Peaväljak ja kaupmeeste rist ★Peaväljak (Fő tér) on vana Szentendre süda. Keskel seisab kaupmeeste rist, mida kutsutakse ka katkuristiks: serbia kaupmehed püstitasid selle 1763. aastal tänuks selle eest, et suur katk läks linnast mööda. Väljaku ümber seisavad endiste kaupmeeste majad ning sotsialismi ajal kandis väljak Marxi nime.
Kuulutamise kirik ★Serbia õigeusu kirik peaväljaku idaküljel, serbia keeles Blagoveštenska. Türklaste eest põgenenud serblased ehitasid siia 1690. aastal puukiriku. Praegune barokkstiilis kirik pühitseti 1754. aastal ja selle torn on 28 meetrit kõrge. Ikonostaasi maalis aastatel 1802-1804 Budast pärit serbia maalikunstnik Mihailo Živković.
Margit Kovácsi muuseum ★Ungari keraamikakunsti uuendanud Margit Kovácsi keraamikamuuseum asub 18. sajandi algusest pärit barokses majas, mis ehitati soolalaoks. Kunstnik kinkis oma tööd 1972. aastal ja muuseum avati aasta hiljem, veel tema eluajal. Seitsmekümnendatel aastatel oli see Ungari külastatuim muuseum.
Kirikumägi ja Püha Johannese kirik ★Peaväljaku kohal mäel seisab linna vanim hoone, Püha Ristija Johannese kirik. Algselt pühitseti see pühale Andreasele ja tema järgi sai linn oma nime, sest Szent Endre tähendab ungari keeles püha Andreast. Kirikulööv ehitati 13. sajandil ning torni all oleval tugipiilaril on 14. sajandil ühest kivist raiutud päikesekell.
Belgradi katedraal ★Buda serbia õigeusu piiskopkonna katedraal. Nime on see saanud Belgradist tulnud asunike järgi, kes ehitasid siia kivikiriku. Praeguse katedraali ehitamist alustati 1758. aastal ja sisekujundus valmis aastatel 1765-1770. Selle torn on 48 meetrit kõrge ja Szentendre kõrgeim. Katedraal asub aias kivimüüri taga, piiskopipalee kõrval.
Béla Czóbeli muuseumMaalikunstnik Béla Czóbel (1883-1976) veetis talved Pariisis ja suved Szentendres, kus ta maalis koos oma naise Maria Modokiga. Tema tööde muuseum avati mäel 1975. aastal, veel kunstniku eluajal, hoones, mis 19. sajandil kavandati koolimajaks. Mõnel maalil on lõuendi tagaküljel peidus teine maal ja täna saab vaadata mõlemat poolt.
Doonau promenaadDoonau kaldapromenaad (Duna korzó) lõpetab jalutuskäigu vanalinnas. Serbia kaupmehed ehitasid oma kahekorruselisi maju mitte ainult peaväljaku äärde, vaid ka mööda jõekallast. Doonau on siin korduvalt üle kallaste tõusnud, seepärast tõsteti 1967. aastal üleujutuste vastast valli kõrgemaks.