Esztergomi basiilika ★Õndsa Neitsi Maarja taevaminemise ja püha Adalberti basiilika on Ungari suurim kirik: krüptist kupli tipus oleva kuulini on see 100 meetrit kõrge. Ehitamist alustati 1822. aastal ja selle pühitsemiseks 1856. aastal komponeeris Ferenc Liszt missa. Basiilikas on säilinud renessansiajastu Bakóczi kabel aastatest 1506-1511, ainus keskaegse katedraali jäänuk, ja krüptis puhkab kardinal József Mindszenty.
Katedraali varakamber ★Ungari rikkaim kiriklik varakamber asub basiilika ülemisel korrusel. Seal on välja pandud ligi 400 teost ja kõige väärtuslikum neist on Matthias Corvinuse Kolgata, riigi suurim juveel. Siin on ka kroonimisrist. Varakambri avas külastajatele peapiiskop János Simor 1886. aastal.
Kuningaloss ★Paleed mäel hakkas 10. sajandi lõpus ehitama vürst Géza ja tema poeg Stefan, Ungari esimene kuningas, krooniti siin seisnud kirikus. Eluruumid, mida täna näed, ehitasid kuningas Béla III korraldusel välismaa meistrid. Mongolite sissetungi ajal aastatel 1241-1242 suutsid kaitsjad kivilossi hoida. Täna tegutseb siin Ungari Rahvusmuuseumi Lossimuuseum.
Maria Valeria sild ★Sild ühendab Esztergomi Slovakkia linnaga Štúrovo (ungari keeles Párkány). See avati 28. septembril 1895 ja nimetati keiser Franz Josephi ja keisrinna Elisabethi noorima tütre, ertshertsoginna Maria Valeria auks. Mõlemas maailmasõjas õhku lastud silda kutsuti aastakümneid sandistatud sillaks. Uuesti avati see 11. oktoobril 2001.
Kristlik muuseumPriimase palees Víziváros linnaosas asub Ungari rikkaim kirikukunsti kogu: üle 10 000 teose 13.-19. sajandist. See on riigi suuruselt kolmas maaligalerii. Muuseumi asutas 19. sajandi teisel poolel peapiiskop János Simor.
Püha Ignatiuse kirikKahe torniga barokse kiriku ehitasid jesuiidid. Aastatel 1820-1856, kui basiilikat ehitati, oli see katedraali rollis. Kiriku ees seisab Laitmatu Neitsi kuju, mis meenutab 1739. aasta katkuohvreid.