Valged ninasarvikud ★Valged ninasarvikud on pärit Sahara-tagusest Aafrikast ja on oma nimest hoolimata hallid. Neil on nelinurkne ülahuul, küür seljal ja kaks sarve, millest eesmine on pikem. 20. sajandi alguses oli neid alles vaid mõnikümmend, täna on neid üle 10 tuhande. Sileesia loomaaias elab kolm: Nambi, Zulus ja Hope. Neile meeldivad mitu tundi kestvad mudavannid.
Kaelkirjakud ja sebrad ★Ida-Aafrika võrkkaelkirjak on maailma kõrgeim imetaja ja tema kastanpruune laike eraldavad peened heledad jooned nagu võrk. Chorzówis elab kaheksa kaelkirjakut: emased Liani, Lindani ja Lunani, isane Iroko ja nende pojad, kellest noorim sündis 2025. aastal. Aedikut jagavad nad sebradega ning uus kaelkirjakumaja seisab aediku kõrval.
Vihmamets ★Lõuna-Ameerika vihmametsa paviljon, täis roomajaid, kahepaikseid ja puuvõrade loomi. Siin elavad suur sipelgaõgija, kes käib sõrmenukkidel, et oma pikki küüsi kaitsta, kahevarvas-laisk, roheline anakonda, mustad ulgurahvid ja pikkade valgete vuntsidega keisertamariinid. Otsi terraariumidest pisikesi erksavärvilisi noolemürgikonni.
Humboldti pingviinid ★Humboldti pingviinid on pärit Peruu ja Tšiili rannikult, kus nad elavad väikestes kolooniates. See on ohualdis liik. Nende kaljudega ümbritsetud basseiniga väljapanek on üks loomaaia uuemaid.
Väike panda ★Väike panda on pärit Himaalajast: Lõuna-Hiinast, Nepalist, Põhja-Indiast ja Birmast. Suurema osa ajast veedab ta puuvõrades ning pikk saba aitab tal tasakaalu hoida. Sileesia loomaaias elavad väikesed pandad alates 2015. aastast, praegu on need Ping, Lasya ja nende järeltulija Oshi. Kõige aktiivsem on ta õhtul.
Egzotarium ★Suurema osa paviljonist hõivab vabalennusaal, kus lendavad vabalt näiteks Bali mainad, hiina ööbikud ja teemanttuvid. Sinna sisened koridori kaudu, kus on Aafrika kääbuskrokodillide terraariumid; neil krokodillidel on nüri lühike koon ja hambad karpide purustamiseks. Teises osas on maod ja Austraalia linnud ning paviljoni juures elab naerukalakuningas kookaburra. Sees kehtib ühesuunaline liikumine.
Leemurid ★Tiikide ääres asuvas aedikus elavad Madagaskari leemurid. Kassleemuril on must-valgete rõngastega saba ja ta veedab maapinnal rohkem aega kui teised leemurid. Punakaspruun punane vari on pärit Masoala poolsaarelt, istub tavaliselt kõrgel puuvõrades ja on kriitiliselt ohustatud.
Gepardid ★Gepard on jälitamise meister: ta püüab saagi kinni kiirjooksus ja jälitamine kestab tavaliselt alla minuti. Pärast seda peab ta puhkama, mida teised kiskjad kasutavad ära, et tema saak varastada. 2011. aastal sündis Chorzówis esimest korda neli gepardipoega ning 2019. aastal said isane Ignis ja emane Mambo kaks tütart.
Papagoide maailm ★Ahvimaja keskmine tiib koosneb seitsmest suurest linnumajast, millel on sise- ja välisosa, nii et ilusa ilmaga näed papagoisid ka sisse minemata. Siin elavad näiteks sinikollased aarad, Molukki kakaduud, roosakakaduud ja väikesed kollatutt-kakaduud ning Kongo žakood, hallid punase sabaga papagoid.
Ahvimaja ★Üks loomaaia vanimaid hooneid. Peatiivas ja selle kõrval asuvates aedikutes elavad ahvid: mandrillid, kelle isastel on punakassinine koon, Abessiinia gveretsad, punased husaarahvid, kuldlõvitamariinid ja miko marmosetid. Kõrvaltiivas on madude, sisalike ja kilpkonnade terraariumid, näiteks roheliste Madagaskari päevagekodega.
Kaamelid ja laamad ★Kahekürmilised kaamelid on pärit Kesk-Aasiast, peamiselt Mongooliast ja Hiinast. Paks karv kaitseb neid pakase eest ning kevadel ajavad nad selle tervete tükkidena maha. Ilma veeta peavad nad vastu mitu päeva, kuid joogikohas suudavad juua isegi 120 liitrit. Aedikut jagavad nad laamadega, kes kodustati Peruus umbes 6000 aastat tagasi ja kes sülitavad, kui ärrituvad.
Lumeleopard (irbis) ★Lumeleopard elab Lõuna- ja Kesk-Aasia mägedes. Tal on tumedate rosettidega paks karvkate ning kuni 100 cm pikkune saba aitab tal järskudel kaljudel hüpates tasakaalu hoida. Saaki ootab ta varitsuses. Lumeleopardide, tiigrite ja puumade ruumid ehitati direktor Zygmunt Zieliński ajal, kes juhtis loomaaeda alates 1971. aastast. Alates 2021. aastast on irbistel uus hoone kolme aedikuga.
Pruunkaru ★Pruunkaru elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas, Poolas peamiselt Bieszczady mägedes ja Beskiidides. Hoolimata suurest kaalust jookseb ta kiiresti, ujub ja ronib puude otsa. Talvel magab ta koopas, kuid võib sellest unest ärgata. Pruunkarude ja Himaalaja karude aedikud olid loomaaia esimeste seas, 1958. aastal.
Elevandimaja (1965) ★Ümmargune paviljon avati 1965. aastal elevantide ja jõehobude koduks. Täna elavad siin India elevandid, kaks noort venda Scott ja Ned. Suurema osa päevast veedavad nad hoone kõrval asuvas aedikus ja ööseks tulevad sisse. Paviljonis on ka suurte sisalike, madude ja kilpkonnade terraariumid, näiteks varaanide, Kuuba iguaani ja hariliku boaga.
Amuuri tiigrid ★Amuuri tiiger on pärit Ida-Siberist, Põhja-Hiinast ja Koreast. Triibumuster on igal tiigril erinev, nagu inimese sõrmejälg. Ta ujub suurepäraselt ja pikkade tagajalgade abil hüppab isegi 10 meetrit. Kõige meelsamini tegutseb ta õhtul ja öösel, seega puhkab ta päeval sageli.
Angola lõvid ★Lõvid on ainsad suured kaslased, kes elavad karjades: lakaga domineerivat isast saadavad mitu omavahel suguluses olevat emast koos poegadega. Toitu hangivad emased, isased aga kaitsevad karja ja puhkavad palju. Liik on ohualdis, peamiselt elupaikade kadumise tõttu Aafrikas.
Flamingod ★Roosad flamingod elavad Aafrikas, Vahemere ja Musta mere ääres, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. Neil on kahvaturoosad suled ning erkroosa nokk ja jalad. Looduses moodustavad nad suuri kolooniaid ning süües pööravad pea tagurpidi ja kurnavad toitu veest.
AkvaariumAkvaariumipaviljon ehitati direktor Zygmunt Zieliński ajal, kes juhtis loomaaeda alates 1971. aastast, ja seda on hiljem moderniseeritud. Basseinid on kujundatud temaatiliselt, igaüks näitab erinevat veekeskkonda. Otsi klounkalu, mageveemureeni ja protopterust, primitiivsete kopsudega Aafrika kala, kes suudab põua üle elada mutta kaevunult.
Punased kängurudPunane känguru Austraaliast liigub hüpetega, mis võivad olla isegi 8 meetrit pikad, kuigi tavaliselt on need lühemad. Emased kannavad poegi kõhul asuvas kotis. Kängurud elavad väikestes karjades ja puhkavad päeval meelsasti varjus, sest kõige aktiivsemad on nad videvikus.
EmuEmu on suur lennuvõimetu lind Austraaliast, pruunide sulgede ja hallikassinise nahaga pea külgedel. Pikkadel kolmevarbalistel jalgadel väsib ta väga aeglaselt ning lühikestel vahemaadel jookseb isegi 50 km/h. Toitu otsib ta väikestes parvedes.
Püha iibisPühal iibisel on valge sulestik, must saba ja kõver nokk ning tema pead ja kaela katab tume sulgedeta nahk. Ta on pärit Sahara-tagusest Aafrikast, Madagaskarilt ja Iraagist. Vana-Egiptuses oli ta püha lind, keda seostati jumal Thothiga.
Kured: kroonkurg ja paradiisikurgAafrika kroonkurel on peas jäikadest kuldsetest sulgedest kroon ning ta on üks väheseid kurgi, kes istuvad puudel. Paradiisikurg on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Namiibiast, tal on kahvatu hallikassinine sulestik ja pikad tumedad tiivad, mis ripuvad peaaegu maani. Mõlemad liigid on ohustatud, peamiselt elupaikade kadumise ja pestitsiidide tõttu.
StepikotkasTumepruun kollaste jalgadega kotkas, kes pesitseb steppides Lõuna-Venemaast Mongooliani. Talveks lendab ta Aafrikasse, Kaug-Ida linnud aga Indiasse. See on väljasuremisohus liik.
MerikotkasMerikotkas on pruun, heledama pea ja lühikese valge sabaga. See on suurim röövlind, kes elab ka Poolas. Merikotkapaar kaitseb ägedalt oma territooriumi, mis on tavaliselt umbes 130 ruutkilomeetrit, ja ajab sealt minema isegi oma täiskasvanud järglased.
MütsgibonidMütsgibonid on pärit Taist, Laosest ja Kambodžast. Täiskasvanud isased on üleni mustad, emased aga kollakaspruunid, peas must „müts”, millest liik on oma nime saanud. Nad liiguvad kätel oksalt oksale hoogu võttes, isegi 9 meetri kaugusele. Loomaaias on neil oma hoone ja saar tiigil.
LakkhuntPunakaspruun kiskja Lõuna-Ameerikast: Argentinast, Brasiiliast, Paraguayst ja Boliiviast. Väga pikad jalad aitavad tal kõrges rohus liikuda ning ta liigub passis. Sileesia loomaaias paljunevad lakkhundid üsna regulaarselt, 2015. aastal sündisid kaks emast ja üks isane.
Kilpkonnade aedikMaist oktoobrini elavad siin kreeka kilpkonnad, tähtkilpkonnad, kõrbekilpkonnad ja stepikilpkonnad, talveks viiakse nad antiloopide hoonesse. India ja Sri Lanka tähtkilpkonna kilbil on heledad tähti meenutavad mustrid. Kõrbekilpkonn ehk Aafrika kannuskilpkonn on neist suurim.
Antiloopide hooneHoonet ümbritsevad kaks suurt aedikut, kus söövad rohtu defassa veekitsed ja njalad; isased njalad on hallikasmustad, emased aga kollakaspruunid valgete triipudega. Hoone ees on surikaatide aedik ja surikaadid panevad alati välja mitu valvurit. Sees elavad küüsikahvid, väikesed Lõuna-Ameerika ahvid: tamariinid ja marmosetid.
MetsapiisonidAlaska ja Loode-Kanada metsapiisonil on suuremad sarved ja tumedam karv kui preeriapiisonil. 19. sajandi lõpus oli ta väljasuremise äärel. Talle meeldib end lemmikpuude vastu nühkida ja liivas püherdada ning vanad isased peavad paaritusajal rituaalseid võitlusi.
Himaalaja karuHimaalaja karu elab Aasias, Afganistanist Hiina ja Indohiinani. Tal on must pikk karv ja rinnal valge V-tähe kujuline laik. Ta ronib ja ujub hästi ning suvel ehitab puude otsa pesasid. See on ohualdis liik.
LinnuvoljäärSuur voljäär veega seotud lindudega. Siin näed lumivalgeid väikehaigruid, punaseid iibiseid, neiukurgi, paabulinde ja ööhaigruid, kes on valged musta selja ja musta mütsikesega. Sisse ei minda, linde vaadatakse läbi võrgu.
PelikanidLoomaaia lääneosa tiikidel elavad roosapelikanid ja väikesed pelikanid. Roosapelikan elab muu hulgas Doonau deltas, väike pelikan aga Aafrikas ja Araabia poolsaarel. Mõlemal on pikk nokk elastse kotiga, mis aitab neil kala püüda ja alla neelata.