Püssirohuvärav (Prašná brána) ★See gooti värav aastast 1475 linna ei kaitsnud: Vanalinnal oli siis juba müüride taga Uuslinn, nii et torn ehitati uhkuse pärast, kuningaõukonna kõrvale. Valmis sai see alles 19. sajandi lõpus. Torn on 65 meetrit kõrge ja 44 meetri kõrgusel asuvale vaategaleriile viib 186 astet. Nime sai see sellest, et hiljem hoiti selles püssirohtu. Siit algab Kuninglik tee, mida mööda kroonimisrongkäigud liikusid kuni Hradčany linnaosani.
Linnamaja (Obecní dům) ★Praha kuulsaim juugendhoone asub Kuningliku õukonna kohal, kus alates 1383. aastast elasid üle saja aasta Tšehhi kuningad. Praegune hoone avati 1912. aastal linna esindussalongina. Pane tähele mosaiiki sissepääsu kohal ja rikkalikult kaunistatud rõdusid; interjööre kaunistasid parimad Tšehhi kunstnikud, nende seas Alfons Mucha. Sees on Smetana saal, kus igal aastal avatakse kontserdiga „Minu isamaa” festival Praha Kevad.
Seisuste teater (Stavovské divadlo) ★Krahv Nostitzi klassitsistlik teater ehitati vaid kahe aastaga, aastatel 1781-1783. See on ainus säilinud teater, kus esines Wolfgang Amadeus Mozart: 1787. aastal juhatas ta siin spetsiaalselt Praha jaoks kirjutatud ooperi „Don Giovanni” maailmaesietendust. Tänapäeval on teater üks Rahvusteatri lavadest. Sissepääsu ees seisab tühja mantli skulptuur, mis viitab selle ooperi Komtuuri tegelaskujule.
Týni-eelne Neitsi Maarja kirik ★Selle kiriku kaks teravat, kaheksakümne meetri kõrgust torni on üks Praha sümboleid. Seda ehitati 14. sajandi keskpaigast 16. sajandi alguseni. Väljaku poolt varjavad seda kaks maja, nende seas Týni kool, nii et sissepääsuni viib kitsas käik arkaadide all. 15. sajandil oli see husiitide peamine kirik. Kirikusse on maetud astronoom Tycho Brahe, kes töötas Prahas keiser Rudolf II õukonnas.
Vanalinna raekoda ja orloj ★Raekoda asutati 1338. aastal, esimesena Tšehhis. Torni lõunaseinal ripub orloj, keskaegne astronoomiline kell, mida mainiti esimest korda 1410. aastal. Sihverplaat näitab nelja liiki aega, Päikese ja Kuu asendit ning sodiaagimärke, allpool on kalendrisihverplaat. Iga täistunni ajal hommikust õhtuni liiguvad sihverplaadi kohal akendes apostlid ja Surm helistab kella. Tule mõni minut varem, sest kella all läheb rahvarohkeks.
Vana-Uus sünagoog ★Üks maailma vanimaid tegutsevaid sünagooge ja Josefovi, endise juudi linna, vanim hoone. See ehitati 13. sajandi teisel poolel ja siin peetakse jumalateenistusi tänini. Nime sai see sellest, et algul oli see Uus kool, ja kui ehitati järgmine, sai sellest Vana-Uus. Iseloomulik on hammastega telliskiviviil. Legendi järgi peitis rabi Löw pööningule savist Golemi, kelle ta oli varem voolinud ja ellu äratanud.
Klementinum ★Endine jesuiitide kolleegium on Praha Lossi järel suuruselt teine hoonetekompleks Prahas. Tänapäeval asub siin Tšehhi Rahvusraamatukogu. See on kuulus barokse raamatukogusaali ja Astronoomiatorni observatooriumi poolest: ilmavaatlusi tehakse siin süstemaatiliselt alates 1775. aastast, see on Kesk-Euroopa pikim katkematu vaatlusrida. Raamatukokku ja torni pääseb giidiga, eraldi piletiga.
Vanalinna sillatorn ★Gooti torni ehitas koos sillaga Peter Parler, Püha Vituse katedraali arhitekt. See oli mõeldud triumfikaarena kroonimisteel: Vanalinna poolelt kaunistavad seda Karl IV, tema poja Václav IV ja Tšehhi kaitsepühakute kujud. Seda peetakse üheks Euroopa kaunimaks gooti ehitiseks. Ülemiselt galeriilt on näha kogu sild, Malá Strana ja Hradčany.
Malá Strana sillatornid ★Malá Strana poolel lõpetavad silla kaks erinevat torni, mida ühendab gooti värav. Madalam, mida kutsutakse Judithi torniks, on Karli sillast vanem: see kuulus esimesele kivisillale 12. sajandist. Kõrgem ehitati alles pärast uue silla valmimist. Värav oli osa eraldi linna Malá Strana kindlustustest ning valvurid jälgisid siin, kes sisse tuleb. Siin lõpeb jalutuskäik ja Mostecká tänav viib edasi Malá Strana väljakule.
KarolinumKarli Ülikooli, Kesk-Euroopa vanima ülikooli ajalooline asukoht; ülikooli asutas Karl IV 1348. aastal. Kolleegium asub alates 14. sajandi lõpust jõuka mündimeistri Jan Rotlevi gooti palees, mille ostis kuningas Václav IV. Kõige väärtuslikum on kabeli gooti erker, mis on näha väljastpoolt. Suures aulas immatrikuleeritakse üliõpilasi ja antakse neile diplomeid tänini.
Kivikella majaVäljaku nurgal asuvat gooti maja ehitati sajandite jooksul ümber ja see peitus barokse fassaadi all. Alles aastatel 1975-1987 tehtud restaureerimine tõi nähtavale ja taastas keskaegsed aknad ja skulptuurid. Pärimuse järgi elasid siin mõnda aega kuningas Johann Luksemburgist ja Eliška Přemyslovna ning 1316. aastal võis siin sündida nende poeg, hilisem keiser Karl IV. Nurka müüritud kivikell andis majale nime. Tänapäeval on siin Praha Linnagalerii näitused.
Kinský paleeRoosa-valge rikkaliku stukkdekooriga palee on väljaku kauneim rokokoo näide. See ehitati aastatel 1755-1765 krahv Goltzile ja temalt ostis selle vürst Kinský. Katusel seisavad antiikjumalate kujud. Palees asus saksa gümnaasium, kus õppis Franz Kafka, ja tema isal oli esimesel korrusel pood. Tänapäeval kuulub palee Rahvusgaleriile.
Püha Nikolai kirik VanalinnasValge fassaadi ja rohelise kupliga barokne kirik ehitati aastatel 1732-1737 Kilián Ignác Dientzenhoferi projekti järgi põlenud gooti kiriku asemele. See seisab Týni kiriku vastas, teisel pool väljakut. Ära aja seda segi kuulsama Püha Nikolai kirikuga Malá Strana linnaosas, mida ehitas sama arhitektide perekond. Sees ripub suur kristallkroonlühter ja õhtuti toimuvad siin kontserdid.
Hispaania sünagoogJosefovi noorim sünagoog ehitati 1868. aastal mauride stiilis, millest see sai ka nime. See seisab Praha vanima sünagoogi kohal, mida kutsuti Vanaks kooliks. Kullatud, värvikas interjöör meenutab Granada Alhambrat. Sünagoogi kõrval seisab ebatavaline Franz Kafka monument: väike kirjanik istub tühja ülikonna õlgadel, millel pole pead.
RudolfinumNeorenessanslik hoone Vltava ääres ehitati aastatel 1876-1881 mitmeotstarbelise kultuurimajana, kontserdisaali ja näitusesaalidega. Nime sai see troonipärija, ertshertsog Rudolfi järgi. Tänapäeval asub siin Tšehhi Filharmoonia ja Dvořáki saalis toimuvad festivali Praha Kevad tähtsaimad kontserdid. Atikal seisavad suurte heliloojate kujud.
Petlemma kabelKabel asutati 1391. aastal tšehhikeelsete jutluste jaoks ja just siin õpetas Jan Hus. 18. sajandil see lagunes ja 1786. aastal lammutati suuremas osas. See taastati 20. sajandi 50. aastatel husiitluse mälestusmärgina säilinud müüride ja vanade gravüüride põhjal. Iseloomulikud on kaks kõrget viilu väljaku poolel. Tänapäeval on see Tšehhi Tehnikaülikooli pidulik aula.