Talumaja Istebnast (1876) ★1876. aastast pärit talumaja on toodud mägikülast Istebnast ja moodustab koos laudaga niinimetatud heinamaatalu; see on vaatamisretke esimene hoone. Ehitusaasta ja rosett on nikerdatud toa talale. Sees on sisustatud mägilaste tuba laua, pinkide ja voodiga ning lihavõtete ajal näitab muuseum siin traditsioonilist lihavõttehommikusööki.
Vanutusveski Brennast (1920) ★Vanutusveski, mida kutsuti ka rullimisveskiks, oli mõeldud villase riide tihendamiseks ja vanutamiseks, millest saadi tugevat kalevit. Selliseid väikesi külatöökodasid oli varem mägedes paljudes kohtades. 1920. aastal ehitatud Brenna vanutusveski ei ole säilinud, seepärast ehitas muuseum selle dokumentide järgi uuesti üles ning alates 2014. aastast paneb selle mehhanismi liikuma vesi, mis juhitakse kohale puust rennis.
Talumaja Istebnast (1794) ★1794. aastast pärit maja seisis Istebnas ja on jõuka talupoja Beskiidide talu peamaja; tallu kuuluvad ka Istebna küün ja väike laut, Brenna keldriga ait ning kopiniec. Muuseum nimetab seda õuemajaks; talu hooned seisavad ümber õue. Vaata nikerdatud ust ja seinaäärset katusealust, maja juures töötab ka multimeediagiid.
Mõisaait Simoradzist (1738) ★Uhke mõisaait 1738. aastast on pärit Simoradzist Cieszyni eelmäestikus ning sellel on kahekorruseline kere laiade sindelräästastega. Aastaid oli see külastajatele suletud, kuid täna asub seal püsinäitus „ULiversum” mesilastest ja nende kooselust inimesega. See seisab Mała Łąka heinamaal umbes 700 meetri kaugusel kassast ning tee sinna viib muuseumi mesilate kõrvalt.
Mõisaait Bujakówist (1730) ★Mõisaait 1730. aastast on pärit Bujakówist, mis on praegu Mikołówi linnaosa, ning jõudis muuseumi 1969. aastal ühe esimese hoonena. Pikka jämedatest palkidest kõrge sindelkatusega hoonet kasutati mõisapõldude vilja hoidmiseks. 2021. aastal võeti see esimesena konserveerimisele muuseumi puitmälestiste päästmise programmis.
Evangeelne kirik Bytom-Bobrekist (1932) ★Kirik ehitati Bobreki töölisasula evangeelsetele usklikele valmis puitelementidest, mis osteti Lausitzis asuva Niesky linna firmalt Christoph und Unmack, ning pühitseti 1932. aastal. Pärast 2014. aasta tulekahju võeti säilinud konstruktsioon lahti, toodi muuseumi ja ehitati uuesti üles ning kirik avati 2017. aastal. See on üks väheseid kokkupandava sakraalehituse näiteid; siin peetakse jumalateenistusi ja kontserte.
Talumaja Łazyst (1874) ★Õlgkatusega talumaja 1874. aastast on pärit Łazyst Błędówi lähedalt Zagłębie Dąbrowskie piirkonnast ning on jõuka talupoja talu elumaja; tallu kuuluvad ka küün, vankrikuuriga sepikoda ja kaev. Talus elavad muuseumi loomad: kitsed, lehm ja hobune, ning kõrval seisavad talumesila tarud. Maja ees on lippaiaga piiratud aiake.
Talumaja Kalinast (1851) ★1851. aastast pärit talumaja on toodud Kalinast Lublinieci ümbrusest ja oli taluperekonna kodu. Täna kutsutakse seda rohutarga majaks: üks tuba tutvustab rahvapärast taimeravi ja teine uskumusi ning maagiat külatalus. Ukse juures kuivavad ürdikimbud ning etnograafiliste jalutuskäikude ajal maitsevad lapsed taimeteesid.
Talumaja Bykowinast (umbes 19. sajandi keskpaik) ★Tagasihoidlik talumaja umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Bykowinast, mis on praegu Ruda Śląska linnaosa; viimati elas selles tüüpiline Sileesia tööliste perekond. Muuseumis on sinna sisustatud vana külapood leti, kaalu ja kaubariiulitega. Huvitav vaatamisväärsus on 20. sajandi 30. aastate külmkapp, mida saad näha etnograafiliste jalutuskäikude ajal.
Talumaja Katowicest (1826) ★Talumaja on pärit endisest Katowice külast, Drajoki asulast, ja selles elas Katowice eelviimane külavanem, mistõttu muuseum kutsub seda külavanema majaks. See seisab talus koos Dąbrówka Mała tuvila ja Bogucice väikese laudaga. Sissepääse kaitseb puust ažuursete laudadega veranda ning tubades näed kappi, lauda ja voodeid; pühade ajaks pannakse siia üles traditsioonilised kaunistused.
Tuvila Dąbrówka Małast (19./20. sajand) ★Kõrge posti otsas olev tuvila on pärit Dąbrówka Małast, mis on praegu Katowice linnaosa, ning valmis 19. ja 20. sajandi vahetusel. Hulknurksel linnumajakesel on lennuavad ja sindelkatus. See seisab külavanema talus koos Katowice talumajaga ning kohe kõrval, aia taga, paistab väike 19. sajandist pärit Bogucice laut.
Kõrts Świerczyniecist (1870) ★Puust kõrts 1870. aastast on pärit Świerczyniecist ja seisab muuseumi Pszczyna ja Rybniku osas. Kõrtsid olid kunagi külaelanike puhkamise, lõbutsemise ja kohtumiste koht ning muuseum andis selle kõrtsi kohta välja eraldi vihiku, sest selle eraldatud asukoht ja elanike saatus olid kaua mõistatuseks. Täna tegutseb hoones restoran „Karczma U Brożka” ning kohe kõrval on vabaõhumuuseumi lava, kus toimuvad kontserdid ja üritused.
Külaarestimaja Skrzyszówist (19. sajand) ★Puust arestimaja 19. sajandist on pärit Skrzyszówist Wodzisławi maakonnast. Muuseumi andmetel on see vabaõhumuuseumi ainus selline avalik hoone ja tõenäoliselt viimane säilinud seda tüüpi puidust arestimaja Poolas. See seisab väljapaneku keskel, kõrtsi ja kiriku lähedal.
Kirik Nieboczowyst (1791) ★Püha Joosep Töölise puukirik ehitati 1791. aastal Oderi jõe ääres asuvas Nieboczowy külas, mis 21. sajandil üleujutuste vastase veehoidla tõttu lammutati ja mujale uuesti üles ehitati. Kirik ise viidi juba 1971. aastal Kłokocini ja 1995. aastal muuseumi, kus see 1997. aastal pühitseti. Sellel on sindelkatus kahe sibulakujulise tornikesega ja seinu ümbritsev katusealune käik ning sees seisab 18. sajandi altar Moszczenicast. Hooajal peetakse siin missasid.
Vesiveski Imielinist (18. sajand) ★Vesiveski on pärit Imielinist, Jamnice nimelisest osast, ja kuulub veskitallu koos Warszowice aida ja Grzawa küüniga. 2014. aastal, pärast hoone remonti ja vooluveekanalite taastamist, pandi see esimest korda tööle väljaspool oma algset asukohta. Hoone juures on näha puust vesiratas ning esitluste ajal töötavad jahvatuskivid ja valtsveski.
Tuulik Grzawast (19. sajandi 1. pool) ★Tuulik ehitati tõenäoliselt 19. sajandi esimesel poolel Grzawa küla lähedale künkale ning 1964. aastal toodi see muuseumi teise hoonena muuseumi ajaloos. Algselt oli see pukktuulik, hiljem ehitati see ümber paltrak-tuulikuks, mis pöörles rullikutel mööda rööbast, et tiivad tuule poole keerata. Pärast 2014. aastal lõppenud remonti töötab see jälle: ürituste ajal paneb muuseum selle käima ja näitab siseruume koos veskikividega.
Talumaja Dziećkowicest (1857) ★Õlgkatusega talumaja 1857. aastast on pärit Dziećkowicest, mis on praegu Mysłowice linnaosa, ning tutvustab maata talupoja talu, mis koosnes ainult ühest hoonest. Tagasihoidlikes tubades on lihtne mööbel ja maja ees kasvab värvikirev aiake. Ürituste ajal näidatakse maja juures pesupesemist pesulaual.
Kaheksanurkne küün Brzeźcest (umbes 19. sajandi keskpaik) ★Kaheksanurkse põhiplaaniga küün umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Brzeźcest Pszczyna piirkonnast ja kuulub Frydeki jõuka talupoja tallu. Kõrge õlgkatus laskub madalale üle palkseinte. Selles hoiti vilja ja õlgi ning täna saad seda lähedalt vaadata.
Talumaja Frydekist (1852) ★Paksu õlgkatusega talumaja 1852. aastast on pärit Frydekist Pszczyna lähedalt ja on jõuka peremehe talu elumaja; tallu kuuluvad Brzeźce küün, Kryry ja Kobióri kuurid, laut ning Łąka kaev. Õue ümber on pajuvitstest aiad ning talu juures tegutseb mesila, kus toimuvad mesindusesitlused. Pühade ajal seisab toas heinavihk.
Talumaja Goleszówist (1886) ★Suur talumaja 1886. aastast on pärit Goleszówist Cieszyni eelmäestikus ja on muuseumi ainus hoone, mis on ehitatud palkkonstruktsioonis välise postkarkassiga. Selles elasid evangeelsed usklikud, seepärast on toad sisustatud nagu evangeelsetes kodudes. Sama katuse all olevas lautas on näitus „Künad ja kaukad” ning talust avaneb vaade heinamaadele ja talumajadele.
Turbiintuulik Nierodzimist (1918) ★Väike puithoone metallist tuuleturbiiniga katusel ehitati 1918. aastal Nierodzimis, mis on praegu Ustrońi linnaosa. See kuulub Goleszówi jõuka talupoja tallu ja sees on tuule jõul töötav seade vilja jahvatamiseks. Võrdle seda Grzawa puust tuulikuga, mis seisab muuseumi teises osas.
Talumaja Bażanowicest (1872) ★Talumaja 1872. aastast on pärit Bażanowicest Cieszyni eelmäestikus ja on keskmise jõukusega talupoja talu elumaja; tallu kuuluvad ka Ustrońi küün ja Zamarski sepikoda. Majal on sindelkatus ja sissepääsu juures veranda. Muuseum pühendas sellele eraldi vihiku, milles kirjeldas küla ja peremeeste perekondade ajalugu ning muutusi maja ehituses ja sisustuses.
Kool Wapienicast (1853) ★Hoone ehitati 1853. aastal Wapienicas, mis on praegu Bielsko-Biała linnaosa, ja see oli algusest peale mõeldud külakooliks. Klassis on vanad koolipingid, tahvel ja õpetaja kateeder ning kõrval on sisustatud tuba, kus elas õpetaja. Õppetunnil „Vanas koolis” istuvad lapsed pinkidesse, kirjutavad kivipliiatsiga kiltkivitahvlile ja proovivad kirjutada terassulega.
Sepikoda Zamarskist (1843) ★Sepikoda 1843. aastast on pärit Zamarskist Cieszyni eelmäestikus ja kuulub keskmise jõukusega talupoja tallu koos Bażanowice talumaja ja Ustrońi küüniga. Sees ja räästa all on säilinud sepa varustus: alasi ja vanad sepatööriistad. Ürituste ajal näidatakse siin sepatööd.
Kangruse maja Brennast (1820) ★Talumaja 1820. aastast on pärit Brennas asuvalt Stary Grońilt ja kuulus samale omanikule kui naabruses olev mäeharjamaja. Mõlemad seisavad väikesel kõrgendikul, peamarsruudist eemal, sest mäeharjatalud rajati kunagi kõrgele mägedesse, külast kaugele. Sees on näidatud kangruse töökoda kangastelgede ja teiste kudumistööriistadega.
Mäeharjamaja Brennast (1809) ★Talumaja 1809. aastast on pärit Brennas asuvalt Stary Grońilt ja on muuseumi üks vanimaid elumaju. Mäeharjatalud rajati kunagi kõrgele mäeseljakutele, külast kaugele, seepärast seisab see koos kangruse majaga väikesel kõrgendikul, peamarsruudist kõrval. Lähedalt on näha palkide meisterlikud nurgaühendused.
Parkimistöökoda Koniakówist (19./20. sajand) ★Parkimistöökoda 19. ja 20. sajandi vahetusest on pärit Koniakówist Sileesia Beskiididest, kus mägilased parkisid loomanahku. Sees on näitus „Omal nahal. Traditsiooniline parkimine”: külastajaid tervitab Koniakówi murrakut kõnelev jutustaja ning tutvustatavad töövahendid valgustatakse järjest. Näha saab ka pargitud nahku ja 3D-printeriga valmistatud töökoja mudelit.
Väike laut Istebnast (18./19. sajand)Väike laut 18. ja 19. sajandi vahetusest on pärit Istebnast ja moodustab koos 1876. aasta talumajaga heinamaatalu, vaatamisretke esimese. Sellel on madalad palkseinad ja kõrge sindelkatus, millele muuseum pani 2023. aastal puitmälestiste konserveerimise käigus uued sindlid. Selles peeti sigu ja kodulinde.
Keldriga ait Brennast (umbes 19. sajandi keskpaik)Ait umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Brennast Sileesia Beskiididest. See seisab kivisoklil, millesse on rajatud kelder, ning selle kohal olevas puitosas hoiti vilja ja muid varusid. Ait kuulub jõuka talupoja Beskiidide tallu koos Istebna talumajaga ning selle keldris hoiti kartuleid ja köögivilju.
Laut Istebnast (18. sajand)18. sajandist pärit laut on toodud Istebnast ja seisab jõuka talupoja Beskiidide talus, 1794. aasta talumaja, küüni ja Brenna aida kõrval. Sellel on palkseinad, laudvoodriga viiluga järsk sindelkatus ja väike juurdeehitis küljel. Selles peeti sigu ja väikeloomi ning hooajal saad sisse piiluda.
Küün Istebnast (umbes 18. sajandi keskpaik)Pikk sindelkatusega puidust küün on pärit Istebnast ja valmis umbes 18. sajandi keskpaigas. See kuulub jõuka talupoja Beskiidide tallu koos 1794. aasta talumajaga. Sees on näitus „Põllumajanduse mehhaniseerimine”, kus saad vaadata vanu masinaid ja talus kasutatud tööriistu.
Talupoja ait Bojanówist (18./19. sajand)Ait 18. ja 19. sajandi vahetusest on pärit Bojanówist Racibórzi lähedalt. Sellel on paksud lubjatud seinad, väike uks ja lai neljakaldeline katus, mis kaitses seinu vihma eest. Talupojad hoidsid selles vilja ja muid varusid ning sarnane valge Pszówi ait seisab muuseumi teises osas.
Mõisaait Śmiłowicest (1745-1747)Pikk mõisaait ehitati aastatel 1745-1747 Śmiłowices, mis on praegu Mikołówi linnaosa. Sellel on jämedatest palkidest seinad ja kõrge kärbitud viiluga sindelkatus. Selles hoiti mõisapõldude vilja. 2026. aastal sai muuseum rahastuse selle konserveerimiseks koos Nieboczowy kiriku konserveerimisega.
Talumaja Strzemieszyce Wielkiest (1877)Talumaja ehitati 1877. aastal Strzemieszyce Wielkies, mis on praegu Dąbrowa Górnicza osa, ning toodi hiljem muuseumi. See moodustab ühehoonelise talu, mida kutsutakse vallavanema taluks. Maja ees kasvab lilleaiake ning tubades toimuvad töötoad, lihavõttemunade (kroszonki) kaunistamise esitlused ja kohtumised.
Mõisaait Wojkowice Kościelnest (1675)See on muuseumi vanim ait: see ehitati 1675. aastal Wojkowice Kościelnes Zagłębie Dąbrowskie piirkonnas. Massiivsel jämedatest palkidest hoonel on teisel korrusel piirdega rõdu, kuhu viib välistrepp. Täna toimuvad selles käsitöö töötoad ning sügisel korraldatakse kõrval asuval põllul kartulivõttu.
Talumaja Kromołówist (1860)Lubjatud talumaja 1860. aastast seisis Kromołówis, mis on praegu Zawiercie linnaosa, otse linna turuplatsi ääres, seepärast on see Zagłębie Dąbrowskie väikelinna ehituse näide. See ehitati pere elumajaks, kuid pikka aega tegutses ühes toas kudumistöökoda. Maja paistab silma valgete seinte ja tumedate aknaluukidega.
Sepikoda Łazyst (19. sajandi 2. pool)Vankrikuuriga sepikoda 19. sajandi teisest poolest on pärit Łazyst Błędówi lähedalt Zagłębie Dąbrowskie piirkonnast ja kuulub jõuka talupoja tallu koos sama küla talumaja, küüni ja kaevuga. See on üks muuseumi kahest sepikojaga talust, mis näitavad, kuidas külasepad elasid ja töötasid. Sellel on õlgkatus nagu kogu talul.
Küün Łazyst (19. sajandi 2. pool)Õlgkatusega küün 19. sajandi teisest poolest on pärit Łazyst Błędówi lähedalt Zagłębie Dąbrowskie piirkonnast ja kuulub jõuka talupoja tallu koos Łazy talumajaga. Muuseum vahetas selle õlgkatuse välja. Küüni kõrval elavad muuseumi loomad: kitsed, lehm ja hobune.
Talumaja Zborowskiest (umbes 1839. aasta hoone koopia)See hoone on täpne koopia umbes 1839. aasta talumajast Zborowskiest Lublinieci ümbrusest ning on ehitatud muuseumi territooriumile. Muuseum uuris kaks aastat Zborowskie ajalugu, kus tegutses Sileesia savipiipude vabrik, ja andis selle kohta välja auhinnatud monograafia. Tubades toimuvad töötoad ja näitused, näiteks lihavõttemunadest (kroszonki).
Talumaja Brusiekist (1828)Talumaja 1828. aastast on pärit Brusiekist Lublinieci ümbrusest ja moodustab koos sama küla küüniga metsatööliste talu. Selles elas perekond, kelle liikmed töötasid metallitööstuses, mis arenes kuni 1884. aastani Mała Panewi jõe ääres. Maja juures toimuvad töötoad, muu hulgas pajuvitstest punumine.
Talupoja ait Pszówist (18./19. sajand)Väike ait 18. ja 19. sajandi vahetusest on pärit Pszówist Wodzisław Śląski lähedalt. Sellel on paksud lubjatud seinad ja järsk õlgkatus, mistõttu see erineb selgelt muuseumi puithoonetest. Talupojad hoidsid sellistes aitades vilja ja muid varusid ning muuseumis seisab see lagedal heinamaal, kõnniteelt hästi näha.
Talumaja Panewnikist (1864)Talumaja 1864. aastast on pärit Panewnikist, mis on praegu Katowice linnaosa, ja on keskmise jõukusega talupoja talu elumaja koos Miedary küüniga. Tallu viib puust värav väravakesega. Lihavõtete ajal näidatakse toas traditsioonilist pühadelõunat ning õues toimuvad lõikuspeo lõbustused, töötoad ja kapsa hapendamine.
Küün Miedaryst (19. sajand)Õlgkatusega küün 19. sajandist on pärit Miedaryst Tarnowskie Góry lähedalt ja kuulub keskmise jõukusega talupoja tallu koos Panewniki talumajaga. Küünis peksti rehealusel vilja ning täna on Panewniki talu lõikuspeo lõbustuste, töötubade ja külapidude paik.
Kiriku ait Warszowicest (18. sajand)18. sajandi kiriku ait kuulus Warszowice kogudusele ja oli esimene muuseumi toodud mälestis: selle kokkupanek lõpetati novembris 1964. Täna asub selles interaktiivne näitus „Möldritöö”, kus saad ise käsikivil vilja jahvatada ja näha tuulamismasina tööd. See seisab veskitalus Imielini veski kõrval.
Vankrikuur Kobiórist (19. sajandi 1. pool)Vankrikuur 19. sajandi esimesest poolest on pärit Kobiórist ja kuulub veskitallu Grzawa küüni kõrval. See toodi muuseumi 1969. aastal ning pärast 2000. aasta välgulöögist alguse saanud tulekahju, mis haaras ka Grzawa küüni, see rekonstrueeriti.
Kaheksanurkne küün Kobiórist (1840)Kaheksanurkse põhiplaaniga küün 1840. aastast on pärit Kobiórist Pszczyna piirkonnast ja kuulub keskmise jõukusega talupoja tallu koos Krasy talumajaga. Sellel on kõrge õlgkatus ja laiad väravad, millest sõitsid sisse viljakoormaga vankrid.
Talumaja Krasyst (umbes 19. sajandi keskpaik)Õlgkatusega talumaja umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Krasyst ja on keskmise jõukusega talupoja talu elumaja; tallu kuuluvad kaheksanurkne küün ja Kobióri heinaküün ning Kamionka laut. Sees on sisustatud puusepatöökoda ning maja juures näitavad muuseumis töötavad puusepad oma tööd.
Heinaküün Kobiórist (18. sajandi lõpp)Madal heinaküün 18. sajandi lõpust on pärit Kobiórist Pszczyna piirkonnast ja kuulub keskmise jõukusega talupoja tallu koos Krasy talumajaga. Selles hoiti loomadele talveks heina. Sellel on õlgkatus nagu ka teistel selle talu hoonetel.
Kaheksanurkne küün Grzawast (19. sajandi 1. pool)Kaheksanurkse põhiplaaniga küün 19. sajandi esimesest poolest on pärit Grzawast ja kuulub veskitallu Imielini veski kõrval. See toodi muuseumi 1969. aastal ning pärast 2000. aasta välgulöögist alguse saanud tulekahju see rekonstrueeriti. Sees on näitus „Tõllad ja hobusesõidukid”.
Laut Kamionkast (umbes 19. sajandi keskpaik)Õlgkatusega laut umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Kamionkast, mis on praegu Mikołówi linnaosa, ja kuulub keskmise jõukusega talupoja tallu koos Krasy talumajaga. Selles peeti koduloomi. Kõrval seisavad kaheksanurkne küün ja Kobióri heinaküün, mis koos talumajaga moodustavad talu.
Laut Kobiórist (umbes 19. sajandi keskpaik)Õlgkatusega laut umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Kobiórist Pszczyna piirkonnast ja kuulub Frydeki jõuka talupoja tallu. Selles peeti koduloomi. See seisab õue ääres koos talumaja, Brzeźce küüni, Kryry kuuride, heinaküüni ja Łąka kaevuga.
Kaev Łąkast (19. sajand)Puidust kaev 19. sajandist on pärit Łąkast Pszczyna piirkonnast ja seisab Frydeki jõuka talupoja talu õuel. Sellel on vändaga puitümbris ja sindelkatus. See on üks mitmest kaevust; teised asuvad muu hulgas Imielini veski juures ja Łazy talus.
Heinaküün Kobiórist (19. sajandi 1. pool)Küün 19. sajandi esimesest poolest on pärit Kobiórist Pszczyna piirkonnast ja kuulub Frydeki jõuka talupoja tallu. Sellel on kõrge järsk õlgkatus ning selles hoiti talu loomadele heina. See seisab õue ääres, Łąka kaevu ja Brzeźce küüni kõrval.
Kryry kuurid: vankritele ja tööriistadele (umbes 19. sajandi keskpaik)Kaks õlgkatusega kuuri umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Kryryst Pszczyna piirkonnast ja seisavad kõrvuti Frydeki jõuka talupoja talus. Ühes hoiti vankreid ja teises põllutööriistu. Mõlemasse kuuri saad külastuse ajal sisse piiluda.
Vankrikuur Ligotast (19. sajandi 1. pool)Õlgkatusega kuur vankritele ja põllutööriistadele 19. sajandi esimesest poolest on pärit Ligotast Bielsko maakonnast ja kuulub Goleszówi jõuka talupoja tallu. Sees seisavad vankrid ja kärud, mida kunagi taludes kasutati. Pärast õlgkatuse vahetamist avati kuur külastajatele uuesti.
Küün Ustrońist (umbes 19. sajandi keskpaik)Puidust küün umbes 19. sajandi keskpaigast on pärit Ustrońist Cieszyni Sileesiast ja kuulub keskmise jõukusega talupoja tallu koos Bażanowice talumaja ja Zamarski sepikojaga. Sellel on järsk sindelkatus laudvoodriga viiluga. Küünis hoiti vihkudes vilja ja heina.
Brenna karjusekompleks: lambakuurid ja karjaonn (19. sajand)Brenna karjusehooned näitavad, kuidas Sileesia Beskiididel lambaid karjatati. Siin on kaks lambakuuri, Bukowy Grońilt ja Stary Grońilt, 19. sajandist pärit karjaonn Mała Orłowalt ja lammaste tara, mida kutsutakse koszoriks. Kuuride juures karjatatakse sageli muuseumi lambakarja ning hariduslike jalutuskäikude ajal saad karjaonni minna ja kuulata karjuste tööst.