Barbakan ★Ümmargune punastest tellistest kindlus kaitses linna peasissepääsu. See ehitati aastatel 1498 ja 1499 kuningas Jan Olbrachti ajal, kartes sissetungi idast. Müürid on üle 3 meetri paksud ja nende kohal kõrgub seitse tornikest. Kunagi ühendas Barbakani Floriani väravaga müüritud käik, mida kutsuti kaelaks, ning ümberringi oli vallikraav. Elanikud kutsuvad seda Kastruliks. Arva ära, miks.
Floriani värav ★Ainus säilinud keskaegse Krakówi kaheksast väravast. Allikad mainivad seda juba 1307. aastal ning koos kiivriga on see 34,5 meetrit kõrge. Siit sõitsid kuningad linna ja asusid Kuninglikku teed pidi teele Wawelile. Planty poolt näed Jan Matejko kavandi järgi tehtud kotkast, linna poolt püha Floriani, tuletõrjujate kaitsepühakut. Müüride all ripuvad juba aastaid müügiks maalid.
Maarja kirik ★Gooti basiilika kahe ebavõrdse torniga. Kõrgem, Hejnalica, on 82 meetrit, madalam 69. Iga tund mängib trompetist kõrgemast tornist signaali neljas ilmakaares ja meloodia katkeb äkitselt. Legendi järgi katkestas selle just nii tatari nool. Sees seisab Veit Stossi altar, mis on nikerdatud aastatel 1477 kuni 1489 ja on umbes 13 meetrit suur. Kuula signaali ja lehvita trompetistile: tavaliselt lehvitab ta vastu.
Sukiennice ★Pikk hall Peaturuplatsi keskel on endine kalevikaubanduse keskus. Esimesed kivist müügiputkad seisid siin juba linna asutamise ajal 1257. aastal. Pärast 1555. aasta tulekahju ehitati hall üles renessansistiilis ja kaunistati atikaga, millel on maskaronid ehk nikerdatud näod. Otsi üles kõige naljakamad. Sees on tänaseni suveniirilletid, ülakorrusel maaligalerii ja platsi all maa-alune muuseum.
Raekoja torn ★70 meetri kõrgune gooti torn on kõik, mis on Krakówi raekojast järele jäänud. Raekoda ise lammutati 1820. aastal. Sissepääsu valvavad kaks kivilõvi, mis toodi siia Pławowice paleest. Hooajal saad trepist üles ronida ja vaadata Peaturuplatsi kõrgelt. Keldris oli kunagi vangla ja õllekoda.
Collegium Maius ★Jagelloonia Ülikooli vanim hoone. Selle algus ulatub 1400. aastasse, kui kuningas Władysław Jagiełło ostis siin maja kuninganna Jadwiga pärandatud raha eest. Selles ülikoolis õppis aastatel 1491 kuni 1495 Nikolaus Copernicus. Astu galeriidega siseõue ja otsi üles kell. Kell 9, 11, 13, 15 ja 17 mängib see meloodiat ning aknakesest tuleb välja kujude rongkäik.
Pühade Peetruse ja Pauluse kirik ★Krakówi esimene barokkehitis. Kiriku rajas jesuiitidele kuningas Sigismund III Vasa ja ehitus kestis 1597. aastast 1619. aastani. Sissepääsu ees aial seisab kaksteist apostlit. Loe nad üle ja otsi üles see, kellel on võtmed: see on püha Peetrus. Sees ripub Poola pikim Foucault' pendel ja selle demonstratsioonid tõestavad, et Maa pöörleb.
Waweli katedraal ★Siin krooniti Poola kuningaid ja siia nad maeti. Katedraalis ja selle krüptides puhkab seitseteist valitsejat ning nende kõrval luuletajad ja kangelased. Sissepääsu juures ripuvad kettide otsas suured luud. Legendi järgi kuulusid need lohele, tegelikult on need aga esiajalooliste loomade luud. Tornis ripub kell Zygmunt, mis valati 1520. aastal. See kaalub üle 12 tonni ja heliseb ainult suurimatel pühadel.
Waweli kuningaloss ★Sajandeid elasid siin Poola kuningad. Astu siseõue, mida ümbritsevad kolmel korrusel galeriid: selle ehitasid 16. sajandi alguses Itaalia meistrid kuningas Sigismund Vanale. Saalides ripuvad gobeläänid, suured kootud pildid, mille tellis Sigismund August. Künkale ja siseõue pääsed ilma piletita, pileteid on vaja saalidesse ja näitustele.
Juliusz Słowacki teaterÜks Poola kaunimaid teatreid avati 1893. aastal. Selle projekteeris Jan Zawiejski ja hoone kerkis lammutatud Püha Vaimu kiriku kohale. Alates 1909. aastast kannab teater poeet Juliusz Słowacki nime. Vaata fassaadi tippu: seal seisavad kujud, mis kujutavad muu hulgas Luulet, Draamat ja Komöödiat.
Jan Matejko majaMajas aadressiga Floriańska tänav 41 sündis 1838. aastal ja suri 1893. aastal Jan Matejko, Poola ajaloo suurte maalide, näiteks „Grunwaldi lahingu”, autor. Maja osteti muuseumiks 1895. aastal ja alates 1904. aastast on muuseum Rahvusmuuseumi osakond. Oled Floriańska tänaval, Kuningliku tee kõige tähtsamal lõigul. Selle lõpus paistavad juba Maarja kiriku tornid.
Püha Adalberti kirikVäike kirik Peaturuplatsi nurgas on vanem kui plats ise. Selle romaani stiilis müürid pärinevad 11. sajandi lõpust ja barokne kuppel lisati 17. sajandi alguses. Pärimuse järgi jutlustas sellel kohal püha Adalbert. Pane tähele sissepääsu: see on platsist märgatavalt madalamal, sest sajandite jooksul on platsi tase tõusnud.
Collegium NovumJagelloonia Ülikooli punastest tellistest peahoone näeb välja keskaegne, kuid ehitust alustati alles 1883. aastal. See seisab Planty ääres, pargis, mis ümbritseb kogu vanalinna endiste kaitsemüüride kohal. Hoone kõrval leiad monumendi Nikolaus Copernicusele noore üliõpilasena. Planty on hea koht hetkeks varjus olla.
Frantsiskaanide basiilikaFrantsiskaanide kirik on siin seisnud alates 13. sajandist, kuid kõige kuulsam on see selle poolest, mis loodi umbes 1900. aastal. Stanisław Wyspiański kattis seinad värviliste lilledega ja kavandas vitraažid. Kuulsaim neist, „Jumal Isa”, on sissepääsu kohal alates 1904. aastast. Piilu sisse päikselisel päeval: siis hiilgavad vitraažid kõige eredamalt. Sissepääs on tasuta, välja arvatud jumalateenistuste ajal.
Püha Andrease kirikÜks Krakówi vanimaid kirikuid, ehitatud aastatel 1079 kuni 1098. Paksud kivimüürid ja kitsad aknad muudavad selle väikese kindluse sarnaseks, ja sellist rolli see ka täitis. Jan Długosz kirjutas üles, et 1241. aastal kaitsesid elanikud end siin mongolite eest. Vaata kaht torni: alumine osa on romaani stiilis, kiivrid aga barokksed, mitusada aastat nooremad.