Jalutuskäik algab Kadrioru trammi lõpp-peatusest Weizenbergi tänaval, kuhu sõidavad trammiliinid 1 ja 3: trammiga 1 sõidad Balti jaama juurest umbes 15 minutit ning kesklinnas peatuvad mõlemad liinid Hobujaama peatuses. Lossi juurde saad ka bussiga Viru Keskuse juurest J. Poska peatusesse ning pileti ostad, kui puudutad kontaktivaba kaardiga validaatorit (2 eurot tunni eest). Soovitatud marsruut lõpeb mere ääres Russalka mälestusmärgi juures, kust jõuad jalgsi trammi juurde tagasi umbes 15 minutiga. Kui oled juba pargis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Park on tasuta ja avatud ööpäev läbi aasta ringi, tasulised on ainult muuseumid: Kumu on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10:00 kuni 18:00, neljapäeviti kuni 20:00, ning Kadrioru lossi muuseum on oktoobrist aprillini esmaspäeviti suletud. Talvel on Jaapani aed tavaliselt suletud, Lilleaia peenrad õitsevad ainult soojal aastaajal ning Peeter I majamuuseum on remondis kuni 2027. aasta märtsini. Marsruut on peaaegu tasane ning Lilleaed asub kahel terrassil. Tasulised tualetid on Weizenbergi tänaval Mikkeli muuseumi kõrval ja Jaapani aia juures Kadri tee poolel (avatud kell 7:00 kuni südaööni) ning tasuta tualett on Pirita rannapromenaadil Russalka mälestusmärgi lähedal; tualetid on ka muuseumides. Planeeri umbes 2 tundi, muuseumide külastust arvestamata.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Kadriorg Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Kadriorg on barokkloss ja park, mille ehitamist alustas tsaar Peeter I 1718. aastal ja mille ta nimetas oma naise Katariina auks, ning nimi tähendab „Katariina org”. Lossi projekteeris Itaalia arhitekt Niccolò Michetti ning selle ette ja taha rajati terrasside, kanalite ja purskkaevudega aiad. Park on tänapäeval umbes 70 hektarit suur ja seal on üle 16 kilomeetri teid, ning lossi kõrval asuvad Vabariigi Presidendi kantselei, Peeter I majamuuseum ja moodne Kumu muuseum. Jalutuskäik lõpeb mere ääres Russalka mälestusmärgi juures.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Luigetiik
Luigetiik on pargi kuulsaim tiik ning 1723. aasta plaanidel nimetati seda Alumiseks tiigiks. Aastal 1741 kuhjati sinna saareke paviljoni ja mõne puuga. Luigetiigi nime sai see 20. sajandi 30. aastatel, sest suviti elasid seal luiged, ning siis lisati ka purskkaevud ja saarele ümar sammastega lehtla, mille projekteeris Villem Seidra. Talvel uisutasid kohalikud elanikud siin meelsasti laternavalgel.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Kreutzwaldi mälestusmärk
Luigetiigi ääres asuv mälestusmärk avati 1958. aastal. See kujutab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, arsti ja rahvaluule uurijat, kes kirjutas eesti rahvuseepose „Kalevipoeg”. Graniitpostamendi neljal küljel on reljeefid eeposest, muu hulgas sõda Raudmeestega ja linna ehitamine. Mälestusmärk seisab endise puidust villa kohal, kus asus kohvik Kontsertaed ja mis lammutati 20. sajandi 30. aastate keskel.
Foto PIERRE ANDRE LECLERCQ, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Alumine aed ja kanal
Lossi ees asuv aed oli üks esimesi töid 1718. aastal: seal olid alleed, purskkaevud, skulptuurid ja balustraadidega sildadega kivikanal, mis ümbritses aeda kolmest küljest. Vesi kanalitesse ja purskkaevudesse juhiti Ülemiste järvest 2 kilomeetri pikkuse kanali kaudu, sarnaselt Peterhofiga. Pärast Peeter I surma 1725. aastal tööd aeglustusid ning aed muutus tasapisi varjuliseks, veidi metsikuks pargiks. Aeda ümbritsev kanal taastati 2012. aastaks.
Foto A.Palu, CC BY-SA 3.0 ee, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Kadrioru loss
Lossi ehitamist alustati 1718. aasta juulis Niccolò Michetti projekti järgi ning ehitust juhtisid Gaetano Chiaveri ja Mihhail Zemtsov. Peahoone valmis 1725. aastaks ning Peeter I ja Katariina külastasid poolelijäänud residentsi mitu korda. Alates 1921. aastast oli loss Eesti Kunstimuuseumi peamine asukoht ning alates 2000. aastast näidatakse seal 16. kuni 20. sajandi välismaa kunsti. Sees on kõige kaunim suur peasaal, kus toimuvad kontserdid.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Lilleaed
Lossi taga asub Ülemine aed ehk Lilleaed kahel terrassil, kuhu pääseb peasaali suurte uste kaudu. Sümmeetrilised barokkpeenrad taastati 18. sajandi jooniste ja arheoloogide uuringute põhjal ning aed avati 22. juulil 2000. aastal. Aia lõpus langeb vesi kaskaadina maskaronidega seinalt ning 2005. aastal paigutati sinna Mati Karmini pronksist Neptuni skulptuur. Siin kasvab ka tamm, mille istutas 1929. aastal Rootsi kuningas Gustav V.
Foto Vamps, CC BY-SA 3.0 ee, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Mikkeli muuseum
Selles klassitsistlikus hoones asus kunagi lossi köök ning 1721. aasta köögihoonetest on säilinud ainult jääkelder. Aastal 1782 asendati puitseinad kiviseintega ning aastatel 1828-1832 sai hoone praeguse ilme. Kollektsionäär Johannes Mikkel kinkis oma kogu Eesti Kunstimuuseumile ning muuseum avati 25. juunil 1997. aastal. Sees on Euroopa, Vene, Hiina ja Jaapani portselan ning 17. ja 18. sajandi maalid.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Presidendi kantselei
Kadrioru lossi kõrval asub Eesti presidendi residents, Vabariigi Presidendi kantselei. See ehitati 1938. aastal Alar Kotli projekti järgi stiilis, mis sarnaneb Peeter I barokklossiga. Aastatel 1944-1990 asus siin Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium. Sisse minna ei saa ning hoonet valvavad Vahipataljoni sõdurid, kuid aia tagant on seda hästi näha.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Belvedere Apollon
See on pargi vanim skulptuur: kuulsa Belvedere Apolloni koopia, mille originaal asub Vatikanis. Malmkuju valati arvatavasti 19. sajandil Saksamaal ning Kadriorgu toodi see Alatskivi mõisa pargist. Aastal 1937 paigutati see Apolloni väljakule uuele postamendile, mille projekteeris Villem Seidra. Algselt oli kuju valge ja pidi meenutama marmorit.
Foto FrDr, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Kumu
Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ja üks riigi suurimaid näitusepaiku. Selle projekteeris Soome arhitekt Pekka Vapaavuori, kes võitis 233 tööga rahvusvahelise konkursi, ning muuseum avati 18. veebruaril 2006. aastal. Hoone lõikub Lasnamäe paekaldasse ning on viimistletud dolomiidi, puidu ja vasega. Nimi ühendab sõnad kunst ja muuseum, ning 2008. aastal pälvis Kumu Euroopa aasta muuseumi auhinna.
Foto Avi1111 dr. avishai teicher, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Peeter I majamuuseum
Selle tagasihoidliku 17. sajandi maja ostis tsaar Peeter I ühe Tallinna raehärra lese käest 1400 rubla eest ning alates 1714. aastast elas ta siin mitu korda koos abikaasa Katariinaga. Majast imetles ta vaadet linnale ja Tallinna lahele ning Katariinale rajatud väike aed oli Kadrioru pargi algus. Pärast tsaar Aleksander I külaskäiku 1804. aastal maja remonditi ning 1806. aastal avati seal muuseum, Tallinna vanim. Kõrval tõuseb paekaldale Katariina trepp, mis ehitati 18. sajandil, et tsaar saaks ülevalt laevastiku õppusi jälgida.
Foto tero.keskivalkama, CC BY 3.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Inglise park
Barokkaiast põhja pool rajati 19. sajandil loodusliku tammiku ümber inglise stiilis park. Siin kasvavad üle 300 aasta vanused tammed ja nende vahel lebavad rändrahnud. 19. sajandi lõpus kujundas pargi ümber Riia maastikuarhitekt Georg Kuphaldt. Selle sajandi alguses sai Kadriorust villade ja supelasutustega suvituskoht ning 1813. aastal rajas doktor Benedikt Georg Witte siia Vene impeeriumi esimese mereäärse kuurordi.
Foto Leif Jørgensen, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Jaapani aed
Jaapani aeda hakati rajama alles 2011. aastal Kirdetiigi kõrvale Jaapanis ja Euroopas tuntud aiakujundaja Masao Sone juhtimisel. Kivisillad valmistati Jaapanis ja pandi kokku kohapeal ning kivid ja vesi on siin sama tähtsad kui taimed. Kevadel õitsevad kirsid, suve alguses rododendronid, kesksuvel iirised ja sügisel punetavad vahtrad. See on vaikuse aed, seega ei tohi siin jalgrattaga sõita, sporti teha ega koeri kaasa võtta.
Foto Aleksandr Abrosimov, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Russalka mälestusmärk
Mälestusmärk on pühendatud Vene sõjalaevale Russalka, mis uppus 1893. aastal teel Soome, ja selle meeskonnale. See avati 7. septembril 1902. aastal lossist mereni viiva allee lõpus ning selle valmistas skulptor Amandus Adamson. Graniitpostament meenutab madalikule jooksnud laeva kere ning tipus näitab pronksingel ristiga laeva hukkumispaika. Mälestusmärk on 16 meetrit kõrge ning selle ümber seisavad malmpostid meremeeste nimedega, nende seas nelja eestlase nimed.
Kõik punktid (16)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 8
Luigetiik ★Luigetiik on pargi kuulsaim tiik ning 1723. aasta plaanidel nimetati seda Alumiseks tiigiks. Aastal 1741 kuhjati sinna saareke paviljoni ja mõne puuga. Luigetiigi nime sai see 20. sajandi 30. aastatel, sest suviti elasid seal luiged, ning siis lisati ka purskkaevud ja saarele ümar sammastega lehtla, mille projekteeris Villem Seidra. Talvel uisutasid kohalikud elanikud siin meelsasti laternavalgel.
Kreutzwaldi mälestusmärk ★Luigetiigi ääres asuv mälestusmärk avati 1958. aastal. See kujutab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, arsti ja rahvaluule uurijat, kes kirjutas eesti rahvuseepose „Kalevipoeg”. Graniitpostamendi neljal küljel on reljeefid eeposest, muu hulgas sõda Raudmeestega ja linna ehitamine. Mälestusmärk seisab endise puidust villa kohal, kus asus kohvik Kontsertaed ja mis lammutati 20. sajandi 30. aastate keskel.
Alumine aed ja kanal ★Lossi ees asuv aed oli üks esimesi töid 1718. aastal: seal olid alleed, purskkaevud, skulptuurid ja balustraadidega sildadega kivikanal, mis ümbritses aeda kolmest küljest. Vesi kanalitesse ja purskkaevudesse juhiti Ülemiste järvest 2 kilomeetri pikkuse kanali kaudu, sarnaselt Peterhofiga. Pärast Peeter I surma 1725. aastal tööd aeglustusid ning aed muutus tasapisi varjuliseks, veidi metsikuks pargiks. Aeda ümbritsev kanal taastati 2012. aastaks.
Lilleaed ★Lossi taga asub Ülemine aed ehk Lilleaed kahel terrassil, kuhu pääseb peasaali suurte uste kaudu. Sümmeetrilised barokkpeenrad taastati 18. sajandi jooniste ja arheoloogide uuringute põhjal ning aed avati 22. juulil 2000. aastal. Aia lõpus langeb vesi kaskaadina maskaronidega seinalt ning 2005. aastal paigutati sinna Mati Karmini pronksist Neptuni skulptuur. Siin kasvab ka tamm, mille istutas 1929. aastal Rootsi kuningas Gustav V.
Belvedere Apollon ★See on pargi vanim skulptuur: kuulsa Belvedere Apolloni koopia, mille originaal asub Vatikanis. Malmkuju valati arvatavasti 19. sajandil Saksamaal ning Kadriorgu toodi see Alatskivi mõisa pargist. Aastal 1937 paigutati see Apolloni väljakule uuele postamendile, mille projekteeris Villem Seidra. Algselt oli kuju valge ja pidi meenutama marmorit.
Inglise park ★Barokkaiast põhja pool rajati 19. sajandil loodusliku tammiku ümber inglise stiilis park. Siin kasvavad üle 300 aasta vanused tammed ja nende vahel lebavad rändrahnud. 19. sajandi lõpus kujundas pargi ümber Riia maastikuarhitekt Georg Kuphaldt. Selle sajandi alguses sai Kadriorust villade ja supelasutustega suvituskoht ning 1813. aastal rajas doktor Benedikt Georg Witte siia Vene impeeriumi esimese mereäärse kuurordi.
Jaapani aed ★Jaapani aeda hakati rajama alles 2011. aastal Kirdetiigi kõrvale Jaapanis ja Euroopas tuntud aiakujundaja Masao Sone juhtimisel. Kivisillad valmistati Jaapanis ja pandi kokku kohapeal ning kivid ja vesi on siin sama tähtsad kui taimed. Kevadel õitsevad kirsid, suve alguses rododendronid, kesksuvel iirised ja sügisel punetavad vahtrad. See on vaikuse aed, seega ei tohi siin jalgrattaga sõita, sporti teha ega koeri kaasa võtta.
Russalka mälestusmärk ★Mälestusmärk on pühendatud Vene sõjalaevale Russalka, mis uppus 1893. aastal teel Soome, ja selle meeskonnale. See avati 7. septembril 1902. aastal lossist mereni viiva allee lõpus ning selle valmistas skulptor Amandus Adamson. Graniitpostament meenutab madalikule jooksnud laeva kere ning tipus näitab pronksingel ristiga laeva hukkumispaika. Mälestusmärk on 16 meetrit kõrge ning selle ümber seisavad malmpostid meremeeste nimedega, nende seas nelja eestlase nimed.
Hoone / mälestis 5
Kadrioru loss ★Lossi ehitamist alustati 1718. aasta juulis Niccolò Michetti projekti järgi ning ehitust juhtisid Gaetano Chiaveri ja Mihhail Zemtsov. Peahoone valmis 1725. aastaks ning Peeter I ja Katariina külastasid poolelijäänud residentsi mitu korda. Alates 1921. aastast oli loss Eesti Kunstimuuseumi peamine asukoht ning alates 2000. aastast näidatakse seal 16. kuni 20. sajandi välismaa kunsti. Sees on kõige kaunim suur peasaal, kus toimuvad kontserdid.
Mikkeli muuseum ★Selles klassitsistlikus hoones asus kunagi lossi köök ning 1721. aasta köögihoonetest on säilinud ainult jääkelder. Aastal 1782 asendati puitseinad kiviseintega ning aastatel 1828-1832 sai hoone praeguse ilme. Kollektsionäär Johannes Mikkel kinkis oma kogu Eesti Kunstimuuseumile ning muuseum avati 25. juunil 1997. aastal. Sees on Euroopa, Vene, Hiina ja Jaapani portselan ning 17. ja 18. sajandi maalid.
Presidendi kantselei ★Kadrioru lossi kõrval asub Eesti presidendi residents, Vabariigi Presidendi kantselei. See ehitati 1938. aastal Alar Kotli projekti järgi stiilis, mis sarnaneb Peeter I barokklossiga. Aastatel 1944-1990 asus siin Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium. Sisse minna ei saa ning hoonet valvavad Vahipataljoni sõdurid, kuid aia tagant on seda hästi näha.
Kumu ★Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ja üks riigi suurimaid näitusepaiku. Selle projekteeris Soome arhitekt Pekka Vapaavuori, kes võitis 233 tööga rahvusvahelise konkursi, ning muuseum avati 18. veebruaril 2006. aastal. Hoone lõikub Lasnamäe paekaldasse ning on viimistletud dolomiidi, puidu ja vasega. Nimi ühendab sõnad kunst ja muuseum, ning 2008. aastal pälvis Kumu Euroopa aasta muuseumi auhinna.
Peeter I majamuuseum ★Selle tagasihoidliku 17. sajandi maja ostis tsaar Peeter I ühe Tallinna raehärra lese käest 1400 rubla eest ning alates 1714. aastast elas ta siin mitu korda koos abikaasa Katariinaga. Majast imetles ta vaadet linnale ja Tallinna lahele ning Katariinale rajatud väike aed oli Kadrioru pargi algus. Pärast tsaar Aleksander I külaskäiku 1804. aastal maja remonditi ning 1806. aastal avati seal muuseum, Tallinna vanim. Kõrval tõuseb paekaldale Katariina trepp, mis ehitati 18. sajandil, et tsaar saaks ülevalt laevastiku õppusi jälgida.
Tualetid / kassad / parkla 3
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Sissepääs Weizenbergi tänavaltJalutuskäik algab trammiliinide 1 ja 3 lõpp-peatusest Kadriorg. Siit lähed mööda August Weizenbergi tänavat parki, mis rajati 1718. aastal tsaar Peeter I käsul. Park on umbes 70 hektarit suur ja ühendab 18. sajandi barokkaia 19. sajandi maastikupargiga. Marsruut viib Luigetiigist mööda lossini, seejärel paekalda alla Kumu muuseumi juurde ja läbi pargi mereni välja.