamist alustati 1214. aastal Riia piiskopi Alberti korraldusel liivlaste puitlinnuse asemel. Punastest tellistest loss kuulus Riia peapiiskoppidele ning oli korraga kindlus ja ümbruskonna majanduskeskus. 1776. aastal hävitas selle suur tulekahju ja kaitsehooneid enam ei taastatud. Alates 20. sajandi 50. aastatest on lossi taastatud ning täna on see arheoloogide poolt kõige paremini uuritud keskaegne loss Balti riikides.
Tualetid / kassad / parkla 3
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Sissepääs ja kassaJalutuskäik algab kaitseala sissepääsu juurest Turaidas tänava poolt, kust saad osta pileti. Kaitseala hõlmab üle 40 hektari: linnamäge, keskaegset lossi, kirikut koos kalmistuga, endist mõisa, parki, tiike ja vanu teid. Marsruut viib kõigepealt mõisa, siis üle Rahvalaulude mäe ja kiriku juurest lossini.