Suured kassid ★Suured kassid elavad kahes paviljonis, mille aedikud on kaetud võrguga; need ehitati 2007. ja 2017. aastal vanade puuride asemele. Teise sissepääsu vastas on lumeleopardide ja Aasia lõvide aedikud; neid lõvisid elab looduses veidi alla 900. Loomaaias elab ka amuuri tiigrite paar, kes tööpäevadel näidissöötmise ajal ronivad liha järele kõrge posti otsa.
Rothschildi kaelkirjakud ★Rothschildi kaelkirjakud on pärit Keenia ja Uganda savannidest ning selle alamliigi isased on kõigist kaelkirjakutest kõige pikemad. Hoolimata pikast kaelast on neil selles ainult 7 selgroolüli, nagu enamikul imetajatel, ning nad liiguvad päsakil. Krakówi loomaaeda tulid nad 2013. aastal: neil on paviljon nimega Żyrafiarnia (kaelkirjakumaja) ja rohtne aedik. Żyrafiarnias töötab ka liikuvate istmetega VR-kino.
Kulaanid ja kaheküürulised kaamelid ★Kulaanid on metsikud Aasia eeslid Kasahstani ja Türkmenistani steppidest ja poolkõrbetest; tunned nad ära pruuni triibu järgi, mis kulgeb mööda selja keskosa kuni sabani. Kõrval elavad kaheküürulised kaamelid, kes liiguvad päsakil ehk asetavad korraga maha mõlemad keha ühe külje jalad. Nende looduslik asurkond on väljasuremisohus ning Krakówi karjas sündisid 2022. ja 2023. aastal pojad.
Lõuna-Ameerika tapiirid ★Lõuna-Ameerika tapiirid on pärit Lõuna-Ameerika troopilistest metsadest ja märgaladelt, Venezuelast ja Colombiast kuni Paraguay ja Argentinani. Nad on aktiivsed peamiselt öösel, ujuvad ja sukelduvad suurepäraselt ning sile nahk ja kiilukujuline pea aitavad neil läbi tiheda võsa tungida. Pojad sünnivad pruuni karvaga, millel on valged triibud ja laigud; need varjavad neid metsas umbes üheksanda elukuuni. Aedikus on bassein.
Chapmani sebrad ★Chapmani sebra on stepisebra alamliik Kagu-Aafrika savannidest, nimetatud rändur James Chapmani järgi. See elab karjades, kuhu kuuluvad täkk, mitu mära ja varsad, ning lõvi või hüääni eest põgenedes saavutab kiiruse kuni 65 kilomeetrit tunnis. 2021. aastal sündis siin sebravarss, kellele külastajad nime valisid.
Kassid ★Selles loomaaia osas elavad väiksemad metskassid. Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsadest pärit ootselotid ronivad suurepäraselt puude otsa ja ujuvad ning kõrvalaedikus elavatel Aafrika savanni servalidel on nii hea kuulmine, et nad püüavad linde kõrges hüppes. 2022. aastal sündisid siin mõlema liigi pojad.
Humboldti pingviinid ★Humboldti pingviinid elavad Peruu ja Tšiili kaljustel rannikutel, mida uhub külm Humboldti hoovus, ning toituvad peamiselt kalast. Looduses nende arvukus väheneb, seepärast on liik võetud Euroopa aretusprogrammi EEP. Basseini ja kaljudega ekspositsioon avati Krakówi loomaaias 2016. aastal. Hooajal toimub pingviinide näidissöötmine kaks korda päevas.
Nandud ja kapibarad ★Lõuna-Ameerikast pärit kapibara on suurim elav näriline: ta kaalub kuni 66 kilogrammi, ujub suurepäraselt ja suudab vee all olla kuni 5 minutit. Basseiniga aedikus elab ta koos hallide nandudega, suurte lennuvõimetute lindudega Lõuna-Ameerika pampadest. Nandudel haub mitme emaslinnu ühisesse pesasse munetud mune isaslind ning hoolitseb ka poegade eest üksi.
Elandid ja jaanalinnud ★Eland on üks suurimaid antiloope ning hoolimata massiivsest kehaehitusest hüppab ta suurepäraselt ja ületab paigalt 1,5 m kõrguseid takistusi. Ta on pärit Sahara-taguse Aafrika savannidest ning elab karjades, kus võib olla isegi mitukümmend looma. Aedikut jagab ta Aafrika jaanalindudega: need on suurimad ja kiireimad lennuvõimetud linnud, kelle jalal on ainult kaks varvast.
Kotkad, raisakotkad ja kondorid ★Selles loomaaia osas elavad kõrgetes voljäärides suured röövlinnud. Loomaaia loomade nimekirjas on teiste seas tumeraisakotkad, kes toituvad peamiselt raipest ja elavad Pürenee poolsaarest ja Balkanist kuni Mongoolia ja Hiinani, ning Euroopa ja Aasia steppide keiserkotkad, kes moodustavad paari kogu eluks. Poolasse satub keiserkotkas vaid juhuslikult.
Punakael-kängurud ja emud ★Punakael-kängurud, keda nimetatakse ka Bennetti vallabiteks, on pärit Ida-Austraaliast ja Tasmaaniast, hüppavad suurepäraselt ja oskavad ujuda. Aedikut jagavad nad emudega, kes on jaanalinnu järel suuruselt teised linnud maailmas. Emudel haub mune 56 päeva isaslind ja just tema hoolitseb poegade eest. 2023. aastal sündisid siin vallabipojad ja emupojad.
Kääbusjõehobud ★Kääbusjõehobud on pärit Lääne-Aafrika metsadest ja soodest ning looduses elab neid alla 3000. 2023. aasta märtsis avati neile paviljon sisebasseini ja külastajate koridoriga ning aedik basseini ja lookleva ojaga. Nad on aktiivsed peamiselt öösel ning päeval puhkavad meelsasti vees või varjus. Hoolimata väikesest kasvust on neil ohtlikud kihvad.
Ahvimaja ★Moderniseeritud ahvimaja avati 2005. aastal ning tänu siseekspositsioonidele saad ahve vaadata aasta läbi. Siin elavad teiste seas mustad mangabid, Kesk-Aafrika metsadest pärit puudel elavad ahvid, kes suhtlevad näoilmetega; 2022. ja 2023. aastal sündisid siin nende pojad. Šimpansid ja jaapani makaagid saavad loomaaias uue paviljoni koos aedikute ja soojendusega basseiniga.
Egzotarium ★Egzotarium avati 1971. aastal kalade, kahepaiksete ja roomajate paviljonina. Terraariumide ja akvaariumide klaasi taga näed teiste seas kollast anakondat, kääbuskaimani, Fidži leeguani, Mehhiko helodermat ja erksavärvilisi noolemürgikonni. Aeg-ajalt ilmub siia uusi liike, näiteks 2021. aastal Fidži leeguan Wuppertali loomaaiast ja 2022. aastal rohekas vesilik.
India elevandid ★India elevandid on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasia metsadest ja rohtunud tasandikelt. Nad elavad karjades, mida juhib kogenud emasloom, ning tiinus kestab neil umbes 21 kuud. Elevantide aedik asub otse peasissepääsu juures ja seda on hästi näha 2026. aastal avatud söögikoha terrassilt. Hooajal toimub hea ilmaga iga päev elevantide näidissöötmine.
Flamingod ★Roosad flamingod elavad Aafrika, Lõuna-Euroopa ja Aasia madalatel järvedel ja laguunidel. Nad söövad pea tagurpidi pööratuna: pumpavad nokaga vett ja kurnavad sarvjate plaatide abil sellest välja pisikesi koorikloomi ja limuseid. Nad pesitsevad tohututes kolooniates ning munevad oma ainsa muna mudakuhjale. Nende madala basseiniga aedik on kohe peavärava taga.
Surikaadid ja kollamangustid ★Surikaadid on pärit Lõuna-Aafrika kuivadest savannidest ja elavad perekondlike rühmadena. Alati seisab üks neist valvel ja hoiatab teisi ning siis kaob kogu koloonia maa-alustesse käikudesse. Aedikut jagavad nad Aafrika kollamangustidega, kes looduses elavad mõnikord surikaatidega samades urgudes. See on üks esimesi aedikuid peasissepääsu järel.
Väikepandad ★Väikepandad, keda nimetatakse ka punapandadeks, on pärit mägimetsadest Nepalist Birma ja Lääne-Hiinani ning söövad peamiselt bambuselehti. Vaatamata nimele ei ole nad hiidpandaga suguluses. 2022. aasta juunis sündis siin Krakówi loomaaia ajaloo esimene väikepanda poeg, emane Bona. Iga päev enne keskpäeva toimub väikepandade näidissöötmine.
Hiina muntjakidHiina muntjak on pärit Hiina lähistroopilistest piirkondadest ja Taiwanilt. See on väike hirv: täiskasvanud loom kaalub tavaliselt 12 kuni 15 kilogrammi ja turja kõrgus on umbes pool meetrit. Isastel on lühikesed sirged sarved ja tugevalt arenenud ülemised kihvad, mis on kuni 6 sentimeetrit pikad. Paaritumisajal või ohu korral teevad muntjakid koera haukumisele sarnaseid hääli.
Milu hirvedMilu ehk Davidi hirv on arvatavasti pärit Hiina madalatelt soistelt aladelt ja teda peetakse looduses väljasurnuks. Hiinas avastas ta misjonär Armand David, 1866. aastal kirjeldati teda Prantsusmaal uue liigina ja seejärel toodi need hirved Euroopasse. Alates 1985. aastast elavad milud taas Hiina kaitsealadel. Hiina kirjelduste järgi on tal hirve, lehma ja eesli tunnused.
PõhjapõdradPõhjapõdrad elavad Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilises tundras ja suudavad rännata isegi 2000 km. Sarved on neil nii isastel kui ka emastel, kuigi emastel on need veidi väiksemad. Nad söövad kõrrelisi, samblikke, samblaid, lehti ja pungi. Inimesed on ammu pidanud põhjapõtru piima ja nahkade pärast ning kasutanud neid veo- ja koormaloomadena.
BarasingadBarasinga on hirv India ja Nepali soodest ja rohtunud lammialadelt, aktiivne hommikul ja õhtul. Ta elab kuni 20 loomaga karjades ning innaajal kogub pull emaste haaremi ja kaitseb seda rivaalide eest. Looduses jahib teda bengali tiiger. Liik on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP ning 2023. aastal täienes Krakówi kari poegadega.
Nilgauantiloobid ja türkmeeni märhoridNilgau on Aasia suurim antiloop, pärit India poolsaare metsadest ja rohtunud tasandikelt; Indias on ta kaitse all kui pühade lehmade sugulane. Kõrval elavad märhorid, Kesk- ja Lõuna-Aasia mägikitsed, keda nimetatakse ka kruvisarvkitsedeks. Nende looduslik vaenlane on lumeleopard. 2023. aastal sündisid siin märhoripojad.
Andi kondoridAndi kondorid elavad Andides ja nende tiibade siruulatus võib ületada 3 meetrit. Need on pikaealised linnud, kes võivad elada isegi 70-aastaseks; isaslinnu tunned ära lihaka harja järgi noka kohal. Krakówi loomaaial on nende kasvatamisel suured edusammud: 2024. aastaks on siin üles kasvanud 11 poega ning loomaaed on liitunud programmiga, mis toob kondoreid Andides tagasi loodusesse.
ManulidManul on metskass Aasia steppidest ja mägedest, Lääne-Iraanist Hiina ja Mongooliani. Tema värvus annab suurepärase maskeeringu kaljude vahel, mille lõhedes ta päeval puhkab. Ta jahib videvikus, öösel ja varahommikul, peamiselt väikseid närilisi. Ingliskeelne nimi Pallas's cat pärineb loodusteadlaselt Peter Pallaselt, kes kirjeldas seda liiki esimesena.
Euroopa hirvedPunahirv on üks hirvlaste sugukonna suurimaid esindajaid ja elab kõigis Poola suuremates metsades. Pullidel on harulised sarved, mille nad heidavad veebruari lõpus ja märtsi alguses, ning varakevadel hakkavad need uuesti kasvama; emastel sarvi ei ole. Innaajal ei söö pullid 3 kuni 4 nädalat üldse, vaid joovad ainult vett. Aedik asub loomaaia läänepoolses metsases osas.
LakkhundidLakkhunt ehk pampahunt elab Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Argentina rohtunud tasandikel. Indiaanlased nimetavad teda suureks rebaseks ning kuklal olevat lakka ajab ta turri, kui on ärevil. Ta on aktiivne õhtul ja öösel ning sööb lisaks väikestele loomadele ka puuvilju. Krakówi loomaaias on selle liigi pojad juba sündinud.
Okassead ja koerlasedIndia okassigadel on seljal ja sabal pikad okkad. Ohu korral ajavad nad need püsti, pööravad ründajale selja ja kaitsevad end sabaga lüües. Kõrval elavad koerlaste sugukonna kiskjad, teiste seas suurkõrv-rebased: suurte kõrvadega Aafrika rebased, kes kuulevad nendega putukaid maa all. Suurkõrv-rebastel on 46 kuni 50 hammast, rohkem kui teistel koerlastel, ning 2023. aastal sündisid siin pojad.
SaarmadEuroopa saarmad on suurepärased ujujad ja toituvad peamiselt kalast. Looduses elavad nad jõgede, järvede ja rannikute ääres peaaegu kogu Euroopas ja suures osas Aasiast ning sisenevad oma urgu veepinna alt. Nad on üksiklased, aktiivsed peamiselt öösel ja videvikus; koos püsivad ainult emased koos poegadega. Liik on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP.
Veelinnud: väike tiikPärast põhjalikku remonti avati väike tiik uuesti 2026. aasta septembris. Lindudel on siin avar voljäär ja siseruum ning külastajatel platvorm, kust neid lähedalt näeb, ja aken varjualusesse. Siin elavad punakael-lagled, valgesilm-vardid ja ristpardid ning kahlajad: läikiibised, luitsnokad ja naaskelnokad, liigid, mida Poolas kohtab harva.
SitatungadSitatungad on antiloobid Kesk- ja Lääne-Aafrika soodest ja niisketest metsadest, suurepärased ujujad. Isased on emastest suuremad, neil on tumedam karvastik ja ainult neil on sarved. Nad elavad paikselt ning on aktiivsed nii päeval kui ka öösel. Selle liigi kohta peetakse Euroopa tõuraamatut ESB.
KõrbeadaksAdaks on Sahara antiloop, kes talub suurepäraselt veepuudust. Looduses on ta liha ja nahkade pärast toimuva salaküttimise tõttu äärmiselt ohustatud, seepärast viiakse Tuneesias, Marokos ja Tšaadis ellu programmi tema loodusesse tagasitoomiseks. Liik on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP ning 2023. aastal täienes Krakówi adaksikari poegadega.
Defassa veekitsDefassa veekits on suur antiloop Sahara-taguse Aafrika savannidest ja märgaladelt. Emased koos poegadega hoiavad kokku kuni umbes 20 loomaga rühmades, isased aga moodustavad poissmeeste rühmi või elavad üksi. Poegi peidetakse esimestel nädalatel rohu sisse. 2023. aastal täienes Krakówi kari poegadega.
VikunjadVikunja on kaamellaste sugukonna väikseim esindaja ja alpaka metsik eellane. Ta elab kõrgel Andides, isegi 5700 meetri kõrgusel üle merepinna, ja tal on erakordselt suur süda, umbes poole võrra raskem kui teistel sama suurtel imetajatel. Vikunjad elavad perekondlike rühmadena ühe isasloomaga ning varem kütiti neid massiliselt suurepärase kvaliteediga villa pärast.
HobuantiloobidHobuantiloop on üks suurimaid antiloope, kelle kehakuju meenutab hobust. Ta elab Aafrika savannides karjades, kus on üks domineeriv isasloom. Krakówi loomaaias on ta olnud alates 2022. aasta aprillist: kaks emast tulid Belgia loomaaiast Monde Sauvage ja isane Tšehhi loomaaiast Dvůr Králové. Toona ei olnud seda liiki üheski teises Poola loomaaias.
Przewalski hobusedPrzewalski hobune on koduhobuse metsik sugulane Kesk-Aasia steppidest ja poolkõrbetest. 1969. aastal nähti teda looduses viimast korda ning alates 1992. aastast pöörduvad aretatud hobused tagasi Aasia steppidesse. Täna elab looduses taas sadu neid hobuseid, kõige rohkem Mongoolias. Liik on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP.
SookobSookob, keda nimetatakse ka lehveks, on antiloop Lõuna-Aafrika jõgede ja järvede äärsetelt soistelt aladelt. Ohu korral otsib ta varju vees. Ta elab karjades, kus looduses võib olla isegi tuhandeid loomi, ning emasloom toidab poega piimaga seitsmenda elukuuni. Liik on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP.
LinnuvoljääridSuure tiigi kohal kulgeva teeraja ääres asuvates voljäärides elavad linnud ning loomaaia plaanil tähistab neid Edwardsi fasaan. See tumesinine fasaan, kelle silmade ümber on punane nahk, on pärit Kesk-Vietnami niisketest madalikumetsadest ja on metsaraie tõttu äärmiselt ohustatud. Liik on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP ning emaslind haub mune maapinnal asuvas pesas.
Veelinnud: suur tiikSuurel tiigil elavad veelinnud ning selle koha sümbol loomaaia plaanil on roosa pelikan. Roosad pelikanid püüavad sageli kala koos: nad piiravad kalaparve sisse ja ajavad selle madalasse vette ning nokaalune nahk venib siis nagu suur tasku. Looduses elavad nad Kagu-Euroopa, Aasia ja Aafrika jõgede deltades ja järvedel ning pojad jäävad pessa umbes 3 kuuks.
ÖöpaviljonÖöpaviljon on hoone öösel aktiivsetele loomadele ning loomaaia plaanil tähistab seda nahkhiir. Krakówi loomaaed näitab Egiptuse puuviljanahkhiiri, puuviljatoidulisi nahkhiiri Aafrikast ja Lähis-Idast. Nad elavad kolooniates, kus on mõnikord tuhandeid loomi, ning orienteeruvad ühena vähestest puuviljatoidulistest nahkhiirtest pimedas kajalokatsiooni abil.
Mandžuuria kuredMandžuuria kurg on üks maailma suurimaid kurgi. Ta elab Hiina, Mongoolia, Jaapani ja Korea soodes, riisipõldudel ja niisketel niitudel ning Aasias peetakse teda õnne ja truuduse sümboliks. Ta on ohualdis liik, peamiselt elupaikade hävitamise tõttu, ning on võetud Euroopa aretusprogrammi EEP.