Kadetikool (Suur kõrvalhoone) ★Siit alustad: Kadetikoolis on Łazienki peamine kassa, muuseumipood ja ajutised näitused. Stanisław Augusti ajal kutsuti hoonet Suureks kõrvalhooneks: seal olid köök, sahver ja õukondlaste toad ning paleega ühendas seda puidust kaetud koridor. Alates 1822. aastast tegutses siin Jalaväe kadetikool. Just siit lahkusid 29. novembril 1830 Piotr Wysocki vandenõulased ja algas novembriülestõus.
Myślewicki palee ★Varaklassitsistlik palee ehitati Stanisław Augustile 18. sajandi 70. aastatel Dominik Merlini kavandi järgi. Nimi tuleneb endisest Myślewice külast. Siin elasid kuninga õukondlased ning sissepääsu kohal olevaid initsiaale JP seostatakse vürst Józef Poniatowskiga. Palees on suuremas osas säilinud algne sisustus, sealhulgas maalingud ja üks kahest Poolas säilinud 18. sajandi vannitoast. Ülemisele korrusele viib järsk trepp.
Sibülli tempel ★Valge joonia sammasreaga tempel näeb välja nagu kivist, kuid on ehitatud ainult puidust. See valmis 1822. aastal, tõenäoliselt Jakub Kubicki kavandi järgi, antiiktemplite eeskujul. Sissepääsu valvavad kaks malmist lõvi, mis on stiliseeritud Egiptuse sfinksideks. Kõrval seisab valge marmorkoonus Omfalos ehk maailma naba, Kreeka kunstniku Christina Papageorgiou teos aastast 2013.
Veehoidla ★Ümar ehitis kogus vett ümbruskonna allikatest ja varustas sellega Saarepaleed ning lähedal asuvat purskkaevu. Stanisław Augusti ajal olid sellel tellisseinad ja seda kutsuti Torniks või Ümarikuks. Praeguse ilme andis sellele 1823. aastal Chrystian Piotr Aigner, võttes eeskujuks Caecilia Metella hauamonumendi Roomas: üleval jookseb friis härjakoljude ja puuviljavanikutega. Sees on suvel näitus sellest, kuidas Łazienkisse vett juhiti.
Vana oranžerii ja Kuninglik teater ★Pikk hoone aastatest 1785-1788, mille kavandas Dominik Merlini, oli mõeldud apelsinipuude talvitamiseks, mis suvel aedu kaunistasid. Selle tiivas on Kuninglik teater, üks väheseid algupäraseid 18. sajandi õukonnateatreid Euroopas, seintele maalitud pealtvaatajatest täis loožidega. Endises oranžeriis on Kuninglik skulptuurigalerii ning hoones on ka kassa. Aia poolt sa sissepääsuni ei jõua.
Valge maja ★Esimene hoone, mille Stanisław August Łazienkisse päris algusest ehitas, umbes 1774. aastal, kõige tõenäolisemalt Dominik Merlini kavandi järgi. Selles suvevillas elasid kuninga õed ning aastatel 1801-1804 tulevane Prantsuse kuningas Louis XVIII. Interjööri kaunistavad Poola esimesed maalitud groteskid ja ülemisel korrusel on Kuninglik graafikakogu. Maja näeb igast küljest ühesugune välja, sissepääs on purskkaevu vastas. Avatud suvel.
Saarepalee ★Stanisław Augusti suveresidents seisab tehissaarel kahe tiigi vahel. 17. sajandi lõpus oli siin marssal Lubomirski barokne Supelmaja paviljon, millest pärineb Łazienki nimi. Kuningas ehitas selle ümber klassitsistlikuks paleeks ja korraldas siin suviti kuulsaid neljapäevaseid lõunasööke. Aastal 1944 süütasid sakslased interjöörid ja puurisid seintesse augud dünamiidi jaoks, kuid paleed õhku ei lasknud. Sees on Kuninglik maaligalerii.
Vana valvemajaVäike paviljon Põhjatiigi ääres, Saarepalee taga. See ehitati aastatel 1791-1792 Jan Chrystian Kamsetzeri kavandi järgi valvemajaks: siin paiknenud vahtkond jälgis paleesse viival peateel saabujaid ja hoolitses kuninga turvalisuse eest. Lihtne, range hoonemaht viitab Vana-Kreeka arhitektuurile. Tänapäeval peab muuseum siin loomeruumi lastele ja täiskasvanutele.
ErmitaažErmitaaž ehk erakla on üks Łazienki vanimaid hooneid. See seisis siin juba 17. sajandi lõpus, kui marssal Stanisław Herakliusz Lubomirski tuli sellesse vaiksesse metsasesse paika lugema, kirjutama ja mõtisklema. Pärast tulekahju Stanisław Augusti valitsusaja alguses ehitas selle uuesti üles Dominik Merlini ning 1777. aastal asus sinna elama prantslanna Henrietta Zofia Lhullier, kuninga sõbranna, väidetavalt ennustaja.
Endine võõrastemajaTrapetsikujulise põhiplaaniga mõisahoone, mida kutsutakse ka Austeriaks, valmis tõenäoliselt 18. sajandi 70. aastatel ning 19. sajandi teisel poolel ehitati sellele juurde teine korrus. Tänapäeval asuvad seal muuseumi kontorid ja muuseumivalve, nii et sisse ei minda. Heida pilk lõunapoolsele sissepääsule: ust ümbritseb topeltpilastritega portaal, mille kohal on kuulidega balustraad.
Kubicki tallidKlassitsistlikud tallid ja tõllakuurid ehitati aastatel 1825-1826 Jakub Kubicki kavandi järgi. Siin oli ruumi 48 hobusele ja kaheksale hobusõidukile, heina hoiti pööningul ja visati alla läbi luukidega avade, mis on säilinud tänini. Hoones on kassa ja kaks näitust: tõllakuur hobusõidukite ja rakmete koguga ning Kuninglik kudumismanufaktuur 19. sajandi žakardkangastelgedega.
Kantonistide kasarmudLihtne klassitsistlik hoone aastatest 1826-1828 seisab endise Łazienki mõisamajapidamise lõunaosas. Vanades dokumentides kutsuti seda ka Invaliidide kasarmuteks või Aedniku majakeseks. Tänapäeval on siin Jahinduse ja Ratsutamise Muuseumi püsi- ja ajutised näitused; see muuseum on alates 2018. aastast Muzeum Łazienki Królewskie filiaal.
Uus palmimajaKlaasitud paviljon Kantonistide kasarmute ja hipodroomi vahel. Selles tegutseb Keskkonnahariduse Keskus, kus muuseum korraldab looduse teemalisi tegevusi, näiteks loodusega kohtumisi lastele alates 4. eluaastast ja täiskasvanutele ning linnuteemalisi töötubasid. Tavaliselt on hoone suletud ja avatakse ainult tegevuste ajaks, nii et kui tahad sisse minna, vaata enne muuseumi veebilehelt kalendrit.
Uus oranžeriiPikk lõunapoolse klaasseinaga hoone ehitati aastatel 1860-1861 Adam Adolf Loewe ja Józef Orłowski kavandi järgi. Jahedatel päevadel hoiti selles apelsinipuid ja eksootilisi taimi, muu hulgas magnooliaid, mürte, granaatõunapuid ja küpresse. Fassaadi keskosa kaunistavad Vertumnuse ja Pomona, aastaaegade ja viljapuuaedade jumaluste kujud. Tänapäeval tegutseb siin restoran ning hoone ees seisab Adam Myjaki päikesekell.
Egiptuse tempelEgiptuse templi stiilis paviljon seisab vallil, mis on ainus säilinud osa Lubomirski kaitsevallidest, mis kuhjati 1770. aastal ümber Varssavi katkuepideemia eest kaitseks. Sissepääsu toetavad neli lootoseõiekujuliste kapiteelidega sammast ja lõvid purskavad suust vett. Sees valmisid kunagi viigimarjad. Katus on ühtlasi sild üle tiigi, seepärast räägitakse ka Egiptuse sillast, ja selle kohal seisab hieroglüüfidega obelisk.
Uus valvemajaSellele kohale ehitati aastatel 1779-1780 paviljon Trou-Madame mängu jaoks, milles veeretati kettaid spetsiaalsetesse väravatesse. Hiljem oli siin õukonna Väike teater, mida kutsuti Komedyalniaks, ja 1830. aastal ehitas Jakub Kubicki selle ümber valvemajaks. Sõjaväelist minevikku meenutavad kiivritega valvurite maskid ja relvakimpudega reljeefid akende kohal. Tänapäeval tegutseb siin kohvik.