tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Viru värava juures ja lõpeb Patkuli vaateplatvormil Toompeal. Reisisadamast jõuad sinna jalgsi 15-20 minutiga või trammiga T2 Vanasadama peatusest A. Laikmaa peatusesse Viru Keskuse juures, mõne minuti kaugusel Viru väravast; sama tramm peatub ka Balti jaama juures. Patkuli vaateplatvormilt viib 157 astmega trepp alla Toomparki, kust on Balti jaama lähedal. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Tänavatel ja vaateplatvormidel jalutamine on tasuta, pileteid on vaja tornidesse, müüridele ja muuseumidesse. Talvel on osa neist suletud: Oleviste kiriku torni vaateplatvorm ei tööta 31. oktoobrist 1. aprillini, raekoja torn on avatud ainult 1. juunist 31. augustini ning Hellemanni torni juures olev müür on 15. oktoobrist 15. aprillini avatud kella 11-st 17-ni, välja arvatud teisipäeviti. Toompeale tuleb minna ülesmäge mööda Lühikest jalga ja lõpus laskuda trepist. Ajutised linna tualetid on linnas 15. maist 31. oktoobrini, väljaspool hooaega kasuta kohvikuid või muuseume. Planeeri umbes 3 tundi, ilma siseruumide külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Tallinn: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Tallinna vanalinn on alates 1997. aastast UNESCO nimekirjas kui erakordselt hästi säilinud keskaegne hansalinn, mille tänavavõrk pärineb 13. sajandist ja hooned peamiselt 13. kuni 16. sajandist. See koosneb kahest osast: kaupmeeste all-linnast raekoja ja gildidega ning Toompea künkast lossi ja toomkirikuga. Jalutuskäik viib Viru väravast mööda linnamüüri, läbi Pika tänava ja Raekoja platsi ning seejärel mööda Lühikest jalga Toompeale, vaateplatvormideni linna katuste kohal.
Foto Adam Jones, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Viru värav
Kaks ümarat torni on kõik, mis on järel 15. sajandi Viru värava eesväravast, mis kuulus linna keskaegsesse kaitsesüsteemi. Ülejäänud värav lammutati 1888. aastal, et teha ruumi hobutrammile. Kõrval on näha veel osa Musumäe bastionist. Värava taga algab Viru tänav, üks vanalinna elavamaid tänavaid, täis poode ja restorane.
Foto Nemo bis, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Müürid Müürivahe tänaval
Müürivahe tänav oli kunagi kaitsetee, mis kulges mööda müüri sisekülge. Esimese müüri lasi 1265. aastal ehitada kuninganna Margareta Sambiria ning endistest kindlustustest on tänaseni säilinud 1,85 kilomeetrit müüri ja 26 torni. Hellemanni torni juures saad minna ligi 200 meetri pikkusele müürilõigule, mis ühendab seda Munkadetaguse torniga. Tornis endas on praegu kunstigalerii.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Paks Margareeta ja Suur Rannavärav
Pika tänava lõpus seisab Paks Margareeta, võimas torn, mis ehitati aastatel 1511-1530. Selle läbimõõt on umbes 25 meetrit ja müürid on koguni 5 meetri paksused ning nime sai torn sellest, et oli linnakindlustuste suurim osa. Torn valvas sadamat ja pidi avaldama muljet merelt saabujatele. Kõrvalt viib läbi 16. sajandist pärit Suur Rannavärav, tee linnast sadamasse. Hiljem oli torn püssirohuladu ja vangla ning pärast aastatel 1978-1981 tehtud remonti asub seal Eesti Meremuuseum.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Oleviste kirik
Kirikut mainiti esimest korda 1267. aastal ja torni 1364. aastal. Torn koos tornikiivriga on 123,7 meetrit kõrge ja endiselt vanalinna kõrgeim ehitis. Ühe vana ülestähenduse järgi võis torn kunagi olla koguni 159 meetrit kõrge ja maailma kõrgeim ehitis, kuid uuemad arvutused viitavad pigem 115-125 meetrile. Välk on torni tabanud palju kordi ja kirik on põlenud vähemalt 3 korda. Nõukogude ajal kasutas KGB tornikiivrit raadiomasti ja vaatluspunktina, praegu viib umbes 60 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile kitsas keerdtrepp, mis on avatud aprillist oktoobrini.
Foto Pierre André Leclercq, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Pikk tänav ja Mustpeade maja
Nimi Pikk tähendabki pikka: tänav kulgeb Toompea jalamilt kuni Suure Rannaväravani. Kõige uhkemalt kaunistatud maja on Mustpeade vennaskonna hoone; vennaskond oli kaupmeeste, laevaomanike ja välismaalaste ühendus, mis tegutses alates 14. sajandist. Vennaskond ostis hoone 1517. aastal ning 1597. aastal andis arhitekt Arent Passer sellele Madalmaade stiilis renessansse fassaadi. Vaata 17. sajandi 40. aastatest pärit maalitud ust ja mauri pead sissepääsu kohal, mis sümboliseerib vennaskonna kaitsepühakut püha Mauritiust.
Foto Zairon, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Pühavaimu kirik ja Suurgild
Pühavaimu kirikut mainiti esimest korda 1319. aastal. Fassaadil ripub nikerdatud kell, mille valmistas 17. sajandi lõpus Christian Ackermann, ja kirikus sees on Bernt Notke altar aastast 1483. Siin oli pastoriks kroonik Balthasar Russow ning 1535. aastal trükiti esimesed katekismuse katked eesti keeles. Vastas, aadressil Pikk 17, seisab kaupmeeste Suurgildi gooti stiilis hoone aastatest 1407-1410, kus asub praegu Eesti Ajaloomuuseum.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Raekoja plats, Raekoda ja Raeapteek
Praegune gooti stiilis raekoda ehitati aastatel 1402-1404; see on Põhja-Euroopa vanim raekoda ja ainus gooti stiilis. Alates 1530. aastast kroonib 64-meetrise torni tippu tuulelipp nimega Vana Toomas, praegu on see koopia, ning fassaadilt vaatavad alla vasest lohepeakujulised veesülitid. Raekoja vastas, teisel pool platsi, tegutseb Raeapteek: 1422. aastal oli sel juba kolmas omanik ja see on üks Euroopa vanimaid apteeke, mis on pidevalt tegutsenud samas majas. Üle 10 põlvkonna, umbes 1582. aastast 1911. aastani, pidas seda Burchartide perekond ning sees on väike vanade apteegitööriistade muuseum.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Niguliste kirik
Kiriku ehitasid 13. sajandil Vestfaalist pärit kaupmehed, kes saabusid Gotlandi kaudu. 1944. aasta 9. märtsil põletas Nõukogude pommitamine peaaegu kogu kiriku sisemuse. Pärast taastamist avati siin 1984. aastal sakraalkunsti muuseum ja kontserdisaal. Kuulsaim teos on Bernt Notke Surmatants 15. sajandi lõpust: umbes 30 meetri pikkusest teosest on säilinud ainult algusosa. Torn on 105 meetrit kõrge.
Foto Eric Fischer, CC BY 2.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Lühike jalg
Lühike jalg on väga vana tänav: juba 1353. aastal kirjutati see üles kui brevis mons ehk lühike mägi. Üleval seisab väravatorn, mis ehitati kivist ümber umbes 15. sajandi keskel, ning aastatel 1454-1455 ühendati mõlemad väravad, Lühikese ja Pika jala oma, kivimüüriga. Kahe eri pikkusega jala tõttu kutsuvad tallinlased oma linna naljatamisi lonkavaks.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Aleksander Nevski katedraal
Õigeusu katedraal ehitati aastatel 1894-1900, kui Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Selle projekteeris Mihhail Preobraženski stiilis, mis tugineb vanale vene arhitektuurile. Tornides ripub 11 Peterburis valatud kella ja suurim neist kaalub umbes 16 tonni, rohkem kui ülejäänud kokku. 20. sajandi 20. aastatel kavandati koguni katedraali lammutamist, mis määrati 1. maiks 1929, kuid seda ei toimunud.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Toompea loss ja Pikk Hermann
Eesti muistendi järgi on Toompea küngas kangelase Kalevi hauaküngas, mille kuhjas kividest kokku tema naine Linda. 1219. aastal vallutasid kuningas Valdemar II taanlased siin eestlaste linnuse ja 1346. aastal ostis lossi Saksa ordu. Platsi poolt näed barokk- ja klassitsistlikus stiilis tiiba, mis ehitati juurde pärast 1710. aastat, kui Tallinn läks Venemaa võimu alla; praegu istub siin Eesti parlament, Riigikogu. Lossi kohal kõrgub 48-meetrine Pikk Hermann, kus igal päeval päikesetõusul hümni saatel heisatakse Eesti lipp ja päikeseloojangul langetatakse see.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Toomkirik
See on Tallinna ja kogu mandri-Eesti vanim kirik. Esimene, arvatavasti puidust kirik seisis siin tõenäoliselt juba 1219. aastal, kui saabusid taanlased, ja 1240. aastal pühitseti see neitsi Maarja toomkirikuks. Suur tulekahju 1684. aastal hävitas puidust sisustuse ning barokne torn ehitati juurde aastatel 1778-1779. Sees ripuvad arvukad aadlisuguvõsade vapid 17. kuni 20. sajandist ning siia on maetud teiste seas Rootsi väejuht Pontus De la Gardie ja maailmarändur Adam Johann von Krusenstern.
Foto Scotch Mist, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Kohtuotsa vaateplatvorm
Vaateplatvorm asub Kohtu tänava lõpus, Toompea künka serval, mis kõrgub ümbrusest 20-30 meetrit kõrgemale. Siit paistavad all-linna punased katused ja tornid, uue kesklinna kõrghooned, sadam ja Soome laht. Kõrval müüril on kiri The Times We Had, armastatud pildistamiskoht. Vaateplatvorm on avatud aasta ringi.
Foto Pjotr Mahhonin, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Vaatamisväärsus
Patkuli vaateplatvorm
Patkuli vaateplatvormilt näeb kõige paremini tornidega linnamüüri, all Tornide väljakul, ning kaugemal vanalinna katuseid ja sadamat. Vaateplatvorm on avatud ööpäev läbi ja aasta ringi. 157 astmega trepp ehitati 1903. aastal, et raudteejaamast saaks kiiresti Toompeale. Mine mööda treppi alla Toomparki Snelli tiigi äärde, siin jalutuskäik lõpeb.
Kõik punktid (20)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 7
Viru värav ★Kaks ümarat torni on kõik, mis on järel 15. sajandi Viru värava eesväravast, mis kuulus linna keskaegsesse kaitsesüsteemi. Ülejäänud värav lammutati 1888. aastal, et teha ruumi hobutrammile. Kõrval on näha veel osa Musumäe bastionist. Värava taga algab Viru tänav, üks vanalinna elavamaid tänavaid, täis poode ja restorane.
Müürid Müürivahe tänaval ★Müürivahe tänav oli kunagi kaitsetee, mis kulges mööda müüri sisekülge. Esimese müüri lasi 1265. aastal ehitada kuninganna Margareta Sambiria ning endistest kindlustustest on tänaseni säilinud 1,85 kilomeetrit müüri ja 26 torni. Hellemanni torni juures saad minna ligi 200 meetri pikkusele müürilõigule, mis ühendab seda Munkadetaguse torniga. Tornis endas on praegu kunstigalerii.
Lühike jalg ★Lühike jalg on väga vana tänav: juba 1353. aastal kirjutati see üles kui brevis mons ehk lühike mägi. Üleval seisab väravatorn, mis ehitati kivist ümber umbes 15. sajandi keskel, ning aastatel 1454-1455 ühendati mõlemad väravad, Lühikese ja Pika jala oma, kivimüüriga. Kahe eri pikkusega jala tõttu kutsuvad tallinlased oma linna naljatamisi lonkavaks.
Kohtuotsa vaateplatvorm ★Vaateplatvorm asub Kohtu tänava lõpus, Toompea künka serval, mis kõrgub ümbrusest 20-30 meetrit kõrgemale. Siit paistavad all-linna punased katused ja tornid, uue kesklinna kõrghooned, sadam ja Soome laht. Kõrval müüril on kiri The Times We Had, armastatud pildistamiskoht. Vaateplatvorm on avatud aasta ringi.
Patkuli vaateplatvorm ★Patkuli vaateplatvormilt näeb kõige paremini tornidega linnamüüri, all Tornide väljakul, ning kaugemal vanalinna katuseid ja sadamat. Vaateplatvorm on avatud ööpäev läbi ja aasta ringi. 157 astmega trepp ehitati 1903. aastal, et raudteejaamast saaks kiiresti Toompeale. Mine mööda treppi alla Toomparki Snelli tiigi äärde, siin jalutuskäik lõpeb.
Katariina käikKitsas käik ühendab Müürivahe ja Vene tänavat ning kulgeb mööda endise Püha Katariina kiriku seina. Kirik kuulus dominiiklaste kloostrile, mis tegutses siin alates 1246. aastast, ja oli keskaegse linna üks suurimaid ehitisi. Seina on müüritud nikerdatud hauaplaadid tuhmunud ladinakeelsete kirjadega. Teisel pool on töökojad, kus valmivad klaas, tekstiil, keraamika ja ehted.
Pikk jalgSiit algab Pikk jalg, tänav, mis viib keskajast saadik all-linnast Toompeale; 1342. aastal kirjutati see ladina keeles üles kui longus mons ehk pikk mägi. Kivist väravatorn ehitati siia alles pärast 1380. aastat, varasema puitvärava asemele. Toompeal ja all-linnal olid sajandeid eraldi võimud ning need liideti üheks linnaks alles 1878. aastal. Mööda seda tänavat saad Toompeale minna Lühikese jala asemel.
Hoone / mälestis 9
Paks Margareeta ja Suur Rannavärav ★Pika tänava lõpus seisab Paks Margareeta, võimas torn, mis ehitati aastatel 1511-1530. Selle läbimõõt on umbes 25 meetrit ja müürid on koguni 5 meetri paksused ning nime sai torn sellest, et oli linnakindlustuste suurim osa. Torn valvas sadamat ja pidi avaldama muljet merelt saabujatele. Kõrvalt viib läbi 16. sajandist pärit Suur Rannavärav, tee linnast sadamasse. Hiljem oli torn püssirohuladu ja vangla ning pärast aastatel 1978-1981 tehtud remonti asub seal Eesti Meremuuseum.
Oleviste kirik ★Kirikut mainiti esimest korda 1267. aastal ja torni 1364. aastal. Torn koos tornikiivriga on 123,7 meetrit kõrge ja endiselt vanalinna kõrgeim ehitis. Ühe vana ülestähenduse järgi võis torn kunagi olla koguni 159 meetrit kõrge ja maailma kõrgeim ehitis, kuid uuemad arvutused viitavad pigem 115-125 meetrile. Välk on torni tabanud palju kordi ja kirik on põlenud vähemalt 3 korda. Nõukogude ajal kasutas KGB tornikiivrit raadiomasti ja vaatluspunktina, praegu viib umbes 60 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile kitsas keerdtrepp, mis on avatud aprillist oktoobrini.
Pikk tänav ja Mustpeade maja ★Nimi Pikk tähendabki pikka: tänav kulgeb Toompea jalamilt kuni Suure Rannaväravani. Kõige uhkemalt kaunistatud maja on Mustpeade vennaskonna hoone; vennaskond oli kaupmeeste, laevaomanike ja välismaalaste ühendus, mis tegutses alates 14. sajandist. Vennaskond ostis hoone 1517. aastal ning 1597. aastal andis arhitekt Arent Passer sellele Madalmaade stiilis renessansse fassaadi. Vaata 17. sajandi 40. aastatest pärit maalitud ust ja mauri pead sissepääsu kohal, mis sümboliseerib vennaskonna kaitsepühakut püha Mauritiust.
Pühavaimu kirik ja Suurgild ★Pühavaimu kirikut mainiti esimest korda 1319. aastal. Fassaadil ripub nikerdatud kell, mille valmistas 17. sajandi lõpus Christian Ackermann, ja kirikus sees on Bernt Notke altar aastast 1483. Siin oli pastoriks kroonik Balthasar Russow ning 1535. aastal trükiti esimesed katekismuse katked eesti keeles. Vastas, aadressil Pikk 17, seisab kaupmeeste Suurgildi gooti stiilis hoone aastatest 1407-1410, kus asub praegu Eesti Ajaloomuuseum.
Raekoja plats, Raekoda ja Raeapteek ★Praegune gooti stiilis raekoda ehitati aastatel 1402-1404; see on Põhja-Euroopa vanim raekoda ja ainus gooti stiilis. Alates 1530. aastast kroonib 64-meetrise torni tippu tuulelipp nimega Vana Toomas, praegu on see koopia, ning fassaadilt vaatavad alla vasest lohepeakujulised veesülitid. Raekoja vastas, teisel pool platsi, tegutseb Raeapteek: 1422. aastal oli sel juba kolmas omanik ja see on üks Euroopa vanimaid apteeke, mis on pidevalt tegutsenud samas majas. Üle 10 põlvkonna, umbes 1582. aastast 1911. aastani, pidas seda Burchartide perekond ning sees on väike vanade apteegitööriistade muuseum.
Niguliste kirik ★Kiriku ehitasid 13. sajandil Vestfaalist pärit kaupmehed, kes saabusid Gotlandi kaudu. 1944. aasta 9. märtsil põletas Nõukogude pommitamine peaaegu kogu kiriku sisemuse. Pärast taastamist avati siin 1984. aastal sakraalkunsti muuseum ja kontserdisaal. Kuulsaim teos on Bernt Notke Surmatants 15. sajandi lõpust: umbes 30 meetri pikkusest teosest on säilinud ainult algusosa. Torn on 105 meetrit kõrge.
Aleksander Nevski katedraal ★Õigeusu katedraal ehitati aastatel 1894-1900, kui Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Selle projekteeris Mihhail Preobraženski stiilis, mis tugineb vanale vene arhitektuurile. Tornides ripub 11 Peterburis valatud kella ja suurim neist kaalub umbes 16 tonni, rohkem kui ülejäänud kokku. 20. sajandi 20. aastatel kavandati koguni katedraali lammutamist, mis määrati 1. maiks 1929, kuid seda ei toimunud.
Toompea loss ja Pikk Hermann ★Eesti muistendi järgi on Toompea küngas kangelase Kalevi hauaküngas, mille kuhjas kividest kokku tema naine Linda. 1219. aastal vallutasid kuningas Valdemar II taanlased siin eestlaste linnuse ja 1346. aastal ostis lossi Saksa ordu. Platsi poolt näed barokk- ja klassitsistlikus stiilis tiiba, mis ehitati juurde pärast 1710. aastat, kui Tallinn läks Venemaa võimu alla; praegu istub siin Eesti parlament, Riigikogu. Lossi kohal kõrgub 48-meetrine Pikk Hermann, kus igal päeval päikesetõusul hümni saatel heisatakse Eesti lipp ja päikeseloojangul langetatakse see.
Toomkirik ★See on Tallinna ja kogu mandri-Eesti vanim kirik. Esimene, arvatavasti puidust kirik seisis siin tõenäoliselt juba 1219. aastal, kui saabusid taanlased, ja 1240. aastal pühitseti see neitsi Maarja toomkirikuks. Suur tulekahju 1684. aastal hävitas puidust sisustuse ning barokne torn ehitati juurde aastatel 1778-1779. Sees ripuvad arvukad aadlisuguvõsade vapid 17. kuni 20. sajandist ning siia on maetud teiste seas Rootsi väejuht Pontus De la Gardie ja maailmarändur Adam Johann von Krusenstern.
Tualetid / kassad / parkla 4
Jalutuskäigu algus Viru värava juuresJalutuskäik algab Viru tänaval, Viru värava kahe torni ees. Pärast 1888. aastat rajati tänav siit läbi endiste kindlustuste, et Vana turu ja Kadrioru vahel saaks sõita hobutramm. Marsruut viib mööda linnamüüri, läbi Pika tänava ja Raekoja platsi ning seejärel Toompea künkale.