Angola lõvi ★Angola lõvid pärinevad Edela-Aafrikast ja elavad erinevalt teistest kaslastest karjades, kus jahti peavad peamiselt emased. Gdańskisse saabusid nad 2014. aasta oktoobris: isane Arco Lissabonist ja emased Prantsusmaalt, ning perel on olnud arvukalt järglasi. Aedik on umbes 2 ha suurune ja sellel on mitu vaatepunkti, nii et tasub see ringiga läbi käia; lõvid puhkavad isegi 20 tundi ööpäevas.
Liivakass ★Väike kass Põhja-Aafrika ja Aasia kõrbetest, suurte kõrvadega, mis aitavad soojust ära anda, ja tihedate karvadega varvaste vahel, mis kaitsevad käppasid kuuma liiva eest. Gdański loomaaed on Poolas ainus, kus on liivakassid: need elavad lõvide paviljonis alates 2015. aastast. 2026. aasta suvel said kassipojad kaks emast, Maolie ja Sahira; isa on isane, keda talitajad kutsuvad Darekiks.
Roosa pelikan ★Roosa pelikan on üks raskemaid lennuvõimelisi linde, kaaludes kuni 11 kg. Noka all on tal kott, kuhu mahub kuni 13 liitrit ja mis toimib nagu kalavõrk, ning pelikanid püüavad kala üheskoos. Ta elab kolooniatena suurte järvede ääres ja jõgede deltades Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Gdańskisse jõudsid pelikanid 90ndatel aastatel koos kaamelite ja flamingodega ning nad elavad tiigi saarel.
Chapmani sebra ★Chapmani sebra on stepisebra alamliik Aafrika ida- ja lõunaosa savannidest. Ta elab peredes, kus on üks täkk, mitu mära ja varsad, ning põuaperioodil suudab ta kaevata maasse kuni 50 cm sügavuse augu vee saamiseks. 2026. aasta kevadel sündis Gdańskis kaks varssa, kes juba kahe nädala pärast näksisid rohtu. Sebrad jagavad aedikut kaelkirjakutega.
Kapibara ★Maailma suurim näriline, kes kaalub isegi 66 kg, elab Lõuna-Ameerika vete ääres 10 kuni 30 loomaga rühmades. Ta ujub suurepäraselt ja võib jääda vee alla 5 minutiks. Pesakonnas sünnib 2 kuni 8 poega, kes tõusevad varsti pärast sündi püsti ja kõnnivad. Suvel söödavad talitajad kapibarasid külastajate ees.
Lõuna-Ameerika tapiir ★Tapiir on üksiklane Lõuna-Ameerika soistest madalikumetsadest. Päeva magab ta võsas maha, pimeduse saabudes aga kõnnib jõgede põhjas veetaimi otsides. Ta ujub hästi ning suplemine aitab tal parasiitidest vabaneda ja jaaguari või puuma eest peitu pugeda. Noorloom iseseisvub 7 kuu vanuselt ning tapiirid elavad 30-aastaseks.
Uganda kaelkirjak ★Uganda kaelkirjakud elavad Keenia ja Uganda kaitsealade savannides ning liiguvad küliskäigul, tõstes korraga mõlemat keha ühe külje jalga. Täiskasvanud kaelkirjak kaalub 830 kuni 1200 kg ja sööb päevas üle 30 kg lehti. 2025. aasta detsembris sündis siin Gdański loomaaia ajaloo esimene kaelkirjak Cardi, Alia ja Aki tütar. Karja kuuluvad ka vanahärra Wiechu ja noor Ivie.
Kääbusjõehobu ★Kääbusjõehobu elab Lääne-Aafrikas veekogude äärsetes metsades ning teadlased kirjeldasid teda alles 19. sajandi keskel. Päeva veedab ta sageli niiskes mudas, sest tema nahk kuivab kergesti, ja toitub öösel. Alates 2021. aastast elab ta endises liblikapaviljonis ja aedikus, kus varem elasid Niiluse jõehobud. 2026. aasta märtsis sündis siin emasele Malelale ja isasele Sapole tütar.
Surikaat ★Surikaadid pärinevad Aafrika lõunaosa kuivadelt aladelt ja elavad kuni 30 loomaga kolooniates, kus valvurid vaenlasi jälgivad ja teised poegade eest hoolitsevad. Nad on vastupidavad mõnede madude ja skorpionide mürgile. 2026. aasta kevadel kolisid noored surikaadid nimega Skipper ja Kowalski kaelkirjakute paviljoni, vanem rühm aga kolis ahvimaja lähedusse.
Gepardid ★Gepard elab Aafrika savannides ja avamaastikel, vähesed ka Iraanis. Lühikesel distantsil ületab ta 100 km/h ning seda aitavad tal pikad jalad, painduv selgroog ja suured ninasõõrmed. Gepardide aretamine on keeruline, sest liigil on väga väike geneetiline mitmekesisus; 2026. aastal saabus siia Opolest paljunemiskatseteks isane Yobo. Loomaaed toetab ka gepardide kaitset looduses.
Mägibongo ★Haruldane antiloop Keenia mägivihmametsadest, heledate triipudega punakaspruunil seljal, mis varjavad teda tihnikus. Tal on suured kõrvad ja põõsastikus põgenedes jookseb ta pea püsti, et sarved kuklale liibuksid ega jääks okstesse kinni. Soola lakub ta looduslikelt soolalakkumiskohtadelt. Looduses on alles vaid umbes 70 kuni 80 täiskasvanud bongot.
Hallhüljes ★Hallhülged elavad Põhja-Atlandil ja Läänemeres ning Poolas kohtab neid kõige sagedamini Gdański lahes ja Pucki lahes. Nad sukelduvad üle 200 m sügavusele ja peavad vee all vastu umbes 20 minutit ning magavad isegi vee all. Basseini juures toimub peaaegu iga päev, välja arvatud kolmapäeviti, näidissöötmine, mille ajal talitajad näitavad ka hüljeste meditsiinilist treeningut. Loomaaed osaleb hallhüljeste looduskaitse programmis.
Prillpingviin ★Prillpingviinid elavad ainult Aafrika lõunaosa rannikutel ja lahkuvad kaldast tavaliselt kõige rohkem 40 km kaugusele. Igaühel on kõhul ja tiibade all isesugune täppide muster. Otsi koloonias üles täiesti valge Kokosanka: ta koorus siin 12. detsembril 2018 ja loomaaia andmetel on ta ainus selline selle liigi albiinopingviin maailma loomaaedades. Pingviine söödetakse külastajate ees peaaegu iga päev.
Punane känguru ★Punane känguru on suurim känguru, kes elab Lääne- ja Kesk-Austraalia kuivadel rohumaadel ja poolkõrbetes. Ta hüppab tagajalgadel kiirusega kuni 60 km/h, ühe hüppega läbib umbes 8 m ja hüppab peaaegu 2 m kõrgusele. Aktiivne on ta peamiselt jahedatel õhtutel ja öösel. Poeg sünnib juba 33 päeva pärast, pimedana, karvutuna ja 2 cm pikkusena, ning kasvab edasi ema kõhukotis.
Manul ★Väike kohev kass Aasia steppidest ja mägedest, Iraanist Mongooliani, kellel on kõigist kassidest tihedaim karv ja ümmargused pupillid nagu inimesel. Ta pole kiire, seepärast jahib ta varitsusest närilisi, viupasid ja linde. 2025. aastal ehitas loomaaed manulite jaoks ümber endise puumade aediku ning samal aastal sündisid siin loomaaia ajaloos esimest korda manulipojad.
Mandrill ★Mandrillid pärinevad Kesk-Lääne-Aafrika vihmametsadest. Päeva veedavad nad maas, ööseks ronivad puude otsa. Kõige värvikirevam on täiskasvanud isane punase-sinise koonuga; rivaali ähvardades avab ta suu pärani ja näitab 6,5 cm pikkusi kihve. Talvel saad mandrille vaadata läbi klaasi 2016. aasta lõpus avatud paviljonis.
Borneo orangutan ★Borneo orangutanid on suurimad puudel elavad imetajad: täiskasvanud isane võib kaaluda isegi 100 kg, emased on poole väiksemad. Noor orangutan on kuni 5. eluaastani täielikult emast sõltuv. Looduses ohustab orangutane metsade raadamine õlipalmiistanduste jaoks, seepärast korraldab loomaaed kampaaniat „Ocalmy orangutany” #olejolej ja toetab liigi kaitset looduses. Nad elavad aasta ringi avatud inimahvide paviljonis.
Euraasia põder ★Põder elab Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika soistes metsades. Ta kaalub 270 kuni 600 kg ning laiad ja lamedad sõrad lubavad tal käia soos ja lumes. Ta ujub suurepäraselt ja isegi sukeldub ning tal on suurepärane kuulmine ja haistmine. Kõige aktiivsem on ta päikesetõusul ja -loojangul. Põdrad olid Gdański loomaaia kollektsioonis juba 1957. aastal.
Harilik šimpans ★Šimpansid elavad Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika metsades rühmades, kus nad suhtlevad häälte, žestide ja näoilmetega. Termiitide väljaõngitsemiseks kasutavad nad pulke ning ehitavad igal ööl puu otsa uue pesa. Kõige kauem elab Gdański rühmas emane Lola ja noorim on tema poeg Sati. Šimpansid elavad 2005. aasta sügisel avatud inimahvide paviljonis, kus on aasta ringi avatud väljapanek.
Hunt ★Hunt elab Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika metsades ja steppides 5 kuni 9 loomaga perekarjades, kus järglasi saab ainult domineeriv paar. Ta jahib peamiselt suuri loomi, näiteks põtru ja hirvi. Kari võib ööpäevas läbida isegi 200 km, tavaliselt öösel. Kutsikad sünnivad pimedate ja kurtidena ning kaaluvad umbes pool kilogrammi. Huntide aedik asub metsa keskel loomaaia serval.
Andi kondor ★Andi kondor elab Andides, Venezuelast Tulemaani, ja veedab suurema osa päevast raipeid otsides õhus liueldes. Paarid on koos kogu elu ning emane muneb ühe muna iga kahe aasta tagant otse kaljuservale. Gdański loomaaed on kuulus kondorite aretuse poolest: 2009. aastal sai paar kose ja kaljuastangutega väljapaneku ning 2013. aastal uued, suuremad lindlad.
Kassikakk ★Kassikakk on Euroopa suurim öökull, kes elab metsades, mägedes ja isegi kõrbetes Euroopas ja Aasias. Ta jahib peamiselt mõne tunni jooksul pärast päikeseloojangut ja enne koitu: püüab närilisi, jäneseid ja isegi haigru suuruseid linde. Paarid on truud ja emane muneb juba hilistalvel. Alates 2015. aastast on kassikakkudel loomaaias uued, palju suuremad lindlad.
Mišmi takin ★Takin pärineb Ida-Himaalajast ja Tiibeti kiltmaalt, kus ta elab kivistel nõlvadel isegi kuni 5000 m kõrgusel. Ta elab väikestes rühmades, mida juhib tugevaim isane, ning talvel laskub madalamale rododendroni- ja bambusetihnikutesse. Kogu tema karvkatet katab õline, tugevalt lõhnav eritis, mis kaitseb udu ja vihma eest. Takin meenutab muskusveist, kuid geneetilised uuringud näitavad, et ta on lammastele lähemal sugulane.
Euroopa piison ★Piison on Euroopa suurim maismaaimetaja; looduses elab ta teiste seas Białowieża põlismetsas (Puszcza Białowieska), Bieszczady mägedes ja Lääne-Pommeris. Kolmekihiline karvkate kaitseb teda talvel. Lehmad koos vasikatega moodustavad karju, noored pullid aga lahkuvad umbes 3-aastaselt isaste rühmadesse. Augustis algab paaritumisaeg ja pullid teevad siis iseloomulikku röhatavat häält. Piisonid olid loomaaia kollektsioonis juba 1957. aastal.
Euraasia ilves ★Ilves elab Euroopa ja Aasia suurtes metsades ja jahib varitsusest, mõnikord jämedal oksal luurates. Kõrvatutid toimivad nagu antenn: need koguvad helisid, nii et ilves kuuleb suurepäraselt. Täiskasvanu sööb päevas kuni 2,5 kg liha. 2025. aastal kolisid Gdański ilvesed ümberehitatud endisesse tiigriaedikusse ning loomaaed osaleb Euroopa ilveste aretusprogrammis.
Muskusveis ★Muskusveis elab Põhja-Ameerika, Gröönimaa ja Aasia arktilises tundras ning toitub kõrrelistest, arktilisest pajust, samblast ja samblikest. Ohu korral moodustab kari tiheda ringi või rivi: pullid seisavad ees, emased ja vasikad peituvad nende taha. Kuigi nad näivad aeglased, on muskusveised kiired ja osavad ning paaritumisajal põrkuvad isased suure kiirusega peadega kokku.
Alpaka ★Alpaka elab ainult koduloomana Peruu, Boliivia ja Tšiili Andides 3500 kuni 5000 m kõrgusel. Ta elab perekondlikes rühmades, kus on üks isane, emased ja noorloomad. Kui läheneb sissetungija, hoiatab ta karja teravate, kiunuvate häältega ning enesekaitseks võib ta jalaga lüüa või sülitada. Gdańskisse jõudsid alpakad 90ndatel aastatel koos kaamelitega.
Väike panda ★Väike panda pärineb Himaalaja jalami jahedatest bambusemetsadest, Nepalist Myanmari ja Lääne-Hiinani. Suurema osa ajast veedab ta puu otsas ning on kõige aktiivsem koidikul ja hämarikus. Bambus moodustab koguni 95% tema toidust. Bioloogid kirjeldasid teda 1825. aastal, üle 40 aasta enne suurt pandat. Suvel söödavad talitajad väikeseid pandasid külastajate ees.
Kaksküürkaamel ★Kaksküürkaamel pärineb Kesk-Aasia steppidest ja kõrbetest; metsikud kaksküürkaamelid elavad veel Gobi kõrbes. Ta võib kuude kaupa ilma veeta hakkama saada, ja kui joob, siis joob korraga isegi 120 liitrit. Küürudesse kogub ta rasva, millest organism saab energiat ja vett. Gdański kari tekkis 90ndatel aastatel vastutasuks 50 Kasahstani kaameli karantiini eest ning 2025. aastal sündis siin poeg.
Valgepõsk-gibon ★Väike sabata inimahv Laosest, Vietnamist ja Lõuna-Hiinast, kriitiliselt ohustatud. Isased on mustad valgete põskedega, emased beežid; pojad sünnivad heledana ja tumenevad kahe aasta pärast. Gibonid kiiguvad pikkade käte abil oksalt oksale ning perekonnad suhtlevad valjude lauludega. Gdański loomaaias elavad nad tiigi saarel.
Must-valge vari ★Leemur Ida-Madagaskari niisketest metsadest, kriitiliselt ohustatud: tema looduslik asurkond on viimastel aastakümnetel kahanenud üle 80%. Rühma juhib tavaliselt emane ja ohust hoiatab vali möire. Emased ehitavad pesi ja kannavad poegi suus. Paar Tanjona ja Sakina elab siin alates 2024. aastast saarega paviljonis restorani kõrval ning neil on juba pojad aastatest 2025 ja 2026.
Roosa flamingo ★Roosad flamingod elavad Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Euroopas laguunide ja soolajärvede madalikel isegi tuhandetest lindudest koosnevates parvedes. Mudast söövad nad vetikaid, koorikloomi ja putukavastseid ning ehitavad mudast küngakujulisi pesi. Gdańskis kooruvad tibud igal aastal ja suuremaks kasvanud noorlinnud moodustavad koos „lastesõimesid”. Suvel saad näha flamingode näidissöötmist.
MaismaakilpkonnadMaismaakilpkonnade aedik hüljeste basseini juures. Loomaaia kollektsioonis on teiste seas kreeka, stepi-, mauri ja ääristatud kilpkonn, kes pärinevad Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Aasia steppidest. Nad söövad peamiselt kõrrelisi, ürte ja lilli, talvel jäävad talveunne ning suurima kuumaga peituvad urgudesse. Ääristatud kilpkonn on Euroopa suurim maismaakilpkonn: ta kasvab 35 cm pikkuseks ja kuni 6 kg raskuseks.
SitatungaAntiloop Aafrika soodest ja savannidest, kes tänu laialt harkuvatele sõrgadele kõnnib pehmel pinnasel. Ta elab väikestes perekondlikes rühmades ja valib puhkamiseks kuivi kõrgendikke. Kui emane enne poegimist kuiva kohta ei leia, teeb ta ise kuivadest pilliroogudest matti. Mõnikord sööb ta isegi elevandisõnnikut, et sealt seedimata seemneid välja noppida.
Mõõksarv-oriksAntiloop Põhja-Aafrika poolkõrbetest, kelle sarved on isegi meetri pikkused. Tänu neerude tööle saab ta kaua ilma veeta hakkama ning ajju voolavat verd oskab ta jahutada isegi 3 kraadi võrra. Looduses surid oriksid välja, kuid Gdański loomad valiti liigi loodusesse tagasitoomise projekti Tšaadis, kus metsik asurkond on praegu üle 600 looma. 2026. aasta kevadel sündis siin väike emane.
VikunjaVikunja on kaameli väikseim sugulane: ta kaalub vaid 35 kuni 45 kg. Ta elab kõrgel Andides, platoodel 3200 kuni 5800 m kõrgusel, ja hõredas õhus aitab teda suur süda. Ta peab iga päev jooma, seepärast püsib vee lähedal. Poeg tõuseb jalule juba 15 minutit pärast sündi. Vikunja kujutis on Peruu vapil.
Shetlandi poniPoni Šotimaa Shetlandi saartelt, kus ta elab tänini poolmetsikult küngastel ja nõmmedel. Talvekarv, tihe lakk ja saba kaitsevad teda külma ja tuule eest. Hoolimata väikesest kasvust kuulub ta maailma tugevaimate hobuste hulka ning kandis vanasti koormaid ja vedas vankreid. Ta suudab magada püsti ja pöörab kumbagi kõrva eraldi, et heli paremini tabada.
Harilik põdrantiloopSuurim tänapäevane antiloop: täiskasvanud isane kaalub kuni 950 kg ja on turjast ligi 2 m kõrge, kuid hüppab ja jookseb sellest hoolimata hästi. Ta pärineb Aafrika lõunaosa savannidest ja poolkõrbetest ning elab 25 kuni 60 loomaga karjades. Põuaperioodil toitub ta öösel, kui taimedes on rohkem niiskust. 2026. aastal on Gdański karjas sündinud juba kolm poega.
NanduLõuna-Ameerika suurim lind, kes kasvab kuni 140 cm pikkuseks. Ta ei lenda, kuid jookseb kiirusega kuni 60 km/h ja teeb põgenedes järske pöördeid. Just isane ehitab pesa, haub emaste munetud mune ja hoolitseb tibude eest pool aastat. Ta neelab väikseid kivikesi, mis aitavad tal toitu seedida. 2025. aastal koorusid nandud ka Gdańskis.
Hall-kroonkurgAafrika kurg kuldse, jäikadest sulgedest krooniga, kes elab Aafrika lõuna- ja idaosa järvede ja jõgede äärsetel niitudel. Ta on üks kahest kureliigist, kellel on tagavarvas, millega ta haarab oksi, nii et ta saab puude otsas istuda. Paarid on koos kogu elu ning põuaperioodil kogunevad linnud 20 kuni 200 linnuga parvedesse.
KiirkilpkonnKriitiliselt ohustatud kilpkonn Edela-Madagaskari kuivadelt aladelt, kilbil kaunis heledate kiirte muster. Ta sööb peamiselt kõrrelisi ning päeva kuumima osa veedab põõsaste varjus või maasse kaevunult. Paaritumisajal isane sisiseb ja röhib. Suurim oht on ebaseaduslik kilpkonnadega kauplemine. Ta elab 2021. aastal avatud kääbusjõehobude ja kilpkonnade paviljonis.
KõrbekilpkonnSuur Aafrika kilpkonn kõrbetest ja savannide servadelt. Suurima kuumaga peitub ta enda kaevatud urgudesse ja jääb suveunne. Emane muneb urgu 15 kuni 30 muna, millest pojad kooruvad umbes 8 kuu pärast. Ta elab üle 50 aasta vanaks. Ta elab kääbusjõehobude ja kilpkonnade paviljonis; hooajal toimuvad siin maismaakilpkonnade näidissöötmised.
LakkhuntPikajalgne koerlane Lõuna-Ameerika pampadest ja savannidest, punaka karva ja kuklal musta lakaga. Hoolimata nimest ei ole lakkhunt hunt ning lisaks väikestele loomadele sööb ta palju puuvilju. Dortmundist saabus siia uus isane, kes asendas peaaegu 15-aastaselt surnud Rubeni, arvukate järglaste isa kogu Euroopa loomaaedades.
SookoobAntiloop Aafrika lõunaosa soode lähedal asuvatelt niisketelt niitudelt ja lammialadelt, loomult rahulik. Kitsad, pikad, külgedele harkuvad sõrad võimaldavad tal käia pehmel pinnasel. Emased koos poegadega hoiavad niiskemate kohtade lähedale, isased valivad kuivemaid. Kõige aktiivsem on ta varahommikul ja pärast hämarikku ning teda ohustavad salaküttimine, põuad ja jõgede tammid.
Abessiinia gerezaMust-valge ahv Kesk- ja Ida-Aafrika metsadest, pika koheva sabaga. Tal pole pöidlaid, mis hõlbustab kiireid hüppeid puulatvades, ja ta sööb peamiselt lehti, mitte banaane. Pojad sünnivad täiesti valgetena, nagu väike lumememm, ja tumenevad mõne kuu pärast. Gerezad paljunevad Gdańskis väga hästi: 2026. aasta aprillis sündis järjekordne isane poeg.
Punane patasSale ahv Lääne- ja Kesk-Aafrika savannidest ja kuivadest metsadest. Ohu korral põgeneb ta mööda maad, sest on väga kiire: ta kuulub kiireimate primaatide hulka ja jookseb isegi 55 km/h. Ta elab 13 kuni 56 loomaga rühmades, kus on üks isane; isased kaaluvad 7 kuni 13 kg, emased poole vähem. Ta sööb peamiselt puuvilju ja putukaid.
Must möirahvAhv Lõuna-Ameerika keskosa metsadest, kuulus oma kõlava hääle poolest. Täiskasvanud isased on mustad, emased tumekollased, nii et neid on lihtne eristada. Peaaegu 70% päevast puhkab ta ja seedib lehti ning pikk haardesaba, alt paljas ja väga tundlik, toimib talle viienda käena. Poeg sünnib beežikuldsena ja muudab vanusega värvi.
Hiina muntjakVäike hirv Kagu-Hiinast ja Taiwanist, kes kaalub 10 kuni 18 kg. Isastel on lühikesed, kuni 10 cm sarved ja ulatuvad ülemised kihvad, mis on umbes 6 cm pikad. Teda kutsutakse haukuvaks hirveks, sest ohu korral teeb ta haukumisele sarnast häält. Ta elab üksi, kaitseb oma territooriumi ja on kõige aktiivsem koidikul ja hämarikus.
Jaava lutungAhv Jaava, Bali ja Lomboki troopilistest metsadest, kes veedab suurema osa päevast puuvõrades ja sööb peamiselt lehti ja õisi. Pojad sünnivad erkoranžina ja tumenevad vanusega ning rühma emased hoolitsevad poegade eest ühiselt. 2026. aastal sündis väike lutung ka Gdańskis. Looduses ohustavad lutunguid põllumajanduse areng ja püüdmine.
MadalikuanoaÜks maailma väikseimaid metspühvleid elab ainult Indoneesia Sulawesi saarel. Tavaliselt liigub ta üksi, armastab vees ja mudas supelda ning kui allikaid ja soolalakkumiskohti napib, joob ta mineraalide täiendamiseks merevett. Pojad sünnivad paksu, villase, kollakaspruuni karvaga. Looduses on alles vähem kui 2500 täiskasvanud anoat, sest nende metsi raiutakse.
Filipiini täpikhirv (Alfredi hirv)Üks maailma haruldasemaid imetajaid, kes elab looduses enam ainult Panay ja Negrose saare metsades Filipiinidel ning keda ohustavad jaht ja metsaraie. Tema turjakõrgus on 75 kuni 80 sentimeetrit ning ta elab väikestes 3 kuni 5 loomaga rühmades, mis on kõige aktiivsemad hämaruses ja öösel. Gdański loomaaias elavad Alfredi hirved alates 2013. aastast.
KabehirvKabehirv on Euroopa metsade, võsastike ja niitude hirv. Isastel ehk pullidel on laiad sarved, mille nad heidavad ja mis kasvavad igal aastal uuesti. Kabehirved elavad karjades, emased koos poegadega eraldi ja isased eraldi, ning toituvad peamiselt koidikul ja hämaruses: rohust, tammetõrudest, ürtidest ja võrsetest. Loomaaias elavad nad umbes 15-aastaseks, looduses tavaliselt 8- kuni 9-aastaseks.
Kaelus-pekariSigade Ameerika sugulane, kes elab Ameerika Ühendriikide lõunaosast Põhja-Argentinani 5 kuni 15 looma suurustes karjades. See on kolmest pekariliigist väikseim. Talle meeldivad muda- ja liivavannid ning ta magab urgudes ja puujuurte all. Poegadel on kollakaspruun karvkate, täiesti erinev täiskasvanutest; 2026. aastal sündisid pekarid ka Gdańskis.
Punajalg-kariamaKariama on Brasiilia, Uruguay ja Põhja-Argentina rohumaade lind, kes jookseb kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis ja tõuseb õhku alles siis, kui kiskja jälitamisest ei loobu. Ta jahib putukaid, sisalikke ja madusid ning tapab saagi, lüües seda vastu maad või kivi. Pesa okstest, lehtedest ja savist ehitab ta puu otsa.
Cape Barreni haniCape Barreni hani on Lõuna-Austraalia saarte ja rannikute hani, kes ujub vastumeelselt. Ta võib juua soolast vett, seepärast elab ta isegi meresaartel. Oma territooriumi kaitstes jookseb ta laiali sirutatud tiibadega sissetungijale kallale ja röhkib nagu põrsas, kartmata isegi inimesi. Paarid jäävad kokku kogu eluks ning pesa teevad nad kõrgesse rohtu, kust avaneb hea vaade ümbrusele.
Punapea-raisakotkas (urubu)Urubu elab mõlemas Ameerikas, Kanadast Tulemaani, ja toitub peamiselt raipest; tal on nõrk nokk, seepärast eelistab ta väikest saaki. Ööbib ta rühmades, kus võib olla isegi mitusada lindu. Ohu korral oksendab ta välja pooleldi seeditud liha, mille mäda lõhn peletab eemale enamiku kiskjatest. 2013. aastal said urubud ja kondorid loomaaias uued, suuremad lindlad.
Barasinga (soohirv)Hirv Põhja- ja Kesk-India ning Nepali soodest ja märgadelt niitudelt, kes elab 10 kuni 20 looma suurustes karjades. Tema nimi tähendab hindi keeles kaksteist otsa, sarvede järgi, millel on tavaliselt 12 haru, mõnel isasel isegi 20. Kõige aktiivsem on ta hommikul ja õhtul, sööb rohtu ja veetaimi ning paaritumisaeg kestab oktoobrist veebruarini.
Suur hokkoHokko on suur lind Mehhiko, Kesk-Ameerika ja Colombia niisketest metsadest, kes veedab suurema osa ajast maas, korjates mahakukkunud vilju ja seemneid. Ehmudes eelistab ta pigem joosta kui ära lennata ning ööseks hüppab ta okstele. Isased ja emased näevad välja täiesti erinevad. Tibud kooruvad arenenud lennusulgedega, võivad juba mõne tunni pärast pesast lahkuda ja lendavad esimestel elupäevadel.
StepikotkasStepikotkas pesitseb Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa steppides ja poolkõrbetes ning talvitub Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Ta jahib peamiselt ürgoravaid, oodates vahel kannatlikult uru sissepääsu juures. Pesa pikkadest okstest ehitab ta maapinnale, hea vaatega kohta, ning kui oksi napib, kasutab ta isegi loomaluid. Alates 2015. aastast on stepikotkastel loomaaias suuremad lindlad.
Kafri maasarvikSuur lind Aafrika savannidest ja rohumaadelt, kes lendamise asemel kõnnib suurema osa ajast maas ja jahib putukaid, kahepaikseid ja väikeimetajaid ning laob vahel oma varud sahvris ritta. Ta elab kuni 11 linnuga perekondlikes rühmades, kus poegi saab ainult domineeriv paar. Ta teeb tuhmi, kõminat meenutavat häält, puhudes täis oma õhukotte. 2017. aastal sai ta siin uue väljapaneku koos talvemajaga.
Kodupühvel (India pühvel)Kodupühvel pärineb Aasiast ja kodustati rohkem kui 5000 aastat tagasi; tänini veab ta atru üleujutatud riisipõldudel Hiinas ja Vietnamis. Metsikud pühvlid veedavad suurema osa päevast mudases vees, mis neid jahutab ja putukate eest kaitseb. Nende metsik sugulane, Aasia arni, on ohustatud ja elab enam vaid üksikutel kaitsealadel Indias, Nepalis, Bhutanis, Tais ja Kambodžas.
Üheküüruline kaamelDromedar pärineb Aafrikast ja Araabia poolsaarelt ning on juba umbes 6000 aastat teeninud inimesi kuumas kliimas. Ta sööb soolaseid taimi ja okkalisi oksi ning veetustununa suudab korraga ära juua 150 liitrit vett. 2025. aastal sündis siin kaks poega. Loomaaia arhiivis on kirjas, et emane kaamel Zosia, kes saabus 1955. aastal, armastas maguskirsse, musta kohvi ja tuuletaskuid ning käis isegi Sopoti džässifestivali rongkäigus.
LaamaLaama elab ainult koduloomana, peamiselt Peruu ja Boliivia Andides. Ta on väga seltsiv ja elab karjades, kus ta vahel sülitab teiste laamade peale, et neid korrale kutsuda, ning isased võitlevad kõrgema positsiooni eest. Tülidest hoolimata hoolitsevad laamad üksteise eest nagu perekond. Poega kutsutakse cria, mis tähendab hispaania keeles last; ta imeb ema piima kuni 5 kuu vanuseni.
Kolmevärviline oravOrav Kagu-Aasia metsadest: Malaka poolsaarelt, Sumatralt ja Borneolt. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Saba aitab tal tasakaalu hoida, hüpetel toimib see roolina ning lisaks on see nagu lipp, millega teistele märku anda. Süües ta kükitab ja hoiab toitu esikäppades ning trillerite ja viledega näitab ta oma ärevust. Ta elab paviljonis koos binturongidega.
Euroopa metskassMetskass on Euroopa metsade metsik kass; Poolas elab ta ainult osas Podkarpacie ja Väike-Poola piirkonnast. Ta on üksiklane, jahib peamiselt hilisel pärastlõunal ja koidikul närilisi, jäneseid ja linde ning teeb pesapaiga õõnsatesse tüvedesse ja juurte alla. Puid kraapides ta mitte ainult ei teravda küüsi, vaid jätab ka käppade näärmetest lõhna. Metskasside lindla kõrval tegutseb hooajaline restoran Leśny Młyn.
BinturongBinturong elab Borneo, Sumatra, Jaava ning Lõuna- ja Kagu-Aasia metsades. Ta elab puudel, kuid on nii raske, et liigub puude vahel sageli maad mööda. Ta sööb peamiselt puuvilju ning seemneid levitades aitab vihmametsadel taastuda. 2025. aastal said Gdański binturongid rohkem ruumi paviljonis restorani La Mariposa kõrval.
Kollapõsk-gibonVäljasuremisohus gibon Lõuna-Laose, Ida-Kambodža ja Vietnami metsadest. Ta elab perekondades, kuhu kuuluvad isane, emane ja pojad, kes jäävad rühma, kuni on 6 kuni 8 aastat vanad. Pojad sünnivad helekollasena ja muutuvad mõne kuuga mustaks, emaste karv aga muutub suguküpseks saades taas kollakaks. Gibonid on kuulsad oma valjude laulude poolest; Gdańskis elavad nad tiigi saarel.
Kanada lagleSuur hani Põhja-Ameerikast, kes on Euroopas, Aasias ja Uus-Meremaal kodunenud võõrliigina ja tõrjub välja teisi hanesid. Ta on arukas, tal on suurepärane mälu ja ta oskab inimesi ära tunda. Soodsa tuulega võib ta ööpäevaga lennata 2400 km, kuigi tavaliselt rändab ta aeglasemalt. Kanada lagled on hoolivad vanemad, kes jätavad pesa harva maha.
Punakael-lagleVäike värviline hani Põhja-Aasia tundrast, kes talvitub Musta mere ääres. Väiksusest hoolimata võib ta olla tülitsev ja tal on vali hääl. Sageli pesitseb ta lumekaku või rabapistriku kõrval, sest selline naabrus kaitseb tema mune teiste kiskjate eest. Mune hakkab ta hauduma enne, kui Siberi viimane lumi on sulanud, ning tibud söövad värsket rohtu.
Tšiili viupartPart Argentina, Tšiili, Uruguay, Paraguay ja Brasiilia järvedelt, tiikidelt ja soodest, kes toitub ka niitudel. Viupartide seas paistab ta silma sellega, et paar püsib koos kauem kui üks pesitsushooaeg. Emane haub kuni 9 muna ning isane kaitseb territooriumi ja poegi. Maailmas elab ainult kolm viupardi liiki ja üks neist pesitseb väga väikesel arvul Poolas.
Aafrika luitsnokkAafrika luitsnokk elab järvede, jõgede ja soode ääres Saharast lõuna pool ning Madagaskaril. Lusikakujulise nokaga kurnab ta muda ja püüab libedaid kalu. Sageli sammub ta vees jõehobu või krokodilli järel, kes tema saagi mudast üles hirmutavad. Pesad ehitab ta madalatele puudele vee kohale ning 2026. aasta suvel haudusid luitsnokad mune ka Gdańskis.
LuitsnokkValge labidakujulise nokaga luitsnokk elab Euroopas, Aasias ja Aafrikas soodes, luhtadel ja järvede ääres. Kõige aktiivsem on ta hommikul ja õhtul: vees sammudes kammib ta nokaga madalat vett ning püüab putukaid, vähilaadseid, kullesid ja väikesi kalu. Ta pesitseb tihedates kolooniates, kus pesad peaaegu puutuvad kokku, ning teda ohustab märgalade kuivendamine.
Must luikMust luik pärineb Austraaliast ja Tasmaaniast ning sissetoodud liigina elab ta muu hulgas ka Uus-Meremaal ja Euroopas. Kuigi ta on must, on lennul näha tema valgeid lennusulgi. Ta toitub hämaruses ja rändab öösel. See on luikedest kõige vähem territoriaalne: vahel pesitseb mitu paari koos koloonias. Paarid püsivad sageli koos kogu elu ning isane aitab mune haududa.
Mandžuuria kurgKõrge must-valge kurg punase laiguga peas, kes pesitseb Amuuri ääres Ida-Venemaal ja Hiinas ning elab ka Jaapanis. Erinevalt teistest kurgedest valib ta sügava veega sood. Paarid püsivad tavaliselt koos elu lõpuni; emane muneb 2 muna, kuid enamasti jääb ellu ainult üks tibu. Tööstuse areng ja põllumajandus võtavad temalt elupaiku.
Havai lagle (nene)Nene on hani, kes elab ainult Hawaiil niitudel ja vulkaaninõlvadel ning on selle osariigi sümbol. See on maailma haruldasim hani: 1952. aastal oli looduses alles vaid 30 lindu. Tal on teistest hanedest pikemad ja tugevamad jalad ning lühemad ujulestad varvaste vahel, nii et ta kõnnib kiiresti mööda vulkaanilisi kive. Ta toitub ainult maismaal ning paarid püsivad koos kogu elu.
Punakas vilepartPart Aafrika, mõlema Ameerika ja Aasia märgaladelt, järvedelt ja luhtadelt, kes teeb kõrvale meeldivaid vilistavaid hääli. Ta käitub natuke nagu luiged ja haned: paarid on truud ja hoolitsevad poegade eest koos, kuigi vahel munevad nad oma munad teiste veelindude pesadesse. 2026. aastal koorus Gdański loomaaias koguni 10 vilepardi tibu, kes lahkusid kiiresti pesast.
VööthaniHani Kesk- ja Lõuna-Aasia kõrgmägede järvedelt, soodest ja niitudelt, kes elab üle 4000 m kõrgusel. Tema organism tuleb toime madala õhurõhu ja väga tugeva tuulega. Rände ajal lendab ta üle Himaalaja, mõnede teadete järgi isegi üle 8500 m kõrgusel, seepärast peetakse teda üheks kõige kõrgemal lendavaks linnuks Maal. Emased kaitsevad pesi ühiselt ja munevad vahel oma mune naaberpesadesse.
KoskorobaValge lind Lõuna-Ameerika madalatest järvedest ja soodest, keda vahel nimetatakse luigeks, kuigi tal pole noka juures tüüpilist luigemaski ja ta kuulub eraldi perekonda. Ta elab paarides, kes suudavad oma territooriumi kaitsta mitu hooaega. Emane muneb kuni 9 muna ja haub neid üksi ning tibud järgnevad kohe pärast koorumist emale ja otsivad toitu veekogu põhjast.
Põhja-Ameerika okassigaPõhja-Ameerika okassiga on puudel elav näriline Põhja-Ameerika metsadest, tundrast ja niitudelt, Alaskast Põhja-Mehhikoni. Ta on üksiklane, aktiivne öösel, ega jää talveunne; talvel sööb ta peamiselt puukoort. Ta kaitseb end okastega: seljal on tal neid umbes 30 000 ja igaüks on täidetud käsnja ainega, nii et need on kerged ja väga jäigad.
HändkakkSuur kakk Skandinaavia, Siberi ja Jaapani metsadest; Poolas pesitseb ta väga harva, riigi kaguosa mägedes, ja tema arvukuseks hinnatakse 1300 kuni 1800 paari. Ta võib olla aktiivne ka päeval ega ole pelglik, kuid pesa kaitsev emane plõksutab kõigepealt nokka ja ründab seejärel küünistega. Paarid moodustuvad sügisel, tavaliselt kogu eluks.
KodueeselEeslid kodustati umbes 6000 aastat tagasi ja tänini aitavad nad inimesi üle kogu maailma. Nad on seltsivad ja viibivad meelsasti koos teiste koduloomadega. Kõige aktiivsemad on nad hommikul ja õhtul ning heades tingimustes elavad nad isegi 40 kuni 50 aastat. Varss sünnib pärast 12 kuu pikkust tiinust, kaalub 8 kuni 13 kilogrammi ja on kohe täielikult välja arenenud.
Punakael-känguru (Bennetti vallabi)Väiksem känguru Austraalia ja Tasmaania eukalüptimetsadest ja võsastikest, kõige aktiivsem hämaruses ja öösel. Päeval puhkab ta võsas ning toitumiseks koguneb vahel rühmadesse, kus võib olla kuni 30 looma. Vastsündinud poeg kaalub vaid 1 gramm ja roomab ise ema kotti ning esimese poolaasta jooksul suureneb tema kaal kaks tuhat korda. Kängurulaste sugukonna teaduslik nimi tähendab suur jalg.
KääbusmangustVäikseim Aafrika kiskja: täiskasvanud kääbusmangust on ilma sabata 20 kuni 30 sentimeetrit pikk ja kaalub 200 kuni 300 grammi. Ta elab savannides kuni 30 loomaga rühmades ja peidab end muu hulgas termiidipesadesse. Territooriumi märgistab ta esikäppadel seistes, mis ühtlasi paneb ta suuremana paistma. 2026. aasta kevadel saabus siia ühest Hollandi loomaaiast poissmeeste rühm ehk ainult isased.
OliivagutiNäriline Brasiilia, Argentina ja Paraguay metsaservadelt ja savannidelt. Teda nimetatakse metsa aednikuks, sest ta matab pähkleid ja seemneid maha ning unustab siis, kuhu need peitis, nii et tema varudest kasvavad uued taimed. Teiste agutidega suhtleb ta peamiselt lõhna abil. Pojad sünnivad karvastena, avatud silmadega ja jooksevad juba esimestel elutundidel.
KeaKea on papagoi Uus-Meremaa Lõunasaare mägedest, keda peetakse ainsaks mägedes elavaks papagoiks, isegi lumistel nõlvadel. Ta on väga arukas ja oskab lahendada keerulisi ülesandeid. Väljastpoolt on tema suled oliivrohelised, lennul aga paistab tiibade oranž alumine pool. Kaks keat saabusid 2026. aasta jaanuaris Münsteri loomaaiast ümberehitatud lindlasse administratsioonihoone kõrval.