Kõrts Skandawast (18. sajandi 2. pool) ★Koopia 18. sajandi teise poole kõrtsist Skandawa külast Kętrzyni maakonnast. Sellised kõrtsid seisid käidavate maanteede ääres, siin Königsbergi viiva tee ääres, ja olid rändurite puhkepaigaks. Pikas punase katusega fahverkhoones tegutseb täna piirkondliku köögiga restoran.
Vesiveski Kabornost (18. sajandi 2. pool) ★Puidust vesiveski Varmia külast Kaborno pärineb 18. sajandi teisest poolest. Paisutatud vesi langes ülevalt kühvlitega rattale ja pööras seda ning ratas käitas sees vilja jahvatavaid seadmeid. Veski juures tasub peatuda oja ääres ja näidata lastele, kuidas vesi üksi rasket tööd tegi.
Kivimaja Łutynowost (19. sajandi 1. pool) ★Põllukividest õlgkatusega maja pärineb Łutynowo külast ja ehitati 19. sajandi esimesel poolel. Sees on sisustatud 20. sajandi algusest pärit tulekahjus kannatanud vaese pere tagasihoidlik eluase ja samast ajast kingsepatöökoda: riiulitel seisavad kingad ning akna juures on kingsepa masin ja tööriistad.
Kool Pawłowost (19. sajand) ★19. sajandi külakool Pawłowo külast, punaste aknaluukidega puithoone, mis seisab kaskede vahel. Muuseum korraldab selles haridusüritusi. Praegu tegutseb samas hoones ka Ürditeemaja (Pijalnia Ziół), kus saab juua taimeteesid ja istuda väljas pärna all.
Võõrastemaja kõrtsiga Małszewost (18. sajand) ★Koopia 18. sajandi kõrtsiga võõrastemajast Małszewo külast Szczytno maakonnast. Selliseid võõrastemaju ehitati elavate maanteede äärde, et rändurid saaksid süüa ja puhata. Sees näed sisustatud kõrtsituba pinkide ja puhvetiga ning kõrvalasuvas vankrikuuris seisavad vanad vankrid ja kaarikud.
Talumaja Gązwast (18./19. sajand) ★Gązwa talumaja 18. ja 19. sajandi vahetusest on ehitatud puupalkidest. Tee poolt on sel madal eeskoda kolmel postil ja õue poolt põllukividest laut. Sees seisab 1792. aastast pärit ahi stseenide ja lilledega kahlitest ning väljapanek näitab puusepa ja tuvikasvataja pere kodu.
Sepikoda Bielicast (19. sajandi 1. pool) ★Koopia Powiśle sepikojast 19. sajandi esimesest poolest Bielica külast, valgete seinte ja fahverkviiluga. Sees on ääs ja sepalõõts. Sepp kuumutas rauda tules, mida lõõts lõkkele puhus, ja taos seda siis alasil, valmistades hobuseraudu ja tööriistu.
Tuletõrjedepoo Giedajtyst (1902) ★Telliskivist tuletõrjedepoo aastast 1902 Giedajty külast Varmias, kõrge torniga, kus kuivatati tuletõrjevoolikuid. Sees seisavad vanad punaseks värvitud tuletõrjevankrid käsipumpadega. Lapsed saavad lähedalt näha, millega kustutati tulekahjusid üle saja aasta tagasi.
Lambakarjuse ja korvipunuja talu Kaborno talumajaga number 1 ★Varmia talu Kaborno talumajaga number 1 18. ja 19. sajandi vahetusest, siniste aknaluukide ja samblase õlgkatusega. Sees on näidatud keskmiselt jõuka lambakarjuse pere kodu ja töökoda, kus punuti korve. Õue ümber seisavad Purdka lambalaut ja ait ning Marcinkowo küün.
Hollandi tüüpi tuuleveski Dobrocinist (19. sajandi 2. pool) ★Hollandi tüüpi tuuleveski 19. sajandi teisest poolest Dobrocini külast, traditsiooniliste viljajahvatusseadmetega. Selle kaheksanurkne kere seisab paigal ja tuule suunas pöörati ainult kübarat ehk katust, millesse tiivad on kinnitatud. Tasub seda võrrelda pukkveski ja paltrak-veskitega, mida pöörati tervikuna.
Mesiniku ja pottsepa talu Nowe Kawkowo talumajaga ★Varmia talu 19. sajandi talumajaga Nowe Kawkowost, nurgas asuva eeskoja ja fahverkviiluga. 20. sajandi 30. aastate interjöör kuulus jõukale mesinikule ja kõrval tegutseb pottsepatöökoda nõude põletamise ahjuga. Stękiny küünis seisab hobuvärk (kierat) ehk seade, mida käitas ringiratast käiv hobune.
Pukktuuleveski Wodzianyst (1773) ★Algne tuuleveski aastast 1773 Wodziany külast Powiślest seisab üksinda põldude vahel vabaõhumuuseumi lääneservas. Kogu puidust kere koos tiibadega toetub tugevale alusele, mida kutsutakse pukiks (kozioł). Tiibade tuule suunas seadmiseks pööras mölder kogu veskit pika sabapuu abil.
Paltrak-veski Ruska Wieśist (19. sajandi 2. pool) ★Algne tuuleveski 19. sajandi teisest poolest Ruska Wieśist Mrągowo lähedalt, puitsindliga kaetud kerega. See on paltrak: tiibade tuule suunas seadmiseks pöörati kogu keret, nihutades seda malmrullikutel mööda rööpaid, mis olid laotud müüritud soklile. Lapsed saavad seda soklit veski jalamil otsida.
Talumaja Burdajnyst (19. sajandi 1. pool) ★Koopia 19. sajandi esimese poole talumajast Burdajny külast, kaartele toetuva fahverkist eendiga, mille all on eeskoda. Selles eendis hoiti kunagi vilja. Sees on sisustatud 20. sajandi 20. aastate koolituba ja õpetaja korter: lapsed näevad puidust koolipinke, tahvlit ja õpetaja kateedrit ning saavad võrrelda vana klassi enda omaga.
Kirik Rychnowost (koopia, 1712-1714) ★Kaheksanurkse põhiplaaniga roogkatusega puidust evangeelne kirik on koopia Rychnowo pühakojast aastatest 1712-1714. See ehitati Königsbergis aastatel 1910-1913 ja toodi Olsztynekisse aastatel 1938-1942. Sees tasub pea kuklasse ajada: laele on maalitud kiusatus paradiisis, seintele apostlid, ja altar aastast 1662 pärineb Różyńsk Wielkist.
Pargilehtla Judytyst (20. sajandi algus)Väike lehtla 20. sajandi algusest, koopia hoonest Judyty lossipargis. Sellel on punastest tellistest fahverkseinad ja kivikatus. See seisab sissepääsu lähedal, kõrtsi juures, nii et seda saab vaadata jalutuskäigu alguses või lõpus.
Maakelder Małszewost (19. sajandi 2. pool)Maakelder 19. sajandi teisest poolest Małszewo külast asub talus, kus on Łutynowo kivimaja. Väljast paistab ainult rohtunud küngas kivist sissepääsuga. Sellised keldrid olid maal tavalised: mullakihi all valitses jahedus, seepärast hoiti neis toitu ja põllusaadusi.
Torn Mańkist (koopia, 1685)Kõrge puidust torn Rychnowo kiriku juures on koopia 1685. aasta tornist Mańki Püha Nikolause kiriku juures. Koos kiriku ja kivimüüriga moodustab see vana kirikuansambli: kirikute ümber rajati vanimad kalmistud ja müür eraldas püha maa ülejäänud külast.
Küün Jerutkist (19. sajandi 2. pool)Pikk küün 19. sajandi teisest poolest Jerutki külast Szczytno lähedalt, ehitatud puupalkidest ja õlgkatusega. Sellel on kolm viljasalve ja kaks rehealust. Rehealusel ehk tihedaks tambitud põrandal pekseti vilja koodidega, et eraldada tera õlgedest.
Talumaja Chojnikist (19. sajandi keskpaik)Algne talumaja 19. sajandi keskpaigast Chojniku külast Morągi lähedalt, Powiśle jõuka taluperemehe pere kodu. Iseloomulik on telliskivitäitega fahverkist eend eeskojaga, mis toetub puupostidele. Eeskoja all sai vihma eest varjuda.
Laut puusepatöökojaga Jerutkist (19. sajand)19. sajandi majandushoone Jerutki külast, osa Masuuria talust, kus on Gązwa talumaja. Sees on sisustatud puusepatöökoda: siin on vanad höövelpingid, tööriistad ja suur puidust ratas. See sobib taluga, sest selle peremees oli puusepp.
Majandushoone Chojnikist (19. sajandi keskpaik)19. sajandi keskpaiga majandushoone Chojniku külast, fahverkis ja õlgkatusega, mis koos talumajaga moodustab Powiśle jõukate talupidajate talu. Sellistes hoonetes asusid tavaliselt laut, tall või tööriistakuur, ning talude aedades kasvavad lilled, köögiviljad ja ürdid.
Mõisaait Skandawast (koopia, 18. sajandi 2. pool)Suur valge punase kivikatusega fahverkait, mille eeskujuks on Skandawa mõisa ait 18. sajandi teisest poolest. Mõisates hoiti sellistes hoonetes koristatud vilja. Täna asuvad selles muuseumi kontor ja abiruumid, nii et seda vaadatakse väljastpoolt.
Ait Lankuppenist (koopia, 18. sajand)Koopia 18. sajandi aidast Lankuppenist endises Väike-Leedus, praegu Lankupiai Leedus. Selline ait, mida kutsuti kleć või świrunek, seisis Leedu talu õue ühel küljel ja oli toidu hoidmiseks. Sellel on kõrge õlgkatus ja piirdega puidust eeskoda.
Talumaja Pempenist (koopia, 18./19. sajand)Koopia 18. ja 19. sajandi vahetuse talumajast Pempenist endises Väike-Leedus, praegu Pempiai Leedus. See on keskmiselt jõuka talupoja maja siniste aknaluukide ja viilul ristuvate hobusepeadega. Leedu talus seisavad ka ait, kuivati ja tiigi ääres Gilge kalurite hooned.
Talumaja number 2 Kabornost (19. sajand)Algne 19. sajandi talumaja Varmia külast Kaborno, punaste aknaluukidega, jõukate talupidajate talus. Sees on Powiśle, Varmia ja Masuuria maalitud talurahvamööbli näitus: värvilised kirstud, kapid ja puhvetid. Lapsed võivad neilt otsida lilli ja teisi maalitud mustreid.
Paltrak-veski Schönfließist (koopia, 18./19. sajand)Koopia 18. ja 19. sajandi vahetuse tuuleveskist Schönfließi külast, praegu Komsomolskoje Kaliningradi oblastis. Sellel on tumedast püstlaudisest kere ja nagu Ruska Wieśi paltrak, pöördus see tervikuna, et tiivad tuult püüaksid. Lähedal seisvad tuuleveskid näitavad hästi, mille poolest kolm veskitüüpi erinevad.
Majandushoone Kwietniewost (19. sajand)19. sajandi majandushoone Kwietniewo külast Pasłęki lähedalt, kõrge puitviilu ja fahverkist alumise osaga. See kuulub talu juurde, kus on Burdajny talumaja. Sellistes hoonetes hoiti Powiśle piirkonnas sööta, tööriistu ja loomi. Huvitav on vaadata, kuidas fahverkist alumine osa ühineb kõrge puitviiluga.
Kellatorn Kot külast (20. sajandi algus)Ažuurne puidust kellatorn 20. sajandi algusest Kot külast seisis küla keskel. Helisev kell hoiatas elanikke tulekahju eest ja kuulutas olulisi sündmusi. Lapsed võivad piiluda konstruktsiooni alla ja leida kaks kõrgel katusealuse all rippuvat kella.
Talumaja Bartężekist (19. sajandi 1. pool)Koopia Powiśle talumajast 19. sajandi esimesest poolest Bartężeki külast. See on keskmise nišiga õlgkatusega maja siniste aknaluukidega, peidus puitaia taga. See seisab Powiśle talus, nii et seda on hea võrrelda naabruses asuvate rikkamate eeskodadega majadega.
Talumaja Zielonka Pasłęckast (1819)Algne talumaja aastast 1819 Zielonka Pasłęcka külast, eeskojaga eendiga ehk postidele toetuva väljaulatuva majaosaga. Interjöör näitab 19. sajandi lõpu jõuka Hollandi asunike pere kodu: maalitud mööblit, ahjusid ja vana kööki. Pakktarusid näed Bartężeki talumaja kõrval.
Talumaja Królewost (19. sajandi 1. pool)Powiśle talumaja 19. sajandi esimesest poolest Królewo külast Morągi lähedalt, toodud vabaõhumuuseumi originaalkujul. Sellel on punane kivikatus ja puupostidel eeskojaga osa. Tasub seda võrrelda naabruses asuvate Powiśle, Varmia ja Masuuria majadega, sest iga piirkond ehitas veidi isemoodi.