Foto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
VanalinnBremen, Saksamaa

Bremen: Turuplats, Böttcherstraße ja Schnoor: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Bremen: Turuplats, Böttcherstraße ja Schnoor. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

15punkti vaatamiseks
13soovitatud marsruudil
u 2 hkülastust

Enne reisi

u 2 hrahulikus tempos, pausidega
5tualetid kaardil
tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab trammipeatusest Domsheide, kuhu jõuad Bremen Hauptbahnhofi jaamast trammiliinidega 4, 6 ja 8. See lõpeb Schnoori linnaosas, kust jõuad jalgsi mõne minutiga tagasi Domsheide peatusesse. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Tänavatel ja väljakutel jalutamine on tasuta, tasuta on ka Katedraalimuuseum. Katedraali torn, kuhu viib 265 astet, ja muumiatega Bleikeller on avatud ainult aprillist oktoobrini. Böttcherstraße kellamäng mängib aprillist detsembrini iga tund kella 12 kuni 18, jaanuarist märtsini ainult kell 12, 15 ja 18, ning pakasega jääb vaikseks. Samas majas aadressil Böttcherstraße 4 tegutseb turismiinfo, mis on avatud tööpäevadel kella 9 kuni 18, laupäeval kella 9:30 kuni 17 ja pühapäeval kella 10 kuni 16. Tasuline avalik tualett asub turuhoones Markthalle Acht aadressil Domshof 8-12 ja on avatud alates kella 11, välja arvatud pühapäeviti ja esmaspäeviti. Planeeri umbes kaks tundi, arvestamata torni ronimist ja muuseumikülastusi.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Bremen: vanalinn Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Bremen: vanalinn
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Gooti stiilis raekoda renessansliku fassaadiga ja kivist Roland Bremeni Turuplatsil on alates 2004. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Jalutuskäik algab Püha Peetruse katedraali juurest, viib üle Domshofi väljaku ja Bremeni linnamuusikutest mööda Turuplatsile ning seejärel mööda portselanist kellamänguga telliskivist tänavakest Böttcherstraße Weseri jõe äärde. See lõpeb Schnooris, linna vanimas linnaosas, kitsaste tänavate labürindis, kus on maju 15. kuni 18. sajandist.

Püha Peetruse katedraalFoto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Püha Peetruse katedraal

Pärimuse järgi kerkis siia esimene puukirik 789. aastal piiskop Willehadi ajal, kuid see põles maha juba 3 aasta pärast. Pärast 1041. aasta tulekahju alustas piiskop Adalbrand suure romaani stiilis pühakoja ehitamist, mida alates 13. sajandist ehitati ümber gooti stiilis. Kaks läänetorni on üle 90 meetri kõrged ja need taastati suure restaureerimise käigus aastatel 1888-1901. Aprillist oktoobrini saad ronida 265 astet mööda umbes 57 meetri kõrgusel asuvale vaateterrassile ja piiluda Bleikellerisse, kus lebab 8 looduslikult muumiaks muutunud keha 17. ja 18. sajandist.

DomshofFoto Sneeuwvlakte, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus

Domshof

Domshofi väljak asub katedraalist põhja pool ja kuulus kuni 1803. aastani katedraali linnaossa, mis ei allunud linnanõukogule. Pärast hoonerinde õgvendamist oli väljak 67 meetrit lai ning selle küljed 100 ja 130 meetrit pikad. Neptuniga purskkaevu kavandas 1991. aastal Waldemar Otto. Vaata 1891. aastast pärit punasest liivakivist Deutsche Banki hoonet, turupäevadel aga nädalaturu lette.

Neitsi Maarja kirikFoto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis

Neitsi Maarja kirik

Unser Lieben Frauen on pärast katedraali Bremeni vanim kirik ja esimene kogudusekirik väljaspool katedraali linnaosa. Praeguse gooti kodakiriku ehitamist alustati tõenäoliselt umbes 1220. aastal, kuid madalam lõunatorn pärineb umbes 1100. aastast ja on hoone vanim säilinud osa. Põhjatorn on üle 84 meetri kõrge, seepärast näib fassaad asümmeetriline. Teises maailmasõjas hävinud vitraažid asendati aastatel 1966-1973 värviliste akendega, mille lõi prantsuse kunstnik Alfred Manessier. Torni läänemüüri ääres seisab alates 1909. aastast feldmarssal Moltke mälestusmärk.

Bremeni linnamuusikudFoto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus

Bremeni linnamuusikud

Raekoja läänemüüri ääres seisavad Bremeni linnamuusikud: eesel, koer, kass ja kukk vendade Grimmide muinasjutust, mis ilmus esimest korda 1819. aastal. 2 meetri kõrguse pronksskulptuuri valmistas Gerhard Marcks ja see paigaldati 30. septembril 1953. Räägitakse, et kui puudutad eesli esijalgu, läheb sinu soov täide. Huvitav fakt: muinasjutus loomad Bremenisse kunagi ei jõudnudki, sest nad jäid äraaetud röövlite metsamajja.

Rolandi kujuFoto Roland.h.bueb, CC BY 3.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Rolandi kuju

Kivist Roland seisab Turuplatsil alates 1404. aastast, mil ta asendas 1366. aastal põletatud puidust eelkäija. Kuju ise on 5,47 meetrit kõrge, koos aluse ja baldahhiiniga aga üle 10 meetri, mis teeb sellest keskaegse Saksamaa suurima vabalt seisva kuju. Mõõk tähistab linna kohtuvõimu ja keiserlik kotkas kilbil Bremeni vabaduspüüdlusi. Legendi järgi jääb linn vabaks seni, kuni Roland püsti seisab. Vahemaa tema põlvede vahel, üle 55 sentimeetri, meenutab vana Bremeni küünart, kuigi see on vaid oletus.

RaekodaFoto Dietmar Rabich, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis

Raekoda

Gooti stiilis raekoda ehitati aastatel 1405-1410 ning alates 1608. aastast andis Lüder von Bentheim sellele Turuplatsi poolt renessansliku fassaadi flaami stiilis viiluga. Turuplatsi poolsel fassaadil seisavad keisri ja 7 kuurvürsti kujud, tänapäeval koopiad, sest originaalid on Focke-Museumis. Sees on 41 meetri pikkune Ülemine saal ja Kuldne kamber, mille sisustas 1905. aastal juugendstiilis Heinrich Vogeler. Raekoda elas Teise maailmasõja õhurünnakud üle peaaegu kahjustusteta ja 2004. aastal kanti see koos Rolandiga UNESCO nimekirja. Suurem hoone paremal on aastatel 1909-1913 ehitatud Uus raekoda.

Bremer LochFoto Bin im Garten, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus

Bremer Loch

Otsi sillutisest umbes 45 sentimeetrise läbimõõduga ümarat pronkskaant katedraalipoolse parlamendihoone nurga lähedal. See on Bremer Loch ehk Bremeni auk, maa-alune annetuskast, mis avati 27. juulil 2007. Kui viskad sinna mündi, käivitab fotoelement nelja muusiku hääled, mille salvestas Radio Bremen: kuke, kassi, koera ja eesli. Raha läheb fondile Wilhelm-Kaisen-Bürgerhilfe, mis toetab heategevusprojekte.

SchüttingFoto W. Bulach, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis

Schütting

Raekoja vastas seisab Schütting, endine kaupmeeste gildi maja, mille ehitas aastatel 1537-1538 Antwerpenist pärit meister Johann den Buschener. Turuplatsi poolne fassaad valmis 16. sajandi 90. aastatel. Alates 1849. aastast asub siin Bremeni Kaubanduskoda. Peaportaali kohal saad lugeda 1899. aastal lisatud deviisi „buten un binnen, wagen un winnen“, see tähendab väljas ja sees, riskida ja võita.

BöttcherstraßeFoto Thomas Dahlstrøm Nielsen, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus

Böttcherstraße

See tänavake on vaid umbes 100 meetrit pikk ja sai nime püttseppade järgi, kes siin kunagi elasid. Aastatel 1922-1931 ehitas selle ümber kohvikaupmees Ludwig Roselius, kaubamärgi Kaffee HAG looja, ning kunstilise poole eest hoolitses skulptor Bernhard Hoetger. Turuplatsi poolse sissepääsu kohal särab 1936. aastast pärit kullatud reljeef Lichtbringer: suure mõõgaga noormees võitleb kolmepealise koletisega. Huvitav on see, et Hitler mõistis samal aastal selle tänava stiili avalikult hukka. Pärast 1944. aasta purustusi taastati enamik fassaade 1954. aastaks.

Kellamängu maja (Haus des Glockenspiels)Foto Z thomas, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus

Kellamängu maja (Haus des Glockenspiels)

Selles majas ripub 30 Meisseni portselanist kella, mis on siin helisenud alates 1934. aastast. Kui kellamäng mängib, pöörlevad tornikeses 10 nikerdatud puittahvlit ookeaniületuste kangelastega, alates Leif Erikssonist ja Kristoffer Kolumbusest kuni Charles Lindberghi ja krahv Zeppelinini. Aprillist detsembrini mängib kellamäng iga tund kella 12 kuni 18, jaanuarist märtsini kell 12, 15 ja 18. Majas tegutseb ka turismiinfo.

Püha Martini kirikFoto Matthias Süßen, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis

Püha Martini kirik

Weseri kaldal asuvat Püha Martini kirikut mainiti kogudusena esimest korda 1229. aastal. Aastatel 1376-1384 ehitati see ümber hilisgooti tellistest kodakirikuks. 5. oktoobril 1944 põles see pommitamise ajal ja pärast taastamist pühitseti uuesti 17. detsembril 1960. Aastatel 1679-1680 oli siin jutlustajaks Joachim Neander, laulu „Lobe den Herren“ autor, keda üks kiriku akendest kujutab oreli juures.

Schlachte Weseri kaldalFoto Jürgen Howaldt, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus

Schlachte Weseri kaldal

Schlachte on Bremeni endine sadam Weseri jõel, mida mainiti esimest korda 1250. aastal. Nimi tuleneb kaldasse rammitud vaiadest ja keskajal said siin silduda kuni umbes 100-tonnised laevad, näiteks hansakoge. Meresadama rolli võtsid Schlachtelt üle raudtee ja uued sadamabasseinid, mida ehitati alates 1884. aastast. Aastatel 1993-2000 ehitati kaldapromenaad ümber Expo 2000 näituse jaoks ning tänapäeval reastuvad siin restoranid umbes 2000 välikohaga. Kai ääres on sildunud laev Alexander von Humboldt ja Roland von Bremen, 14. sajandi koge koopia.

SchnoorFoto Visions of Domino, CC BY 2.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus

Schnoor

Schnoor on Bremeni vanim linnaosa, mille algus ulatub keskaega. Nimi tähendab alamsaksa keeles nööri ja on seotud laevadele köite ja trosside valmistamisega. Vanimad majad pärinevad 15. sajandi algusest, näiteks Schnoor 2 aastast 1401, ning paljud 17. ja 18. sajandi majakesed on säilitanud oma vana ilme, mis on kaitse all alates 1959. aastast. Renessansiportaalist aadressil Schnoor 38 pääsed kitsa käigu kaudu Wüste Stätte hoovi, mis seisis pärast 1659. aasta tulekahju kaua tühjana. Linnaosa serval seisab tornita gooti stiilis Püha Johannese kirik 14. sajandist.

Kõik punktid (21)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 7
Püha Peetruse katedraal ★Pärimuse järgi kerkis siia esimene puukirik 789. aastal piiskop Willehadi ajal, kuid see põles maha juba 3 aasta pärast. Pärast 1041. aasta tulekahju alustas piiskop Adalbrand suure romaani stiilis pühakoja ehitamist, mida alates 13. sajandist ehitati ümber gooti stiilis. Kaks läänetorni on üle 90 meetri kõrged ja need taastati suure restaureerimise käigus aastatel 1888-1901. Aprillist oktoobrini saad ronida 265 astet mööda umbes 57 meetri kõrgusel asuvale vaateterrassile ja piiluda Bleikellerisse, kus lebab 8 looduslikult muumiaks muutunud keha 17. ja 18. sajandist.
Neitsi Maarja kirik ★Unser Lieben Frauen on pärast katedraali Bremeni vanim kirik ja esimene kogudusekirik väljaspool katedraali linnaosa. Praeguse gooti kodakiriku ehitamist alustati tõenäoliselt umbes 1220. aastal, kuid madalam lõunatorn pärineb umbes 1100. aastast ja on hoone vanim säilinud osa. Põhjatorn on üle 84 meetri kõrge, seepärast näib fassaad asümmeetriline. Teises maailmasõjas hävinud vitraažid asendati aastatel 1966-1973 värviliste akendega, mille lõi prantsuse kunstnik Alfred Manessier. Torni läänemüüri ääres seisab alates 1909. aastast feldmarssal Moltke mälestusmärk.
Raekoda ★Gooti stiilis raekoda ehitati aastatel 1405-1410 ning alates 1608. aastast andis Lüder von Bentheim sellele Turuplatsi poolt renessansliku fassaadi flaami stiilis viiluga. Turuplatsi poolsel fassaadil seisavad keisri ja 7 kuurvürsti kujud, tänapäeval koopiad, sest originaalid on Focke-Museumis. Sees on 41 meetri pikkune Ülemine saal ja Kuldne kamber, mille sisustas 1905. aastal juugendstiilis Heinrich Vogeler. Raekoda elas Teise maailmasõja õhurünnakud üle peaaegu kahjustusteta ja 2004. aastal kanti see koos Rolandiga UNESCO nimekirja. Suurem hoone paremal on aastatel 1909-1913 ehitatud Uus raekoda.
Schütting ★Raekoja vastas seisab Schütting, endine kaupmeeste gildi maja, mille ehitas aastatel 1537-1538 Antwerpenist pärit meister Johann den Buschener. Turuplatsi poolne fassaad valmis 16. sajandi 90. aastatel. Alates 1849. aastast asub siin Bremeni Kaubanduskoda. Peaportaali kohal saad lugeda 1899. aastal lisatud deviisi „buten un binnen, wagen un winnen“, see tähendab väljas ja sees, riskida ja võita.
Püha Martini kirik ★Weseri kaldal asuvat Püha Martini kirikut mainiti kogudusena esimest korda 1229. aastal. Aastatel 1376-1384 ehitati see ümber hilisgooti tellistest kodakirikuks. 5. oktoobril 1944 põles see pommitamise ajal ja pärast taastamist pühitseti uuesti 17. detsembril 1960. Aastatel 1679-1680 oli siin jutlustajaks Joachim Neander, laulu „Lobe den Herren“ autor, keda üks kiriku akendest kujutab oreli juures.
RatskellerRaekoja all tegutseb alates 1405. aastast Ratskeller, üks Saksamaa vanimaid veinikeldreid. Sellel on väidetavalt maailma suurim ainult Saksa veinide valik, umbes 650 sorti. Rosefassiks kutsutud vaadis seisab 1653. aasta vein Rüdesheimist, mida ei müüda ja mida tohivad maitsta ainult keldrimeistrid ja linnapea. 1826. aastal käis siin kirjanik Wilhelm Hauff, kes kirjeldas keldrit jutustuses „Fantaasiad Bremeni Ratskelleris“.
Paula Modersohn-Beckeri muuseumBernhard Hoetgeri kavandatud telliskivihoone on maailma esimene naismaalija loomingule pühendatud muuseum, mis avati 2. juunil 1927. Paula Modersohn-Becker elas aastatel 1876-1907 ning maalis Worpswedes ja Pariisis. Muuseumi rajas Ludwig Roselius, tema maalide suur austaja, ja kogus on tema autoportreed, portreed ja maastikumaalid. Siin on ka Hoetgeri enda tööde suurim kogu.
Vaatamisväärsus 8
Domshof ★Domshofi väljak asub katedraalist põhja pool ja kuulus kuni 1803. aastani katedraali linnaossa, mis ei allunud linnanõukogule. Pärast hoonerinde õgvendamist oli väljak 67 meetrit lai ning selle küljed 100 ja 130 meetrit pikad. Neptuniga purskkaevu kavandas 1991. aastal Waldemar Otto. Vaata 1891. aastast pärit punasest liivakivist Deutsche Banki hoonet, turupäevadel aga nädalaturu lette.
Bremeni linnamuusikud ★Raekoja läänemüüri ääres seisavad Bremeni linnamuusikud: eesel, koer, kass ja kukk vendade Grimmide muinasjutust, mis ilmus esimest korda 1819. aastal. 2 meetri kõrguse pronksskulptuuri valmistas Gerhard Marcks ja see paigaldati 30. septembril 1953. Räägitakse, et kui puudutad eesli esijalgu, läheb sinu soov täide. Huvitav fakt: muinasjutus loomad Bremenisse kunagi ei jõudnudki, sest nad jäid äraaetud röövlite metsamajja.
Rolandi kuju ★Kivist Roland seisab Turuplatsil alates 1404. aastast, mil ta asendas 1366. aastal põletatud puidust eelkäija. Kuju ise on 5,47 meetrit kõrge, koos aluse ja baldahhiiniga aga üle 10 meetri, mis teeb sellest keskaegse Saksamaa suurima vabalt seisva kuju. Mõõk tähistab linna kohtuvõimu ja keiserlik kotkas kilbil Bremeni vabaduspüüdlusi. Legendi järgi jääb linn vabaks seni, kuni Roland püsti seisab. Vahemaa tema põlvede vahel, üle 55 sentimeetri, meenutab vana Bremeni küünart, kuigi see on vaid oletus.
Bremer Loch ★Otsi sillutisest umbes 45 sentimeetrise läbimõõduga ümarat pronkskaant katedraalipoolse parlamendihoone nurga lähedal. See on Bremer Loch ehk Bremeni auk, maa-alune annetuskast, mis avati 27. juulil 2007. Kui viskad sinna mündi, käivitab fotoelement nelja muusiku hääled, mille salvestas Radio Bremen: kuke, kassi, koera ja eesli. Raha läheb fondile Wilhelm-Kaisen-Bürgerhilfe, mis toetab heategevusprojekte.
Böttcherstraße ★See tänavake on vaid umbes 100 meetrit pikk ja sai nime püttseppade järgi, kes siin kunagi elasid. Aastatel 1922-1931 ehitas selle ümber kohvikaupmees Ludwig Roselius, kaubamärgi Kaffee HAG looja, ning kunstilise poole eest hoolitses skulptor Bernhard Hoetger. Turuplatsi poolse sissepääsu kohal särab 1936. aastast pärit kullatud reljeef Lichtbringer: suure mõõgaga noormees võitleb kolmepealise koletisega. Huvitav on see, et Hitler mõistis samal aastal selle tänava stiili avalikult hukka. Pärast 1944. aasta purustusi taastati enamik fassaade 1954. aastaks.
Kellamängu maja (Haus des Glockenspiels) ★Selles majas ripub 30 Meisseni portselanist kella, mis on siin helisenud alates 1934. aastast. Kui kellamäng mängib, pöörlevad tornikeses 10 nikerdatud puittahvlit ookeaniületuste kangelastega, alates Leif Erikssonist ja Kristoffer Kolumbusest kuni Charles Lindberghi ja krahv Zeppelinini. Aprillist detsembrini mängib kellamäng iga tund kella 12 kuni 18, jaanuarist märtsini kell 12, 15 ja 18. Majas tegutseb ka turismiinfo.
Schlachte Weseri kaldal ★Schlachte on Bremeni endine sadam Weseri jõel, mida mainiti esimest korda 1250. aastal. Nimi tuleneb kaldasse rammitud vaiadest ja keskajal said siin silduda kuni umbes 100-tonnised laevad, näiteks hansakoge. Meresadama rolli võtsid Schlachtelt üle raudtee ja uued sadamabasseinid, mida ehitati alates 1884. aastast. Aastatel 1993-2000 ehitati kaldapromenaad ümber Expo 2000 näituse jaoks ning tänapäeval reastuvad siin restoranid umbes 2000 välikohaga. Kai ääres on sildunud laev Alexander von Humboldt ja Roland von Bremen, 14. sajandi koge koopia.
Schnoor ★Schnoor on Bremeni vanim linnaosa, mille algus ulatub keskaega. Nimi tähendab alamsaksa keeles nööri ja on seotud laevadele köite ja trosside valmistamisega. Vanimad majad pärinevad 15. sajandi algusest, näiteks Schnoor 2 aastast 1401, ning paljud 17. ja 18. sajandi majakesed on säilitanud oma vana ilme, mis on kaitse all alates 1959. aastast. Renessansiportaalist aadressil Schnoor 38 pääsed kitsa käigu kaudu Wüste Stätte hoovi, mis seisis pärast 1659. aasta tulekahju kaua tühjana. Linnaosa serval seisab tornita gooti stiilis Püha Johannese kirik 14. sajandist.
Tualetid / kassad / parkla 6
Domsheide peatusJalutuskäik algab Domsheide väljakul, mis on pärast peajaama Bremeni tähtsaim ümberistumissõlm, kus liigub üle 50 000 reisija päevas. Bremen Hauptbahnhofi jaamast sõidavad siia trammiliinid 4, 6 ja 8. Marsruut viib katedraali juurde, üle Turuplatsi ja mööda tänavakest Böttcherstraße Weseri jõe äärde ning lõpeb Schnoori linnaosas, mõne minuti kaugusel siit.
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Bremen: vanalinnLaadi Turi alla