Grotowice tuuleveski (19. sajandi esimene pool) ★Grotowice tuuleveski 19. sajandi esimesest poolest on pukktuuleveski ehk tuuleveski, mida pöörati tervikuna aluse peal, et tiivad tuule poole seada. Sellel on püstlaudadega kaetud karkassseinad ja laastukatus, mille tiibade poolses otsas on poolkelp. Sissepääsu juurde viib välistrepp ning sees on algupärased veskiseadmed.
Dobrzeń Wielki tuuleveski (1734) ★Dobrzeń Wielki tuuleveski on pukktuuleveski, mis ehitati 1734. aastal Pokóji asulas, viidi 1885. aastal Dobrzeń Wielki külla ja ehitati ümber 19. sajandi lõpus. Muuseumis seisab see tehiskünkal, mis kuhjati vabaõhumuuseumi rajamise ajal. Sees on peaaegu täielikult säilinud vanad veskiseadmed ning ukse juurde viib puidust välistrepp.
Domaszowice ait (1754) ★Domaszowice ait pärineb aastast 1754. See on väikese galeriiga kahekorruseline hoone, mis on laotud palkidest ristkülikukujulisele põhiplaanile, laastukatusega, mille lai räästas ulatub galerii kohale. Viil on kaetud kalasabamustris diagonaalselt laotud laudadega.
Kupi talumaja: rätsepatöökoda (1844) ★Kupi talumaja ehitati 1844. aastal. See on laia fassaadiga laastukatusega maja, mille viilud on kaetud diagonaalselt kalasabamustris laotud laudadega. Eeskojas, köögis, toas ja kahes kambris on taastatud sõdadevahelise aja eluase ning tsunfti kuuluva külarätsepa töökoda.
Antoniówi talumaja, mölderi maja (18./19. sajand) ★Antoniówi talumaja seisis juba 1840. aastal, kui see osaliselt maha põles, millele viitab talal olev kiri „gebrand 1840”. Enne Teist maailmasõda, Turawskie järve rajamise ajal, nihutati kogu maja 50 meetrit, et vesi seda üle ei ujutaks. See on muuseumi ainus talumaja, millel on sissepääsu kohal veranda, niinimetatud lauba. Sees on maalaadis sisustatud must tuba ja linnamoe järgi valge tuba.
Siołkowice Stare vesiveski (1832) ★Veskit Siołkowice Stare külas mainiti juba 1566. aastal ning 1832. aastal viidi see 250 meetrit allavoolu, et vee langust paremini ära kasutada. Kõige enam torkab silma 4,7-meetrise läbimõõduga puidust ratas, mis pani liikuma kogu mehhanismi. Sees on algupärased seadmed, mida on täiendatud osadega Bierkowice seisma jäänud veskist. Veski seisab vabaõhumuuseumisse kaevatud kanali ääres.
Budkowice talumaja (1812) ★Budkowice talumaja ehitati 1812. aastal palkidest ja kaeti õlgedega. Läbiv eeskoda jagab selle kaheks osaks. Paremal on endine majapidamisosa hobuse koha ja väikese laudaga, kus praegu näidatakse peremeeste väiksemaid käsitöid. Vasakul on tuba ebatavalise leivaahjuga, mille kolle asub eeskojas korstnas.
Podlesie küün: näitus „Sõna on kaladel” (19. sajandi keskpaik) ★Podlesie küün 19. sajandi keskpaigast näeb väljast välja nagu vanasti: karkasskonstruktsioon ja katusekividega kaetud viilkatus. Sees on kasutatud nüüdisaegseid lahendusi, sest hoones peetakse näitusi ja õppetegevusi. Siin asub kaluritaluga seotud püsinäitus „Sõna on kaladel”. Näitus teeb helisid, mis võivad häirida inimesi, kes on aistingute suhtes tundlikud.
Turze talumaja (1814) ★Turze talumaja ehitati 1814. aastal palkidest koos post-palkkonstruktsiooni elementidega ning sellele tehti roogkatus. See on Koźle ja Racibórzi piirkonna kaluritalu elumaja. Sisustus näitab, kuidas elas sõdadevahelisel ajal Kędzierzyn-Koźle ja Racibórzi ümbruse jõekaluri pere: mööbli, tarbeesemete ja paljude tolleaegsete pisiasjadega.
Głogóweki ait: kaunistatud lihavõttemunade näitus (19. sajandi algus) ★Głogóweki ait 19. sajandi algusest on kuplitüüpi, palk- ja post-palkkonstruktsiooniga ning väljast saviga kaetud, seepärast on see valge. Poolkelbaga laastukatus ei ole hoone kehaga seotud. Sees on püsinäitus „Habras kunst ehk kanamunast Opole kaunistatud lihavõttemunani” lihavõttemunade kaunistamise traditsioonist.
Brzezinki sissepääsuvärav (1753-1754, koopia) ★Brzezinki värav on koopia värava osast aastatest 1753 ja 1754. See valmis 1971. aastal, et hooajal turiste teenindada. Värav seisab aitade rühmas Wrocławska tänava ääres ning selle kaks järsku laastukattega viilu ja puidust kaared paistavad juba kaugele.
Sławięcice mõisaait (18./19. sajand) ★Sławięcice mõisaait on muuseumi kogu suurim hoone. Seinad on segakonstruktsioonis, palk- ja post-palkkonstruktsioonis, ning kogu hoonet katab laastudest murtud mansardkatus. Sees on kaks korrust ja kaks kasutatavat pööningukorrust ning praegu ka püsinäitus põllumajandusest Sileesia külas aastatel 1850 kuni 1945.
Dąbrówka Dolna talumaja (1827) ★Maja ehitati 1827. aastal, mida kinnitab laetalal olev pikk kiri rajaja ja puusepa nimega. Laia maja keskel seisab korsten, mis oli ühtlasi suitsutusruum. Mustas toas võtavad kõige rohkem ruumi pliit ja leivaahi, piduliku valges toas aga seisavad kangasteljed linase riide kudumiseks. Lapsed võivad otsida koerakujulist saapaäratõmbajat ja klaasist kärbsepüüdjat.
Kamienieci talumaja (1745, ümber ehitatud 1797) ★Kamienieci talumaja ehitati 1745. aastal ja ehitati ümber 1797. aastal. Sellel laia fassaadiga majal on eeskoda, tuba ja kamber ning kõrge siledalt õlgedega kaetud katus, mille viilud on kaetud püstlaudadega. Sisustus vastab 19. sajandi keskpaiga keskmiselt jõukale talule. Muuseumisse püstitati see juba enne muuseumi avamist 1970. aastal.
Karmonki Nowe talumaja: pood ja kõrts (19. sajandi algus) ★Selles 19. sajandi algusest pärit Karmonki Nowe talumajas on sisustatud kaks sõdadevahelise aja ekspositsiooni: külapood ja kõrts. Siin on algupärane mööbel, toodete reklaamid, lett ja mängulaud niinimetatud „seenekesega”. Sissepääsu kohal ripub poe silt ning maja ees seisab tuvila.
Sternalice talumaja: külakool (1859) ★Selle maja talalt leiti lammutamise ajal kiri „Fundator Strzelczok 1859”. Täna on siia sisustatud vana külakool: klassis seisavad vanad koolipingid ja kateeder ning seintel ripuvad kaardid ja tahvlid. Teises osas on õpetaja korter toa ja väikese köögiga. Eeskojas on säilinud kaarjas korsten koldega ja suitsutusruumiga ning maja ees õitsevad aiakesed.
Ziemiełowice sepikoda (1726) ★Ziemiełowice sepikoda ehitati 1726. aastal, millest räägib uksesillusel olev kiri. Sellel on palkseinad ja laastukatus, mis ulatub kolmel postil ette ja moodustab avara katusealuse. Sees on telliskolle, lõõts, alasid, kõrge sarvalasi ning 19. ja 20. sajandi vahetusest pärit haamrid ja tangid. Mõnikord kostab siit metalli tagumist.
Radłówi talumaja, niinimetatud haigla (1823) ★Radłówi talumaja, mida kutsutakse haiglaks, ehitati 1823. aastal kuuse- ja nulupalkidest ning kaeti õlgedega. Sisustus näitab 20. sajandi 20. aastate talumaja, mil küla moderniseerimine muutis eluruumide planeeringut ja sisustust, eriti pärast 1924. aastat. Talumaja püstitati muuseumisse juba enne selle avamist 1970. aastal.
Gręboszówi kirik (1613) ★Gręboszówist siia toodud puukiriku lasi 1613. aastal ehitada küla omanik. See laoti lehisepalkidest ning sõrestikkonstruktsiooniga torn lisati hiljem lääneküljele. See on eraldi kooriruumita ühelöövne kirik, mis on tüüpiline evangeelsetele kirikutele. Muuseumisse jõudis see osadena 1973. aastal ning sees tasub vaadata Aleksandria püha Katariina altarit ja 17. sajandi algusest pärit kantslit.
Sławięcice aialehtla (umbes 1800)Sławięcice lehtla valmis umbes 1800. aastal ja on näide vanast väikesest aiaarhitektuurist. Sellel on kaks palkidest laotud korrust ja kelpkatus. Hoonesse viib kaks sissepääsu: alumine ja ülemine, galeriile, kuhu pääseb puutrepist. Lehtla seisab allee ääres sissepääsuhoone lähedal.
Dąbrówka Dolna küün mölderi talus (19. sajandi keskpaik)See on muuseumi ainus laastukatusega küün. See laoti palkidest 19. sajandi keskel ning sellel on kaks hoiuruumi ja üks rehepõrand. Hoiuruumides näidatakse vana õlikoja seadmeid ning rehepõrandal seisab kahe hobusega veetav kaless. Küün kuulub mölderi tallu.
Ligota Górna ait (18./19. sajand)Ligota Górna aidal on väike galerii, mis on tüüpiline Opole Sileesia põhjaosale. Kahte korrust katab õlgkatus ning ülemisele korrusele viib külgseina äärne kaetud trepp. Sees on talumajapidamises kasutatud esemete ja tööriistade näitus.
Kozuby talumaja (1850)Kozuby talumaja ehitati 1850. aastal palkidest ja kaeti õlgedega. Sisemus jaguneb eeskojaks, kaheks toaks ja kolmeks kambriks, mis on sisustatud nagu 20. sajandi 50. aastate talumaja, nii et siin on lihtne võrrelda vanavanemate elu vanemate talumajadega. Muuseumisse püstitati see 1971. aastal.
Bogacica Nowa kuur (19. sajandi keskpaik)Bogacica Nowa kuuril on post-palkkonstruktsioon ja õlgedest viilkatus. Sees näidatakse 19. sajandi käsikive, uhmreid ja käsipresse õli pressimiseks taimedest. Sissepääsu ees lebavad vanad veskikivid.
Dąbrówka Dolna küün väiketaluniku talus (19. sajandi keskpaik)Dąbrówka Dolna küün 19. sajandi keskpaigast on laotud palkidest ja kaetud õlgedega. Sellel on üks hoiuruum ja rehepõrand ning sisse saab sõita ainult hoovi poolt, läbi kahepoolse värava. Sees näidatakse väikese talu tööriistu ja masinaid, muu hulgas hobujõul töötavat rehepeksumasinat.
Turze loomalaut (1910, rekonstruktsioon)Turze majapidamishoone on 1910. aasta ehitise rekonstruktsioon, mis seisab kaluritalus. Kahe kõrgusega harjaga pilliroost viilkatuse all on kolm osa: talliga ühendatud laut, väike sealaut ja läbisõidetav vankrikuur. Seintes on ühendatud palkkonstruktsioon ja post-palkkonstruktsioon.
Przewózi ait (19. sajandi keskpaik)Väikese Przewózi aida maht on vaid 66 kuupmeetrit. See on kahekorruseline kupli- ehk tünnitüüpi ait, laotud palkidest ja asetatud kividele, mis on pandud nurkade ja otsaseinte alla. Katus ei ole hoonega seotud, vaid toetub seinte väljaulatuvatele palkidele. Ait kuulub kaluritallu.
Grudynia Mała mõisaait (1773)Grudynia Mała mõisaait ehitati 1773. aastal segakonstruktsioonis, palk- ja post-palkkonstruktsioonis. Sellel on kaks korrust, kasutatav pööning ja laastudega kaetud kelpkatus. Tasub vaadata poolringikujulist topeltust koos säilinud sepistatud uksenaastudega. Täna peetakse seal ajutisi näitusi.
Sternalice ait (1809)See on muuseumi ainus ait, millel on väljaulatuva katuse moodustatud katusealune. See laoti 1809. aastal männipalkidest ja kaeti õlgedest viilkatusega. Sees on üks ruum. Tasub vaadata poolringikujulist ust, mida kaunistavad kalasabamustris laotud lauad.
Ligota Książęca ait (19. sajandi algus)Ligota Książęca ait 19. sajandi algusest on kuplitüüpi, laotud palkidest ristkülikukujulisele põhiplaanile. Seinte ülaosad moodustavad võlvi, millel lebab eraldi väike laastudest viilkatus. Seinad kaeti savikrohviga, mis koos katusega kaitses tule eest. Ait püstitati muuseumisse juba enne avamist 1970. aastal.
Dąbrówka Dolna küün jõuka taluniku talus (19. sajandi keskpaik)Jõuka taluniku talu suurel küünil on kaks hoiuruumi ja savist rehepõrand ning ees kaks juurdeehitist, palkidest kuurikesed. Kogu hoonet katab õlgedest viilkatus ning sisse viib pöördtappidel värav. Sees seisavad suure talu masinad 19. sajandi lõpust: Otmuchówi hobujõuga rehepeksumasin, Lewin Brzeski tuulamismasin ja hobuniiduk.
Murówi ait (19. sajandi keskpaik)Murówi ait 19. sajandi keskpaigast seisab Dąbrówka Dolna talumaja vastas. Sellel on kaks korrust, kasutatav pööning ja laastudest viilkatus. Esimesel korrusel on sisustatud vana talupoja ait 19. sajandi talu esemetega, muu hulgas suure laudadest võikirnu ja kołacz-koogide alusega.
Karmonki Nowe talumaja (1876)Karmonki Nowe talumaja aastast 1876 on palkidest elu- ja majapidamishoone. Ühe katuse all on eeskoda, tuba, kamber ja eraldi sissepääsuga laut ning eraldi ruumis käsitöökoda. Interjöörid näitavad 19. sajandi lõpu väiketalu.
Dąbrówka Łubniańska küün (19. sajandi keskpaik)Dąbrówka Łubniańska küünil 19. sajandi keskpaigast on palkseinad ja siledalt õlgedega kaetud viilkatus, mille viilud on kaetud püstlaudadega. Sees on üks hoiuruum ja savist rehepõrand ning sisse sõidetakse pöördtappidel kahepoolsest väravast. Sisemuse täidavad vanad talu- ja põllutööriistad.
Wichrówi külavahi maja (umbes 1830)See tagasihoidlik Wichrówi talumaja umbes 1830. aastast kuulus vaesele päevilisele, kes öösiti küla valvas, niinimetatud wachtyrzile. Majas on eeskoda, üks tuba ja kamber ning siledalt õlgedega kaetud katus. Sisustus näitab 19. sajandi lõpu olustikku.
Wichrówi sea- ja veiselaut (18./19. sajand)Wichrówi sea- ja veiselaut 18. ja 19. sajandi vahetusest koosneb kolmest eraldi osast, mida ühendab ühine õlgedest kelpkatus. See seisab Olesno piirkonna jõuka taluniku talus koos talumajaga, kus asuvad pood ja kõrts, aida ning Sternalice küüniga.
Wichrówi väike sealaut (19. sajandi algus)Wichrówi väikesel sealaudal 19. sajandi algusest on õlgedega kaetud kelpkatus. Sees on kaks väikest ruumi sigadele väikese kasutatava pööninguga ning sissepääsu ees katusealune. Laut kuulub Olesno piirkonna jõuka taluniku tallu, mis on sisustatud 20. sajandi 30. aastate järgi.
Sternalice küün (19. sajandi esimene pool)Sternalice küünil 19. sajandi esimesest poolest on erakordselt madal palksein ja kõrge õlgedest kelpkatus. Kahepoolne värav on seintest kõrgem, seepärast on räästas sissepääsu kohal selgelt tõstetud. Sees on kaks hoiuruumi ja savist rehepõrand. Küüni ees seisab kõrgel postil tuvila.
Stary Lasi talumaja number 65 (18. sajandi lõpp)Stary Lasi talumaja number 65 pärineb 18. sajandi lõpust ning ühendab palkidest eluosa, mille viilus on tugipostidega sein, ja sõrestikkonstruktsioonis majapidamisosa. Majal on läbiv eeskoda ja õlgkatus. Sees on püsinäitus „Idaalade inimesed Opole Sileesias” peredest, kes tulid siia pärast sõda endistelt idapiirialadelt (Kresy Wschodnie).
Stary Lasi sissesõiduvärav talliga (19. sajandi teine pool)Stary Lasi värav 19. sajandi teisest poolest ühendab ühise õlgkatuse all kaks erinevat osa. Sõrestikkonstruktsioonis puitväraval on väravatiivad vankritele ja eraldi poolkaarja lõpuga jalgvärav. Teine osa on endine tall, mis on laotud kivist ja tellistest.
Stary Lasi elu- ja majapidamishoone number 61 (1798)See pikk Stary Lasi hoone aastast 1798 mahutab ühe katuse alla nii elumaja kui ka majapidamise. Viilu juures on tugipostidega konstruktsioon, mis kannab katuse raskust eluosa kohal, ning edasi saviga täidetud sõrestikseinad. Siin on tuba, läbiv eeskoda, kamber ja majapidamisruumid ning teises osas eeskoda, tuba ja hoonega ühendatud küün.
Rudziczka leivaahi (1840)Rudziczka leivaahju hoone ehitati 1840. aastal sõrestikkonstruktsioonis kivisoklile. Selliste ahjude katused kaeti tavaliselt mittepõleva materjaliga, katusekivi või kiltkiviga. Hoonesse on müüritud ahi ning teises osas on ruum, mida kutsutakse eesahjuks. Ahju kohal on väike pööning, mille sissepääs on viilus. Muuseumisse jõudis see 1989. aastal.
Rudziczka küün (1830)See on muuseumi suurim küün, mis ehitati 1830. aastal Prudniku lähedal Rudziczka külas. Sellel on sõrestikkonstruktsioon: saviga täidetud ja lubjaga valgendatud puitkarkass ning peal õlgedest viilkatus. Sees on kolm hoiuruumi ja kaks rehepõrandat, kuid sisemus on laoks ega ole külastajatele avatud.