Jalutuskäik algab sissepääsu juures Herrenhäuser Straße tänavalt, infopaviljoni kõrval, kuhu jõuad trammiliiniga 4 või 5 kuni peatuseni Herrenhäuser Gärten. Marsruut viib läbi Suure parteri, lossi ja groti eest mööda teemaaedade ja Suure purskkaevuni ning lõpeb lõunas läänepoolse nurgapaviljoni juures, kust väljapääsuni on umbes 1 kilomeeter. Kui oled juba aias, juhatab Turi sind lähimast punktist. Sissepääs on tasuline: kombineeritud pilet Großer Gartenisse, Berggartenisse ja lossimuuseumisse maksab 10 eurot, sooduspilet 8 eurot, lapsed ja noored kuni 17 aasta vanuseni pääsevad tasuta ning talvel on pilet odavam. Aed on avatud iga päev kella 9-st, maist augustini kella 20-ni, ülejäänud kuudel hämarikuni: novembrist jaanuarini kella 16:30-ni, veebruaris kella 17:30-ni ja märtsis kella 18-ni; viimane sissepääs on tund enne sulgemist. Novembrist märtsini purskkaevud ei tööta, infopaviljon on suletud, grott on avatud kella 16-ni ja lossimuuseum teisipäevast pühapäevani kella 9-st 16-ni. Aed on peaaegu takistusteta, koeri sinna viia ei tohi. Tualetid on lossi juures, Galerie kõrval asuva sissepääsu juures ja aia lääneosas vaateterrassi juures. Planeeri umbes 2,5 tundi, ilma muuseumikülastuseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Herrenhausen Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Herrenhauseni Großer Garten on üks Euroopa tähtsamaid barokkaedu ja on säilinud peaaegu muutumatuna. See rajati 1675. aastal suveresidentsi aiana ning oma praeguse kuju ja suuruse võlgneb see kuurvürstinna Sophiele ja tema aednikule Martin Charbonnier'le, kes töötasid selle kallal 1714. aastani. 50 hektaril, mida kolmest küljest ümbritseb Grafti kanal, asuvad skulptuuridega parter, hekiteater, labürint, grott, mille kaunistas Niki de Saint Phalle, ja Suur purskkaev, mis 1720. aastal pritsis kõrgemale kui Versailles' purskkaevud. Koos Berggarteni ja Georgengarteniga moodustab see Herrenhauseni aiad.
Foto Misburg3014, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Galerie ja Orangerie
Pikk Galerie hoone ehitati aastatel 1694-1698 ja sellest pidi saama oranžerii ehk talvine varjupaik pottides kasvavatele puukestele. Kuurvürstinna Sophie otsustas, et suur saal on ka pidusöökide jaoks, ning tiibadesse rajati korterid; seinad kattis freskodega Veneetsia maalikunstnik Tommaso Giusti. Saal on suurem kui Versailles' peeglisaal ning Galerie elas Teise maailmasõja üle peaaegu purustusteta. Kõrval seisab 1723. aastast pärit Orangerie, mis ehitati apelsinipuukeste kogu jaoks. Galerie ees asuval väljakul seisis kunagi umbes 600 apelsinipuud, tänapäeval vuliseb siin Neptuni purskkaev ja sätendab Kuldvärav, üks fotograafide lemmikmotiive.
Foto Ingo Rickmann Ricki, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Aiateater
Aiateatri lasi kuurvürstinna Sophie rajada alates 1689. aastast. See on esimene hekiteater Saksamaal ja ainus, mis on säilinud: lavakulisse moodustavad siin pügatud hekid. Kuurvürst Ernst August paigutas sinna 27 kullatud kuju, millest on säilinud 18 pliikuju. Aastatel 2019-2021 taastati lava ja vaatajaala endine välimus ning suviti toimuvad siin etendused ja kontserdid. Kõrval väikeses salus seisavad Sophie, Ernst Augusti, George I ja Calenbergi hertsogi Georgi kujud.
Foto Losch, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Suur parter
Suur parter on lossi ees asuv 8 osaks jagatud aiaosa. Siin seisab 32 liivakivist skulptuuri ja nende valimisel võttis kuurvürstinna Sophie tõenäoliselt eeskuju Versailles' skulptuuridest. Igal aastal istutavad aednikud siia umbes 70 tuhat kevadel õitsevat taime ning istutus vahetub 2 korda aastas. Keskel pritsib aprillist oktoobrini 164 joaga Kellapurskkaev ja lossile lähemal seisab päikesekell. Valgepöögihekid on kogu aias kokku 18 kilomeetrit pikad ja pukspuuhekid 20 kilomeetrit.
Foto Hajotthu, CC BY 3.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Herrenhauseni loss
Herrenhauseni loss oli Hannoveri valitsejate suveresidents, mida laiendati alates 1675. aastast. Aastatel 1819-1821 andis arhitekt Georg Ludwig Friedrich Laves sellele klassitsistliku ilme. 1943. aastal hävis loss õhurünnakus ning aastatel 2010-2013 ehitas Volkswageni Fond selle endiste fassaadidega uuesti üles. Tänapäeval asuvad seal konverentsikeskus ja muuseum, mis on avatud teisipäevast pühapäevani. Paremal pool, aiast vaadates, seisab Suur kaskaad, mis elas koos grotiga pommitamise üle ja on umbes 350 aastat vana.
Foto AUTOR.4200, CC0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Niki de Saint Phalle'i grott
Grott ehitati 1676. aastal ja koos Suure kaskaadiga kuulub see Herrenhauseni vanimate säilinud ehitiste hulka. Baroki ajal pritsis selles üle 40 veejoa, kuid 18. sajandi keskel kaotas see oma kaunistused ja oli 250 aastat laoks. Kunstnik Niki de Saint Phalle kattis selle 3 saali klaasist, peeglitest ja kivikestest mosaiigiga. Grott avati 2003. aasta märtsis, juba pärast kunstniku surma 2002. aastal. Sissepääs on aiapileti hinna sees ja talvel on grott avatud kella 16-ni.
Foto Carsten Steger, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Labürint
Hekilabürint rajati 1937. aastal, kuid idee pärineb 17. sajandi projektist. Selle hekid on kokku 500 meetrit pikad. Keskel seisab paviljon, mis oli varem linnumaja. Proovi sinna jõuda ja tagasi tulla ilma eksimata, see on tore lõbu kogu perele.
Foto Bernd Schwabe in Hannover, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Teemaaiad
Aastatel 1936-1937 rajati siia 8 teemaaeda, igaüks hekiga ümbritsetud. Nende hulgas on Renessansiaed, Barokkaed ja Rokokooaed, aga ka muruaed, saareaed, purskkaevudega aed ning alamsaksa lilleaed ja roosiaed. Roosiaias, mis on kujundatud 16. sajandi eeskujul, kasvab umbes 650 roosisorti. Teemaaedadest põhja pool asuvad 4 Luigetiiki ja Renessansiaias seisab Johann Friedrich Eversmanni Marsyase skulptuur.
Foto Raycer, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Kuurvürstinna Sophie mälestusmärk
Carrara marmorist mälestusmärk meenutab kuurvürstinna Sophiet, Großer Garteni rajajat. Pärimuse järgi suri ta just selles kohas 1714. aastal 83 aasta vanuselt. Ta sündis 1630. aastal Haagis, rajas Herrenhauseni aeda alates 1679. aastast ja armastas öelda: „Aed on minu elu“. Tema sarkofaag asub naabruses oleva Berggarteni Welfide mausoleumis.
Foto Misburg3014, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Uus aed
Großer Garteni lõunapoolset poolt nimetatakse Uueks aiaks (Nouveau Jardin). Alleed jagavad selle 32 kolmnurkseks hekkidega ümbritsetud saluks ning paigutust korrastavad 4 Tähepurskkaevu ja Suur purskkaev. 18. sajandist 20. sajandini kasvasid siin viljapuud, pärast ümberehitust aastatel 1936-1937 istutati lehtpuud. Seisad ühe Tähepurskkaevu juures, vaata, kuidas alleed selle juures kokku saavad.
Foto Holbein66, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Suur purskkaev
Suur purskkaev on Herrenhauseni uhkus. Esimene katse 1719. aastal andis vaid 5 meetri kõrguse joa 20 meetri asemel, kuid 1720. aastal tõusis vesi 35 meetri kõrgusele, 8 meetrit kõrgemale kui Versailles's. 1863. aastast pärit ajalooline pumbajaam Leine jõe ääres reguleerib tänapäeval veetaset Grafti kanalis, mis purskkaeve toidab, ja tuulevaikse ilmaga ulatub juga 72 meetrini. Vesi väljub 4 millimeetri laiusest pilust kiirusega umbes 140 kilomeetrit tunnis. Purskkaev töötab aprillist oktoobrini, tööpäevadel kella 10-12 ja 15-17, nädalavahetustel ja pühadel kella 10-12 ja 14-17.
Kõik punktid (19)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 4
Galerie ja Orangerie ★Pikk Galerie hoone ehitati aastatel 1694-1698 ja sellest pidi saama oranžerii ehk talvine varjupaik pottides kasvavatele puukestele. Kuurvürstinna Sophie otsustas, et suur saal on ka pidusöökide jaoks, ning tiibadesse rajati korterid; seinad kattis freskodega Veneetsia maalikunstnik Tommaso Giusti. Saal on suurem kui Versailles' peeglisaal ning Galerie elas Teise maailmasõja üle peaaegu purustusteta. Kõrval seisab 1723. aastast pärit Orangerie, mis ehitati apelsinipuukeste kogu jaoks. Galerie ees asuval väljakul seisis kunagi umbes 600 apelsinipuud, tänapäeval vuliseb siin Neptuni purskkaev ja sätendab Kuldvärav, üks fotograafide lemmikmotiive.
Herrenhauseni loss ★Herrenhauseni loss oli Hannoveri valitsejate suveresidents, mida laiendati alates 1675. aastast. Aastatel 1819-1821 andis arhitekt Georg Ludwig Friedrich Laves sellele klassitsistliku ilme. 1943. aastal hävis loss õhurünnakus ning aastatel 2010-2013 ehitas Volkswageni Fond selle endiste fassaadidega uuesti üles. Tänapäeval asuvad seal konverentsikeskus ja muuseum, mis on avatud teisipäevast pühapäevani. Paremal pool, aiast vaadates, seisab Suur kaskaad, mis elas koos grotiga pommitamise üle ja on umbes 350 aastat vana.
Lossitrepi fragmentSee kivist fragment on jäänuk Herrenhauseni lossi suurest trepist. Trepp elas üle 1943. aasta õhurünnaku, mis lossi hävitas. Pärast sõda lammutati lossi varemed suuremas osas, kuid trepp päästeti ja viidi teise kohta. Võrdle seda aia põhjaotsas asuva taastatud lossiga.
NurgapaviljonAia 2 lõunanurgas seisavad ümmargused paviljonid, mis ehitati aastatel 1707-1708 õukonnaarhitekt Louis Remy de la Fosse'i projekti järgi. Alates 1757. aastast seisavad neis Kreeka ja Rooma jumalate büstid. Otse kõrval voolab Graft, aeda kolmest küljest ümbritsev kanal. Siit naased põhja poole lossi juures asuva väljapääsuni, umbes 1 kilomeeter.
Vaatamisväärsus 9
Aiateater ★Aiateatri lasi kuurvürstinna Sophie rajada alates 1689. aastast. See on esimene hekiteater Saksamaal ja ainus, mis on säilinud: lavakulisse moodustavad siin pügatud hekid. Kuurvürst Ernst August paigutas sinna 27 kullatud kuju, millest on säilinud 18 pliikuju. Aastatel 2019-2021 taastati lava ja vaatajaala endine välimus ning suviti toimuvad siin etendused ja kontserdid. Kõrval väikeses salus seisavad Sophie, Ernst Augusti, George I ja Calenbergi hertsogi Georgi kujud.
Suur parter ★Suur parter on lossi ees asuv 8 osaks jagatud aiaosa. Siin seisab 32 liivakivist skulptuuri ja nende valimisel võttis kuurvürstinna Sophie tõenäoliselt eeskuju Versailles' skulptuuridest. Igal aastal istutavad aednikud siia umbes 70 tuhat kevadel õitsevat taime ning istutus vahetub 2 korda aastas. Keskel pritsib aprillist oktoobrini 164 joaga Kellapurskkaev ja lossile lähemal seisab päikesekell. Valgepöögihekid on kogu aias kokku 18 kilomeetrit pikad ja pukspuuhekid 20 kilomeetrit.
Niki de Saint Phalle'i grott ★Grott ehitati 1676. aastal ja koos Suure kaskaadiga kuulub see Herrenhauseni vanimate säilinud ehitiste hulka. Baroki ajal pritsis selles üle 40 veejoa, kuid 18. sajandi keskel kaotas see oma kaunistused ja oli 250 aastat laoks. Kunstnik Niki de Saint Phalle kattis selle 3 saali klaasist, peeglitest ja kivikestest mosaiigiga. Grott avati 2003. aasta märtsis, juba pärast kunstniku surma 2002. aastal. Sissepääs on aiapileti hinna sees ja talvel on grott avatud kella 16-ni.
Labürint ★Hekilabürint rajati 1937. aastal, kuid idee pärineb 17. sajandi projektist. Selle hekid on kokku 500 meetrit pikad. Keskel seisab paviljon, mis oli varem linnumaja. Proovi sinna jõuda ja tagasi tulla ilma eksimata, see on tore lõbu kogu perele.
Teemaaiad ★Aastatel 1936-1937 rajati siia 8 teemaaeda, igaüks hekiga ümbritsetud. Nende hulgas on Renessansiaed, Barokkaed ja Rokokooaed, aga ka muruaed, saareaed, purskkaevudega aed ning alamsaksa lilleaed ja roosiaed. Roosiaias, mis on kujundatud 16. sajandi eeskujul, kasvab umbes 650 roosisorti. Teemaaedadest põhja pool asuvad 4 Luigetiiki ja Renessansiaias seisab Johann Friedrich Eversmanni Marsyase skulptuur.
Kuurvürstinna Sophie mälestusmärk ★Carrara marmorist mälestusmärk meenutab kuurvürstinna Sophiet, Großer Garteni rajajat. Pärimuse järgi suri ta just selles kohas 1714. aastal 83 aasta vanuselt. Ta sündis 1630. aastal Haagis, rajas Herrenhauseni aeda alates 1679. aastast ja armastas öelda: „Aed on minu elu“. Tema sarkofaag asub naabruses oleva Berggarteni Welfide mausoleumis.
Uus aed ★Großer Garteni lõunapoolset poolt nimetatakse Uueks aiaks (Nouveau Jardin). Alleed jagavad selle 32 kolmnurkseks hekkidega ümbritsetud saluks ning paigutust korrastavad 4 Tähepurskkaevu ja Suur purskkaev. 18. sajandist 20. sajandini kasvasid siin viljapuud, pärast ümberehitust aastatel 1936-1937 istutati lehtpuud. Seisad ühe Tähepurskkaevu juures, vaata, kuidas alleed selle juures kokku saavad.
Suur purskkaev ★Suur purskkaev on Herrenhauseni uhkus. Esimene katse 1719. aastal andis vaid 5 meetri kõrguse joa 20 meetri asemel, kuid 1720. aastal tõusis vesi 35 meetri kõrgusele, 8 meetrit kõrgemale kui Versailles's. 1863. aastast pärit ajalooline pumbajaam Leine jõe ääres reguleerib tänapäeval veetaset Grafti kanalis, mis purskkaeve toidab, ja tuulevaikse ilmaga ulatub juga 72 meetrini. Vesi väljub 4 millimeetri laiusest pilust kiirusega umbes 140 kilomeetrit tunnis. Purskkaev töötab aprillist oktoobrini, tööpäevadel kella 10-12 ja 15-17, nädalavahetustel ja pühadel kella 10-12 ja 14-17.
VaateterrassVaateterrass ehitati aia ümberehitamise ajal aastatel 1936-1937, samal ajal kui 8 teemaaeda. Terrassilt avaneb vaade Suurele parterile ja selle geomeetrilisele paigutusele. Aia ametliku plaani järgi tohib piknikku pidada ainult siin, pärnaridades ja pinkidel.
Tualetid / kassad / parkla 6
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Sissepääs infopaviljoni juuresJalutuskäik algab Großer Garteni sissepääsu juures Herrenhäuser Straße tänavalt, infopaviljoni ja trammipeatuse Herrenhäuser Gärten kõrval. Aed on umbes 50 hektari suurune ja kolmest küljest ümbritseb seda Grafti kanal, mida mööda õukond kuurvürstinna Sophie ajal gondlitega sõitis. Marsruut viib Galerie eest mööda ja läbi Suure parteri lossi ja grotini, seejärel lõunasse, läbi teemaaedade Suure purskkaevu ja nurgapaviljonini.