California merilõvid ★California merilõvid pärinevad Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikult. Erinevalt hüljestest suudavad nad tagumised loivad keha alla painutada ja maal osavalt kõndida. Nende bassein avati 2007. aastal ja tol ajal olid need Poola ainsad California merilõvid. Igal hommikul viivad hooldajad siin läbi meditsiinilise treeningu ja varasel pärastlõunal näidistoitmise.
Madalikugorillad ★Madalikugorillad elavad Kesk-Aafrika vihmametsades ja on suurimad inimahvid. Opole gorillade aedik, mis avati 2005. aastal, on veega täidetud vallikraaviga ümbritsetud saar, kus on puud ja köied ronimiseks, ning seal elavad ka gereesad, pika karvaga mustvalged ahvid. Iga päev lõunaajal toimub gorillade näidistoitmine.
Saarmad (Aasia väikesaarmad) ★Aasia väikesaarmad on maailma väikseimad saarmad ja pärinevad Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Neil on lühikesed küünised ja väga osavad esikäpad, millega nad otsivad vees krabisid, tigusid ja karpe. Nad elavad perekondlike rühmadena, on väga liikuvad ja mängivad sageli, seega tasub nende aediku juures kauem peatuda.
Oravahvide saar ★Oravahvid (saimirid) on väikesed ja liikuvad ahvid Amazonase metsadest. Nad elavad suurtes, lärmakates rühmades ja hüppavad lakkamatult okstel, nii et neid on lihtne märgata. Opoles elab nende suur rühm veega ümbritsetud saarel ning loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Jaaguarid ★Jaaguar on mõlema Ameerika suurim kaslane, ta ujub suurepäraselt ja jahib ka vees, näiteks kaimane. Jaaguarite seas leidub peaaegu musti isendeid, kelle laigud on näha alles hea valguse käes. Opoles elavad jaaguarid suures aedikus otse ocelotide kõrval ning loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Tapiirid, laamad, kapibaarad, Patagoonia marad ja nandud ★Suur Lõuna-Ameerika loomade aedik. Lõuna-Ameerika tapiiril on lühike liikuv lont, kapibaara on maailma suurim näriline ja Patagoonia mara näeb välja nagu jänese ja väikese metskitse ristand. Nendega koos elavad laamad ja nandud, pampade lennuvõimetud linnud, ning naaberaedikus elavad alpakad, tapiirid ja kapibaarad.
Euroopa hundid ja ahmid ★Hunt on koera metsik eellane, kes elab ka Poola metsades ja jahib perekondlikes karjades. Nende kõrval elavad ahmid, põhjapoolse taiga ja tundra jässakad kiskjad, nugiste ja mägrade sugulased, kes on vaatamata väiksele kasvule kuulsad oma jõu poolest. Opole loomaaias on mõlemad liigid kaasatud Euroopa aretusprogrammidesse.
Väike panda ★Väike panda, keda kutsutakse ka punaseks pandaks, elab Himaalaja mägimetsades ja sööb peamiselt bambust. Punakaspruun karv ja kohev vöödiline saba aitavad tal end samblaga kaetud okste vahel peita. Väikesed pandad jõudsid Opolesse loomaaia taastamise ajal pärast 1997. aasta üleujutust ning loomaaed osaleb nende Euroopa aretusprogrammis.
Lumeleopardid ★Lumeleopard ehk irbis elab kõrgel Kesk-Aasia mägedes. Tihe karv ja väga pikk saba, millega ta end nagu salliga katab, kaitsevad teda pakase eest, ning laiad käpad toimivad nagu lumeräätsad. Opole loomaaed osaleb selle ohustatud liigi Euroopa aretusprogrammis.
Kääbusjõehobud ★Kääbusjõehobu elab Lääne-Aafrika metsades ja soodes ning on oma kuulsast sugulasest mitu korda väiksem. Päeva veedab ta peamiselt vees või varjus ning toitu otsima läheb õhtul. Opole loomaaed osaleb selle haruldase liigi Euroopa aretusprogrammis ning jõehobusid võid märgata ka nende aediku tiigis.
Bongo ja okaapi ★Bongo on Aafrika metsaantiloop, kellel on roostepruun karv valgete püsttriipudega. Okaapi, kuigi tal on triibulised jalad nagu sebral, on kaelkirjaku lähim elav sugulane. Mõlemad liigid elavad Aafrika tihedates vihmametsades ja looduses on neid harva näha, ning Opole loomaaed osaleb mõlema liigi Euroopa aretusprogrammides.
Kaelkirjakud, sebrad ja jaanalinnud ★Aafrika savanni stiilis ühine aedik, kus koos rohtu söövad Rothschildi kaelkirjakud, Granti sebrad ja jaanalinnud. Kaelkirjakud paljunevad siin väga hästi: 2022. aastal sündis Opole loomaaia ajaloo viieteistkümnes kaelkirjak. Rothschildi kaelkirjak on üks haruldasemaid kaelkirjaku alamliike ning loomaaed osaleb selle Euroopa aretusprogrammis.
Gepardid ★Gepard on kiireim maismaaloom: lühikesel spurdil saavutab ta kiiruse üle 100 kilomeetri tunnis. Tunned ta ära saleda keha, väikese pea ja mustade triipude järgi, mis kulgevad silmadest koonuni. Opole loomaaed osaleb gepardide Euroopa aretusprogrammis ning nende aedik asub savanni lõunaservas.
Surikaadid ★Surikaadid elavad rühmadena Aafrika lõunaosa kuivadel aladel ja üks neist on alati valves: seisab tagajalgadel ja vaatab, kas kiskjaid ei paista. Nad kaevavad avaraid urge, kus varjuvad kuumuse ja öise jaheduse eest. Nende aedik asub leemurisaarte juures, savanni lääneservas.
Vari- ja kattaleemurid ★Leemurid pärinevad ainult Madagaskarilt. Kattasid tunned ära mustvalgete rõngastega saba järgi, punaseid varisid aga roostepruuni karva ja valjude hüüete järgi. Nad elavad uutel leemurisaartel savanni juures, kus iga päev pärastlõunal toimub nende näidistoitmine, ning otse kõrval elavad ka bandro leemurid.
Amuuri tiigrid ★Amuuri tiigrid on maailma suurimad kaslased, kes elavad Venemaa Kaug-Idas ja Hiinas. Opoles elab paar Uma ja Diego, kes on kaasatud Euroopa aretusprogrammi, ning nende tütred Tajga ja Tundra, kes sündisid 2025. aasta augustis. Nad elavad suurkaslaste kompleksis, mida loomaaed nimetab üheks Euroopa moodsaimaks, ning pühapäeviti toimub nende näidistoitmine.
Angola lõvid ★Vennad Atos ja Portos saabusid Gdański loomaaiast 2021. aasta märtsis ning aprillis avati neile uus aedik, mida loomaaed nimetab üheks Euroopa moodsaimaks. Koos tiiger Diegoga olid need esimesed lõvid ja esimene tiiger Opoles pärast 1997. aasta üleujutust. Angola lõvi elab Edela-Aafrika savannides ja on kaasatud Euroopa aretusprogrammi.
Valgepea-marmosettValgepea-marmosetid pärinevad Ida-Brasiilia metsadest ja neid on lihtne ära tunda valge pea ja otsmiku järgi. Nagu teistel kääbusahvidel, on ka neil sõrmedes küünised, tänu millele jooksevad nad mööda tüvesid nagu oravad. Nad elavad kääbusahvide paviljonis sissepääsu juures ning Opole loomaaed, mis on aastaid spetsialiseerunud kääbusahvide aretamisele, osaleb nende Euroopa aretusprogrammis.
KeisertamariinKeisertamariin on oma nime saanud pikkade valgete vuntside järgi, mis meenutasid keiser Wilhelm II vuntse. Ta pärineb Amazonase lääneosa metsadest, kus elab väikeste perekondlike rühmadena puude võrades. Ta elab kääbusahvide paviljonis sissepääsu juures ning Opole loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Valgetutt-tamariinValgetutt-tamariin pärineb Loode-Colombia metsadest ja tal on peas pikk, valge, püsti turritav juuksetukk. Ta kuulub Lõuna-Ameerika kõige ohustatumate ahvide hulka, sest tema metsi raiutakse. Ta elab kääbusahvide paviljonis sissepääsu juures ning Opole loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Valgekäe-gibonValgekäe-gibonid pärinevad Kagu-Aasia metsadest ja tunned nad ära heledate käelabade ja jalgade ning näo ümber oleva valge ääre järgi. Okstel liiguvad nad kätel, heites end haardest haardesse. Opoles elavad nad Gibonisaartel koos siamangidega ning loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
LakkhuntLakkhunt elab Lõuna-Ameerika rohtunud tasandikel ja tal on väga pikad jalad, tänu millele näeb ta üle kõrge rohu. Vaatamata nimele ei ole ta päris hunt ning suure osa tema toidust moodustavad viljad. Aedik asub sissepääsu lähedal, punaste iibiste kõrval, ning Opole loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
SiamangSiamang on gibonidest suurim ja elab Sumatra ja Malaka poolsaare metsades. Tal on kurgus kott, mida ta täidab õhuga, et häält võimendada, mistõttu tema laul kostab väga kaugele. Opoles elavad siamangid Gibonisaartel koos valgekäe-gibonidega ning loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
VikunjadVikunjad on laamade väikseimad metsikud sugulased ja elavad kõrgel Andides, isegi üle 4000 meetri üle merepinna. Neil on väga peen ja soe vill, mida peetakse üheks maailma väärtuslikumaks. Nende aedik asub Odra jõe ääres kulgeva põhjapoolse jalgtee juures ning Opole loomaaed osaleb vikunjade Euroopa aretusprogrammis.
OcelotOcelot on Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsade metskass, kodukassist märgatavalt suurem, sest võib kaaluda isegi üle kümne kilogrammi. Tema karva katavad tumedad laigud ja triibud, tänu millele ta metsa varjus justkui kaob. Ta jahib peamiselt öösel, nii et päeval puhkab ta sageli oksal. Opoles elab ta Lõuna-Ameerika osas, otse jaaguaride kõrval.
Andide kondoridAndide kondor kuulub maailma suurimate lendavate lindude hulka, tema tiibade siruulatus võib ületada 3 meetrit. Ta liugleb sooja õhu vooludes peaaegu tiibu lehvitamata ja toitub raibest. Isaslinnu tunned ära lihaka harja järgi peas ning Opole loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Suur tuukanLõuna-Ameerikast pärit suurel tuukanil on tohutu oranž nokk, mis on kerge, sest selle sees on käsnataoline struktuur. Nokaga ulatub ta viljadeni peenikestel okstel ning selle pinna kaudu annab ta ära liigse soojuse. Ta elab sarvnokkade kõrval ning Opole loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Hõbepõsk-sarvnokkHõbepõsk-sarvnokk on Aafrika lind Ida-Aafrika metsadest, kelle suurt nokka kroonib hele kiiver. Pesitsemise ajal müürib emaslind end puuõõnde sisse ja isaslind toidab teda kitsa pilu kaudu. Opoles elab ta tuukanite ja papagoide kõrval ning loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
Terraarium (Kahepaiksete paviljon)Kahepaiksete paviljon avati 2011. aastal, sest kahepaiksed on selgroogsete klass, mida väljasuremine kõige enam ohustab. Siin näed muu hulgas tiigerambüstoomasid, Kaug-Ida kõresid, vesilikke, Madagaskari tomatikonni, värvilisi noolemürgikonni ja agakärnkonni. Tasub piiluda igasse terraariumisse, sest paljud kahepaiksed peituvad taimede vahel.
Suured sipelgaõgijadSuur sipelgaõgija pärineb Lõuna-Ameerikast ja tal pole hambaid: sipelgaid ja termiite korjab ta pika kleepuva keelega. Kohev saba on talle magades tekiks. Sipelgaõgijad jõudsid Opolesse loomaaia taastamise ajal pärast 1997. aasta üleujutust ning tänapäeval osaleb loomaaed selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
FlamingodRoosad flamingod elavad siin suures, lärmakas parves. Sulgede roosa värvi saavad nad toidust: pisikestest koorikloomadest ja vetikatest, mida nad nokaga veest välja kurnavad. Sageli puhkavad nad ühel jalal seistes ning kevadel esitab kogu parv sünkroonseid pulmatantse.
Jaapani kuredJaapani kurg on üks maailma suurimaid ja haruldasemaid kurgi: valge lind musta kaela ja punase laiguga pealael. Jaapanis ja Hiinas peetakse teda õnne ja pika elu sümboliks ning paarid esitavad muljetavaldavaid pulmatantse. Opole loomaaed osaleb selle liigi Euroopa aretusprogrammis.
KaelkirjakumajaEsimene kaelkirjakumaja ehitati Opolesse 2002. aastal ja 2011. aastal avati uus, sest kiiresti kasvav kaelkirjakukari ei mahtunud enam vanasse hoonesse. Rothschildi kaelkirjakud veedavad siin jahedad päevad ning soojematel päevadel lähevad savannile. Samas hoones elab paljasrottide koloonia.
PaljasrotidPaljasrotid on Ida-Aafrika närilised, peaaegu karvutud, kes veedavad kogu elu maa-alustes käikudes. Nad elavad kolooniates, kus on üks kuninganna, kes poegi sünnitab, natuke nagu mesilastel, ning ülejäänud paljasrotid kaevavad tunneleid, koguvad toitu ja valvavad pesa. Opoles näed paljasrottide kolooniat kaelkirjakumajas.
Punased kängurud, valabid ja emudAustraalia aedik punaste kängurude, Bennetti valabide ja emudega. Punane känguru on maailma suurim kukkurloom ning emu on suuruselt teine lind jaanalinnu järel. Üks sõja järel taastatud loomaaia esimesi edusamme olid Bennetti valabi pojad, esimesed Poolas sündinud.
ÖökullidÖökullide linnuaedikud lääneallee ääres. Siin elavad muu hulgas kassikakud, piimkassikakk, lumekakk, loorkakk ja habekakk. Opole loomaaed osaleb kassikaku loodusesse tagasitoomise programmis: 2009. aastaks pärines Woliński rahvuspargis vabaks lastud 52 kassikakust 17 just Opolest.
PelikanidPelikanitiik mänguväljaku juures. Opole loomaaias elavad muu hulgas käharpelikanid ja väikesed pelikanid, kes on kaasatud Euroopa aretusprogrammi. Pelikan haarab vett koos kaladega suurde nokaalusesse kotti, seejärel laseb vee välja ja neelab saagi alla. Loomaaia igapäevaste näidiste kavas on ka pelikanide toitmine, selle aega tasub kontrollida sissepääsu juures.
Ilvesed, metskassid ja karakalidVäiksemate metskaslaste aedikud. Karpaatide ilves ja metskass elavad ka Poola metsades, karakal aga pärineb Aafrika ja Aasia kuivadelt aladelt. Ilvese ja karakali tunned ära mustade karvatuttide järgi kõrvaotstes, metskass aga näeb välja nagu suur vöödiline kodukass jämeda sabaga, mis lõpeb mustade rõngastega.
Kaksküürkaamelid ja kulaanidKaksküürkaamelite ja kulaanide, see tähendab Aasia steppide metseeslite, ühine aedik. Kaksküürkaamel talletab küürudes rasva, mitte vett, ning talub hästi nii kuumust kui ka pakast. Kulaanid kuuluvad kiireimate kabjaliste hulka ning Opole loomaaed osaleb nende Euroopa aretusprogrammis.