Kõrgvärav ★Siit sõideti sajandeid Gdańskisse. Värava ehitas 1588. aastal valmis Willem van den Blocke ja kattis selle tahutud kiviplokkidega. Siit algas Kuninglik tee: Poola kuningad said selles kohas linna võtmed ja liikusid edasi mööda Długa tänavat. Läbisõitude kohal näed kolme vappi: keskel Poola oma, külgedel Gdański ja Kuningliku Preisimaa omad. Otsi kotkast ja kahte risti krooni all.
Kuldvärav ★1612. aastast pärit värav näeb välja nagu triumfikaar ega ole kunagi kaitseks olnud, vaid ainult ehteks. Selle projekteeris Abraham van den Blocke. Üleval seisab kaheksa kivikuju: Piinamiskoja poolel Rahu, Vabadus, Rikkus ja Kuulsus ning Długa tänava poolel Üksmeel, Õiglus, Vagadus ja Arukus. Ladinakeelne kiri ütleb, et üksmeelega väikesed riigid kasvavad, aga lahkhelidega suured langevad. Väravaga külgnev tornikesega hoone on Püha Jüri vennaskonna maja ja selle katusel võitleb pühak lohega.
Główne Miasto raekoda ★Siit valitseti sajandeid Poola-Leedu riigi rikkaimat linna. Raekoda ja Maarja kirik on Główne Miasto linnaosa kaks kõrgeimat hoonet ning raekoja torn on üle 80 meetri kõrge. Päris tipus seisab kuningas Sigismund Augusti kullatud kuju. Tornist mängib kariljon ehk 37 kellaga pill ning suvel saab ronida vaateterrassile. Sees asub Gdański muuseum Punase saaliga, mis on üks Euroopa kaunimaid raekojasaale. Tõsta pea ja otsi kuldset kuningat.
Artuse õu ★Selles hoones kohtusid Gdański rikkaimad kaupmehed ja külalised kogu Euroopast. Nimi pärineb legendaarselt kuningas Arthurilt ja tema Ümarlaua rüütlitelt, mille taga olid kõik võrdsed. Käsitöölisi ja kaubitsejaid aga sisse ei lastud. Esimene õu ehitati siia 14. sajandi keskel ning praeguse fassaadi andis sellele 1617. aastal Abraham van den Blocke. Suures saalis seisab peaaegu 11 meetri kõrgune kahhelahi, mis on laotud enam kui 500 kahhlist. Otsi fassaadilt nelja antiikkangelase kuju.
Roheline värav ★Värav, mis näeb välja nagu palee, sest see pidi saama Poola kuningate koduks Gdańskis. See ehitati aastatel 1564 kuni 1568 väikestest tellistest, mis toodi laevadega Hollandist. Kuningad elasid siiski meelsamini Pika turu ääres asuvates kodanikumajades ja ükski neist ei peatunud siin kauem. Värav sulgeb Kuningliku tee: selle neljast läbikäigust jõuab otse sillale ja Motława jõe äärde. Otsi läbikäikude kohalt Poola, Gdański ja Kuningliku Preisimaa vappe.
Maarja basiilika ★Üks maailma suurimaid tellistest kirikuid. Seda ehitati üle 150 aasta, aastatel 1343 kuni 1502, ja sisse mahub 25 tuhat inimest. Interjöör on hele ja valge, sest kõrged aknad lasevad sisse palju valgust. Siin on 15. sajandist pärit astronoomiline kell, mis näitab tunde, päevi, Kuu faase ja sodiaagimärke. Torni viib üle 400 astme ning ülevalt paistab kogu linn ja sadam. Otsi kirikust kell üles ja leia sellelt oma sodiaagimärk.
Sadamakraana Żuraw ★Keskaegse Euroopa suurim ja vanim säilinud sadamakraana ning ühtlasi linnavärav. See ehitati aastatel 1442 kuni 1444. Sees pöörlevad kaks paari umbes kuuemeetrise läbimõõduga puitrattaid ning neid käitasid inimesed, kes kõndisid nende sees nagu hamstrid rattas. Kraana tõstis kaks tonni 27 meetri kõrgusele, laadis kaupu laevadele ja paigaldas maste. See põles 1945. aastal ja ehitati uuesti üles ning täna on see osa Rahvuslikust Meremuuseumist. Teisel pool jõge seisab kai ääres Sołdek, esimene Poolas pärast sõda ehitatud laev. Leia katuse alt köis ja konks.
Turuhall ★Tornikestega telliskivihall näeb välja nagu loss, kuid see ehitati lihtsalt turu jaoks. See avati 1896. aastal, et viia kauplemine tänavatelt ja väljakutelt katuse alla. Varem seisis siin dominiiklaste klooster, mis hävitati 1813. aastal. Halli remondi ajal kaevasid arheoloogid põranda alt välja vanima Püha Nikolause kiriku vundamendid, mis on üle 800 aasta vanad, ja neid saab vaadata maa-aluses korrusel. Täna ostetakse all juustu, kala ja leiba ning ülemisel korrusel ootab toit kogu maailmast. Astu sisse ja uuri, mille järele seal lõhnab.
Suur Arsenal ★Linna kauneim ladu. 17. sajandi alguses kartis Gdańsk sõda Rootsiga ja vajas kohta suurtükkidele, kuulidele ja turvistele. Linlased ei tahtnud aga tavalist kuuri ning tellisid Anthonis van Obbergenilt hoone, mille eeskujuks olid Hollandi Haarlemi lihahallid, punasest tellisest ja heledast kivist. Esimesel korrusel seisid suurtükid ja kõrgemal hoiti kergemaid relvi. Täna õpivad siin Kaunite Kunstide Akadeemia üliõpilased. Siin jalutuskäik lõpeb: Kõrgvärav on siit mõne minuti kaugusel. Otsi fassaadilt Minervat, kiivriga jumalannat.
Piinamiskoda ja VanglatornKaks müüriga ühendatud telliskivihoonet valvasid keskajal sissesõitu Długa tänavale. Kui linn ümbritses end uute vallidega, ei olnud neid enam kaitseks vaja ning neisse rajati kohus, vangla ja piinakamber. Sellest ka nimed: Piinamiskoda ja Vanglatorn. Torni kõrval seisis häbipost, mille juures viidi karistused täide kogu linna silme all. Otsi Piinamiskoja seinalt peata kivikuju.
Uphageni majaDługa tänaval numbril 12 asuv kodanikumaja näitab, kuidas elas 18. sajandil jõukas Gdański kaupmees. 1775. aastal ostis selle raamatute ja ajaloo sõber Johann Uphagen ning sisustas oma maitse järgi. Ta nõudis, et pärast tema surma jääksid ruumid muutmata, ja seepärast avati siin muuseum juba üle saja aasta tagasi. Sees on salong, söögituba ja köök ning tubade seinu kaunistavad maalitud putukad, linnud ja lilled. Loe kokku, mitu akent on kitsal fassaadil.
Kuldne majaPika turu kõige uhkem maja. See ehitati aastatel 1609 kuni 1618 linnapea Johann Speymanni jaoks Abraham van den Blocke projekti järgi. Kogu fassaadi katavad kullatud reljeefid: lahingustseenid ja valitsejate kujutised, nende hulgas Poola kuningad Władysław Jagiełło ja Sigismund III Vasa. Päris üleval seisab neli kuju ja nende kohal Fortuna, õnnejumalanna. Loe kokku, mitu korrust on kuldsel fassaadil.
Chlebnicka väravVanim Motława ääres asuvatest gooti veeväravatest, 15. sajandist. Sellised väravad sulgesid iga kaldapealsele viiva tänava: päeval käisid neist läbi kandjad kaupadega ja ööseks pandi need lukku. Läbikäigu kohal jõe poolt on näha Gdański vapp veel ilma kroonita, mille linn sai kuningas Kazimierz Jagiellończykilt 1457. aastal. Tänava poolele on raiutud liilia, Pommeri hertsogite vana märk. Võrdle seda vappi teiste väravate vappidega.
Maarja värav15. sajandi lõpust pärit värav viib kaldapealselt Gdański kauneimale tänavakesele. Jõe poolt näed kolme vappi: keskel Poola oma ning külgedel Gdański ja Kuningliku Preisimaa omad, mis on kallutatud nii, nagu kummardaksid nad sellele. Tänava poolel hoiavad linna vappi kaks lõvi. Kõrge tornikesega maja kohe kõrval on Loodusteadlaste maja, kus asub nüüd Arheoloogiamuuseum, ja selle tornist avaneb vaade Motławale. Mine värava alt läbi ja otsi lõvisid.
Kuninglik kabelGłówne Miasto linnaosa ainus barokkkirik. See ehitati aastatel 1678 kuni 1681, kui Maarja kirik kuulus protestantidele ja selle koguduse katoliiklastel oli pastoraadis vaid ajutine kabel. Ehitust toetas kuningas Jan III Sobieski, sellest ka nimi ja kuninga vapp fassaadil. Kabel ise asub teisel korrusel kupli all ning esimese korruse värav viib pastoraadi õue. Otsi fassaadilt kuninglikku krooni.
Püha Johannese kirikGooti kirik, mida mainiti esimest korda 1358. aastal. See seisab soisel pinnasel ja vajub juba sajandeid: idasein kaldus loodist välja peaaegu meetri võrra ja 1679. aastal tuli see toestada võimsate tugipiilaritega. 1945. aastal kirik põles ja seisis aastakümneid tühjana. Täna tegutseb selles Püha Johannese keskus, kus toimuvad kontserdid ja näitused. Sees on säilinud suur neljasaja-aastane kivialtar. Käi kirikule ring peale ja otsi viltust seina.
Püha Nikolause basiilikaAinus kirik Gdański kesklinnas, mis jäi sõjas purustamata. Seepärast näed sees seda, mida mujal linnas pole: vanu altareid, kantslit, orelit ja mitmesaja-aastaseid maale. Püha Nikolause kiriku kinkis hertsog Świętopełk 1227. aastal dominiiklastele. Just nemad said 1260. aastal paavstilt privileegi, millest sai alguse Püha Dominicuse laat, tänini Gdański suurim kaubanduspidu. Astu vaikselt sisse ja otsi kullatud altareid.
Jaceki tornGdański keskaegsetest tornidest kõrgeim: koos tuulelipuga on see 36 meetrit kõrge. See ehitati umbes 1400. aastal linnamüüri nurgale, et valvurid näeksid ülevalt, mis toimub eesväljal. Müürid on maapinna juures kahe ja poole meetri paksused. Gdańskilased kutsusid seda naljatamisi „Vaata kööki”, sest ülevalt sai piiluda dominiiklaste kloostriköögi pottidesse. Loe kokku torni küljed. Neid peaks olema kaheksa.