Manufaktura ★Telliskivihooned suure väljaku ümber on Izrael Poznański, ühe Łódźi rikkaima vabrikandi, endine puuvillavabrik. Siin töötasid tuhanded inimesed ja masinad jäid seisma alles 1997. aastal. Pärast renoveerimist avati siin 2006. aastal kaubandus-, kultuuri- ja meelelahutuskeskus. Vaata üles: tornikestega punastest tellistest müürid näevad välja nagu loss. Endisest tööst kangastelgede juures jutustab Vabrikumuuseum.
Wolności väljak ★Siit algab Piotrkowska. Väljak rajati 1823. aastal uue kalevikudujate asula turuplatsiks ja sellele anti haruldane kaheksanurkne kuju. Keskel seisab Tadeusz Kościuszko mälestusmärk. Väljaku ääres näed endist raekoda ja kirikut, mis juba kakssada aastat valvavad tänava algust nagu kaks väravat. Siit kulgeb Piotrkowska lõunasse, sirge nagu joonlauaga tõmmatud.
Roosi passaaž ★Astu sisse väravast Piotrkowska tänav 3. Terve sisehoovi seinu katavad tuhanded peeglitükid, mis on laotud rooside moodi kujunditeks. Need kujundas 2014. aastal kunstnik Joanna Rajkowska ja nimi tuleb tema tütre nimest. Päikselisel päeval hoov sädeleb ja peegeldab taevast ning iga samm muudab seda, mida peeglitest näed. Otsi üles oma peegeldus.
Kolme vabrikandi laud ★Pronkslaua taga on kohtunud kolm puuvillakuningat: Izrael Poznański ja Karol Scheibler istuvad, Henryk Grohman seisab nende kõrval. Just nende vabrikud muutsid Łódźi üheks Euroopa suurimaks tekstiililinnaks. Mälestusmärk seisab siin alates 2002. aastast ja kuulub Suurte łódźlaste galeriisse ehk skulptuuride hulka, mille kõrvale võib istuma minna. Seisa laua äärde Grohmani kõrvale ja ühine vabrikantidega.
Tähtede allee ★Vaata jalge alla: kõnniteesse on paigutatud messingist tähed Poola filmiinimeste nimedega. Łódź on filmilinn, sest siin tegutseb kuulus filmikool. Allee mõtles 1996. aastal välja näitleja Jan Machulski Hollywoodi allee eeskujul ja esimene täht paigaldati kaks aastat hiljem. Tänava ühel pool on režissöörid ja operaatorid, teisel pool näitlejad. Otsi nimesid, mida tunned.
Rubinsteini klaver ★Pronksklaveri taga istub Artur Rubinstein, üks 20. sajandi suurimaid pianiste. Ta sündis Łódźis ja elas majas Piotrkowska tänav 78, mille ees mälestusmärk seisab. Instrumendi ülestõstetud kaas näeb välja nagu laotatud tiib. Mälestusmärk avati 2000. aastal. Seisa tema kõrvale ja tee näo, et mängite neljal käel.
Karupoeg Miś Uszatek ★Väike lonti kõrvaga karupoeg on unejutumultika kangelane; multikat tehti Łódźis stuudios Se-ma-for. Tema kuju alustab perede rada Muinasjutuline Łódź: linna on paigutatud lastefilmide pronkstegelasi, muu hulgas kass Filemon, pingviin Pik-Pok ja Plastuś. Karupoeg lehvitab tervituseks käpaga, nii et lehvita talle vastu. Mitu muinasjutukuju sa Łódźist leiad?
Tuwimi pink ★Heinzli palee ees, kus asub linnapea kabinet, istub pingil Julian Tuwim. Luuletaja sündis Łódźis ja just tema kirjutas „Veduri” ja „Linnuraadio”. Ta näeb välja, nagu kuulaks kedagi, kes istub tema kõrval, ja koht on vaba. Tuwimi nina läigib, sest linnalegendi järgi toob selle hõõrumine õnne. Skulptuur on siin alates 1999. aastast.
OFF Piotrkowska ★Värava taga numbril 138/140 peitub Franciszek Ramischi endine puuvillaketrus- ja kudumisvabrik. Telliskivihallides on masinate asemel täna disainerite ateljeed, poed, klubid ja restoranid. 2014. aastal valisid ajakirja „National Geographic Traveler” lugejad selle paiga üheks Poola seitsmest uuest imest. See on hea peatus söömiseks ja puhkamiseks.
Ükssarvik ★Suure trammipeatuse juures ootab terasest ükssarvik, mis näeb välja, nagu laguneks ta joostes peenikesteks kriipsudeks. Skulptuur on neli meetrit pikk. Peatuse värvilist katust kutsusid łódźlased algusest peale ükssarvikute talliks, nii et lõpuks sai see endale päris elaniku. Siin lõpeb soovitatud marsruut ja trammid sõidavad siit linna kõigisse suundadesse. Kogu marsruut viib veel üle kilomeetri edasi mööda Piotrkowska tänavat, katedraali ja Valge vabrikuni.
„Dętka” kanalWolności väljaku all peitub jalgratta sisekummi kujuline telliskivitunnel. See on 1926. aasta mahuti, kuhu koguti vett linna kanalisatsiooni loputamiseks. See on 142 meetrit pikk ja veidi alla kahe meetri kõrge, nii et täiskasvanud käivad seal kergelt kummargil. Täna on see Łódźi linnamuuseumi osakond, mis on avatud hooajal. Sissepääs on läbi tagasihoidliku ümara paviljoni väljakul.
Laternasüütaja mälestusmärkLaterna vastu toetatud redelil seisab elektrik, pirn käes. Mälestusmärk avati 2007. aastal Łódźi esimese elektrijaama sajanda aastapäeva puhul. Laternasüütajal pole nime: ta meenutab kõiki, kes hoolitsesid tänavavalgustuse eest. Tema kõrval lebav tööriistakott on pink, sellele võib istuda.
Reymonti kohverReisikirstul istub Władysław Reymont, märkmik käes. Kirjanik kirjeldas vabrikute ja varanduste Łódźi romaanis „Tõotatud maa” ning sai 1924. aastal Nobeli preemia. Pronksist mälestusmärk kaalub 300 kilogrammi ja seisab alates 2001. aastast Kindermanni palee ees. Istu tema kõrvale kirstule ja piilu kirjaniku märkmetesse.
Jaraczi toolTeatritoolide reas istub Stefan Jaracz, suur näitleja ja Varssavi Ateneumi teatri asutaja, kelle nime kannab üks Łódźi teatritest. Ta hoiab käes näidendi eksemplari ja vaatab enda ette, nagu jälgiks proovi. Toolid tema kõrval on vabad, nii et võid istuma minna ja vaadata etendust, milleks on tänav ise. Mälestusmärk on siin alates 2006. aastast.