Öine maailm ★Hämara valgusega paviljon öösel aktiivsetele loomadele. Łódźi loomaaia öiste liikide hulgas on tohutute silmadega senegali galaagod, keda kutsutakse põõsastiku lasteks imiku nuttu meenutavate häälitsuste tõttu, ning Niiluse puuviljanahkhiired, puuvilju söövad nahkhiired. Anna silmadele hetk, et nad poolpimedusega harjuksid.
Akvaarium ★Loomaaia vanemas osas asuvas akvaariumis on 22 basseini: 20 mageveekaladega ja 2 merevee basseini; pärast remonti avati see uuesti 2015. aasta aprillis. Siin ujuvad muu hulgas piraajad ja teised Lõuna-Ameerika jõgede kalad. Esimese püsiva kalanäituse avas Łódźi loomaaed juba 1956. aastal.
India elevandid ★India elevantidel on Orientariumis 2000 m² suurune aedik basseiniga, mille aknast saab vaadata vee all suplevaid loomi, ning hea ilmaga ka välisaedik kahe basseini ja koskedega. Kõige lihtsam on ära tunda Aleksanderit: tal on ainult üks kihv ja loomaaia andmetel on ta Euroopa suurim ja vanim selle liigi elevant.
Surikaadid ★Surikaadid elavad karjades Aafrika lõunaosa kuivadel aladel. Kui rühm otsib toitu, seisab vähemalt üks surikaat kõrgeimas kohas valvel ja hoiatab teisi häälitsusega, mis vastab ohu liigile. Täiskasvanud õpetavad poegi jahtima isegi skorpione ning vett saavad nad peamiselt niisketest juurtest ja mugulatest.
Kaelkirjakumaja ★Kaelkirjakumaja koos suure rohtunud aedikuga ehitati loomaaia 50. aastapäevaks, 1988. aastal. Siin elavad Rothschildi kaelkirjakud, keda tunned ära heleda servaga laikude järgi, mis keskosa poole tumenevad. Kaelkirjakul on üle 50 cm pikkune lillakassinine keel, millega ta lehti kitkub; looduses on selle alamliigi täiskasvanud kaelkirjakuid järel umbes 1500.
Aasia lõvid ★Aasia lõvid on Aafrika lõvidest veidi väiksemad ja vabaduses elab neid vaid umbes 890, Giri metsas ja selle ümbruses Indias. Łódźi loomaaed tõi Aasia lõvid esimesena Poolasse, 1996. aastal. Nende aedik asub suurte kasside paviljoni kõrval, mille loomaaed ehitas 1968. aastal.
Sumatra tiigrid ★Sumatra tiiger on väikseim elav tiigri alamliik ja kriitiliselt ohustatud. Tal on erakordselt tumedad ja tihedad triibud ning selgelt eristuvad põsehabemed, varvaste vahel aga ujulestad, mis aitavad tal ujuda. Saagi peidab ta lehtede alla või uputab vette, et selle lõhn ei meelitaks ligi teisi kiskjaid.
Väikepandad ★Väikepandad, keda kutsutakse ka punasteks pandadeks, naasid Łódźi loomaaeda pärast enam kui 30-aastast vaheaega; siin elab paar Ofelia ja Otello. Vaatamata nimele ei ole nad hiidpandaga lähedalt suguluses, kuigi ka nemad armastavad bambust. Łódźi loomaaias on pandadel näidistoitmised, mille ajal on neid kõige parem liikumas näha.
Austraalia paviljon ★Austraalia ja Uus-Guinea loomade paviljon ja aedikud: punased kängurud, emud ja kiiver-kasuaarid. Punased kängurud on ühed suurimad kukkurloomad, nad hüppavad kaugusesse koguni 9 m ja vastsündinud poeg on oasuurune. Kasuaarid sigivad loomaaedades harva, kuid Łódźis koorusid tibud 2014. ja 2016. aastal.
Malai karud, välisaedik ★Malai karude välisaedik Orientariumi lõunaosa juures. Need väikesed karud veedavad palju aega puude võrades, nii et otsi neid ka kõrgelt konstruktsioonidelt. Nad pärinevad Aasia troopilistest metsadest, kus neid ohustavad metsaraie ja salaküttimine.
Vale-gaviaalid ★Vale-gaviaalidel on pikk ja kitsas koon, mis sobib suurepäraselt kalapüügiks, ning nad elavad Malaisia ja Indoneesia soodes. Łódźi isasloom Kraken on 5,15 m pikk ja tema kaaslane Penelopa umbes 2 m lühem; loomaaia andmetel on see Euroopa suurim selle liigi paar. Poolas saab neid näha ainult siin, maismaal või vee all läbi klaasi.
Sumatra orangutanid ★Poola ainsad Sumatra orangutanid elavad krokodillide kõrval: muu hulgas emane Ketawa ja tema pojake Senyum. Täiskasvanud isastel on uhked põsekilbid ning igal õhtul ehitavad kõik orangutanid endale magamiseks pesa. 1. aprillil 2026 sünnitas Ketawa poja, esimese Poolas sündinud Sumatra orangutani.
Tapiiride paviljon ★Siin elavad madalikutapiirid, ühed Lõuna-Ameerika suurimad taimtoidulised. Kuigi kehakujult meenutavad nad sigu, on nad hobuste ja ninasarvikute sugulased ning ülahuul koos ninaga moodustab neil lühikese, liikuva londi. Loomaaia plaanil on paviljoni kõrval märgitud ka kapibaraade, maailma suurimate näriliste, aedik.
Prillpingviinid ★Prillpingviinid pärinevad Aafrika lõunaosa rannikult, seega ei vaja nad jääd. Igaühel on rinnal oma must täpimuster, mille järgi linnud üksteist ära tunnevad, ning valjude hüüete tõttu kutsutakse neid vahel eeslipingviinideks. Łódźi loomaaias elab nende pingviinide rühm alates 2015. aastast; looduses on nende arv saja aastaga vähenenud 98%.
Kassmakid ★Kassmakid pärinevad Madagaskarilt ja neid on lihtne ära tunda mustvalgete rõngastega saba järgi. Karja juhib suurim ja tugevaim emasloom, kes otsib toitumispaiku ja ööbimiskohta. Nad söövad peamiselt puuvilju, lehti ja seemneid. Nende arv looduses on viimase 30 aasta jooksul dramaatiliselt vähenenud.
Lõuna-AmeerikaLõuna-Ameerika loomade paviljon elevantide aediku põhjaserva juures. Loomaaia plaani järgi elavad siin muu hulgas laiskloomad, tamanduad ja koendud ning kõrval hiidsaarmad, maailma suurimad saarmad, Poolas ainsad. Hiidsaarmad elavad peredes, kus vanemad õed-vennad aitavad nooremate eest hoolitseda, ja söövad päevas 3 kuni 5 kg kala.
AhvisaluLõuna-Ameerika pisikeste ahvide paviljon, muu hulgas tamariinid ja lõvitamariinid. Need väikesed primaadid elavad pererühmades ning lõvitamariinid on oma nime saanud pea ümber oleva kuldse lakka järgi. Otsi neid okstelt ja köitelt, sest nad on väga väledad ja istuvad harva kaua ühe koha peal.
Aafrika paviljonAafrika loomade paviljon loomaaia lääneosas. Loomaaia plaanil on kohe kõrval märgitud väike-kudude aedik: need on saledad Ida-Aafrika antiloobid, kelle külgedel on heledad triibud; isastel on pikad spiraalselt keerdunud sarved. Läheduses on ka Madagaskari punaste varide ja merikotkaste aedikud.
KääbusjõehobudKääbusjõehobud pärinevad Lääne-Aafrika metsadest. Nad on harilikest jõehobudest kaks korda väiksemad ja seitse korda kergemad, elavad üksi või väikestes rühmades ning söövad sõnajalgu, lehti ja mahakukkunud puuvilju. Teadlased kirjeldasid neid alles 19. sajandil ja looduses on neid järel vähem kui 3000.
OravaahvidOravaahvid ehk saimirid on väikesed, väga liikuvad ahvid Lõuna-Ameerika metsadest; pea värvuse tõttu nimetatakse neid vahel surnupeakesteks. Nad elavad lärmakates karjades, looduses sageli koos kaputsiinahvidega, ning söövad putukaid, puuvilju, seemneid, lehti ja õisi. Neil on eraldi paviljon koos aedikuga loomaaia keskosas.
Hanumani languuridHanumani languurid on mustade nägudega hallid ahvid Indiast ja selle ümbrusest, kes on oma nime saanud Hanumani, ahvikujulise hindu jumaluse järgi. Nad elavad kuni 100 isendiga karjades ja söövad lehti ning noori võrseid. Loomaaia andmetel on Łódźi languurid selle liigi ainsad esindajad Poolas. Nad elavad Orientariumi välisaedikus.
Kollapõsk-gibonid, välisaedikGibonide välisaedik Orientariumi juures, Hanumani languuride naabruses. Gibonid toituvad peamiselt puuviljadest, lehtedest ja noortest võrsetest ning paarid suhtlevad valjude lauludega, mis kostavad kaugele. Otsi neid kõrgelt konstruktsioonidelt, sest peaaegu kogu aja veedavad nad maapinnast kõrgemal.
Euroopa saarmasEuroopa saarmas elab ka Poola jõgede ja järvede ääres, kuigi on seal haruldane. Ta ujub ja sukeldub suurepäraselt, püüab peamiselt kala ning tema urul on sageli vee alla peidetud sissepääs. Kamber, kus ta puhkab, asub siiski veepinnast kõrgemal ja jääb kuivaks. Juba üle tuhande aasta tagasi õpetati saarmaid kala püüdma.
VivaariumHoone, kus elavad kahepaiksed ja roomajad, muu hulgas Lõuna-Ameerika metsade erksavärvilised noolemürgikonnad ja lehekonnad. Nende värvid hoiatavad kiskjaid, et nad on mürgised. Teistel loomadel on seevastu kaitsevärvus, seega tasub iga terraariumi juures hetk seista ja otsida neid okste ja lehtede vahelt.
BinturongidBinturongid on Kagu-Aasia metsade öised loomad tsibetlaste sugukonnast; nad ronivad haardesaba abil ja nende lõhn meenutab popkorni. Łódźi loomaaed tõi selle liigi esimesena Poolasse ning 2019. aastal sündis siin väike binturong. Binturongide ekspositsioon asub Orientariumi hoone nulltasandil.
Kollapõsk-gibonidKollapõsk-gibonid pärinevad Vietnami, Laose ja Kambodža metsadest. Nad liiguvad pikkadel kätel oksalt oksale kiikudes ja suudavad nii hüpata koguni 10 m. Huvitav on nende värvus: pojad sünnivad helebeežina, seejärel muutuvad mustaks nagu isased ning emased saavad heleda värvi tagasi alles umbes 7-aastaselt.
KuldšaakalidÜhes Orientariumi välisaedikus elab kuldšaakalite perekari. Need saledad koerlased elavad Aasias, Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas ning alates 2015. aastast ilmuvad nad ka Poolasse. Nad on kõigesööjad, jahivad sageli paarikaupa ning pere hoiab kokku ja valvab ühiselt territooriumi.
KaeluskotkadKaeluskotkaste tiibade siruulatus on umbes 230 cm ja looduses koristavad nad raipeid. Poolas pesitsesid nad veel 1914. aastal Pieniny mägedes. 11. mail 2026 koorus Łódźi loomaaias esimene kaeluskotka poeg mitme aastakümne järel; tema isa Duduś jõudis siia 2007. aastal vigastatud tiivaga, leitud põllult Skierniewice lähedalt.
Jaava languuridJaava languurid, keda kutsutakse ka lutungideks, on Jaava saare puudel elavad ahvid, kes elavad rühmades tavaliselt kuni 7 isendiga. Nad söövad peamiselt noori lehti ja nende mitmekambriline magu saab nendega hästi hakkama. Täiskasvanud on mustad, pojad aga sünnivad erkoranžina, nii et emadel on neid lihtne märgata ja lastel pisikesi rühmast leida.
Malai karudMalai karud on maailma väikseimad karud, rinnal hele laik. Nad ronivad suurepäraselt tänu tohututele küüntele ja kuni 25 cm pikkuse keelega korjavad mett ja putukaid. Neil on väga rikkalik koonu miimika ja nad ei jää talveunne. Orientariumis on neil aedik Sunda saarte tsoonis ja teine väljas.
Sumatra orangutanid, välisaedikOrientariumi juures asuvas orangutanide välisaedikus on konstruktsioonid ronimiseks, mängimiseks ja puhkamiseks ning bassein. Soojadel päevadel tulevad orangutanid siia värske õhu kätte, nii et kui neid Sunda saarte tsoonis pole, piilu siia. Orangutanid on suurimad puudel elavad loomad ja nende nimi tähendab indoneesia keeles metsainimest.
VikunjadVikunjad on kaamelite väikseimad sugulased ja elavad kõrgel Andide nõlvadel. Nende vill kuulub maailma väärtuslikemate hulka ja üks loom annab seda aastas umbes pool kilogrammi. 20. sajandi 60. aastatel oli neid järel vaid umbes 6000, kuid tänu kaitsele on neid täna üle 350 tuhande.
Jaapani makaagidJaapani makaagid elavad ainult Jaapanis, kõige põhjapoolsemalt kõigist ahvidest, ja taluvad hästi lumiseid talvi. Nad moodustavad mõnest kuni enam kui 100 isendist koosnevaid karju, kus valitseb selge hierarhia. Nad söövad peamiselt puuvilju, lehti ja seemneid. Łódźi loomaaias elavad nad ühes Orientariumi välisaedikus.
Lõvisaba-makaagidLõvisaba-makaagid pärinevad India edelaosa metsadest ning hõbedane lakk ümber musta koonu ja karvatutt saba otsas teevad nad lõvi sarnaseks. Suurema osa ajast veedavad nad puudel ning suhtlevad valjude hüüete ja näoilmetega. Łódźi loomaaed on neid pidanud juba mitu aastakümmet; looduses elab neid vaid umbes 2500 kuni 3000.
Väikeküüs-saarmadVäikeküüs-saarmad on maailma väikseimad saarmad, nad kaaluvad kuni 5 kg. Nad elavad pererühmades, kus vanemad õed-vennad aitavad poegi kasvatada, ning osavate esikäppadega püüavad kalu, kahepaikseid ja koorikloomi. Łódźi loomaaias saavad nad iga päev kala ja liha, aga ka krevette, kalmaare ja köögivilju.
Abessiinia gereesadAbessiinia gereesad on Aafrika metsade mustvalged ahvid pika valge karvakeebiga, mis hüpetel toimib nagu langevari. Neil pole pöidlaid, mis aitab neil okste vahel kiiresti liikuda. Nad söövad peamiselt lehti ja nende magu on sarnaselt mäletsejatele mitmekambriline, tselluloosi seedivate bakteritega.