Jalutuskäik algab ja lõpeb Isareingangi juures, 3 minuti jalutuskäigu kaugusel metroojaamast U3 Thalkirchen (Tierpark). Teine sissepääs, Flamingoeingang, asub bussi 52 lõpppeatuse Tierpark (Alemannenstraße) juures; see buss sõidab Sendlinger Tori ja Marienplatzi juurest. Trammiga 25 jõuad peatusesse Tiroler Platz, kust on umbes 15 minutit jalgsi. Kui oled juba loomaaias, juhatab Turi sind lähimast punktist. Sissepääs on tasuline: alates 1. oktoobrist 2026 maksab täiskasvanu pilet 23 eurot ja lapse pilet 9 eurot. 25. oktoobrist 2026 kuni 19. märtsini 2027 on loomaaed avatud kella 9 kuni 17, alates 20. märtsist 2027 kella 9 kuni 18; 24. ja 31. detsembril kella 16-ni. Tierpark-Restaurant ja Dorfladen on avatud aasta läbi, ülejäänud kohvikud töötavad märtsist oktoobrini, talvel ainult soodsa ilmaga. Loomi saab paitada ainult nädalavahetustel, pühadel ja Baieri koolivaheaegadel kella 10 kuni 16, ning Großvoliere'i sulges loomaaed talvel ettevaatusest linnugripi tõttu. Tualetid on mitmes loomaaia plaanil märgitud kohas, muu hulgas Mühlendorfis, kuid osa neist, ka need Mühlendorfi õlleaia juures, on talvel suletud. Teel ületad mitu korda sildu üle Auer Mühlbachi kanali; kassade juurest saad laenutada käsikäru 7 euro eest. Võid kaasa võtta ühe koera lühikese rihma otsas, kuid loomapaviljonidesse see siseneda ei tohi. Planeeri umbes 4 tundi.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Tierpark Hellabrunn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Tierpark Hellabrunn avati 1. augustil 1911 Isari jõe äärsetel niitudel arhitekt Emanuel von Seidli projekti järgi. Pärast inflatsiooniaja pausi avati loomaaed uuesti 1928. aastal ning direktor Heinz Heck kujundas selle maailma esimeseks geoloomaaiaks, kus loomad elavad mandrite kaupa. 40 hektaril elab tänapäeval umbes 490 liiki ja 2025. aastal külastas loomaaeda üle 1,7 miljoni inimese. Marsruut viib läbi Euroopa, polaarmaailma, Aafrika, Aasia, Austraalia ja Ameerika.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Loomad
Lõvid
Lõvid elavad aedikus, mis on rajatud endise pruunkarude aediku kohale; pruunkarusid peeti Hellabrunnis kuni 2018. aastani. Lõvi võib magada ja puhata koguni 20 tundi ööpäevas, nii säästab ta jõudu Aafrika päikese all. Edukas on vaid umbes iga neljas jaht, seepärast suudavad lõvid elada mitu päeva ilma toiduta. Isane kaalub 150 kuni 270 kilogrammi, emane 126 kuni 150.
Foto Rosa-Maria Rinkl, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons2
Loomad
Ninasarvikud ja ninasarvikute maja
Ninasarvikute maja avati 1990. aastal arhitekt Herbert Kochta esimese projektina. Aedikus elavad india ninasarvikud, kelle hallikaspruun nahk on kuni 4 sentimeetri paksune ja kurruline nagu soomusrüü. Nende sarv koosneb keratiinist, samast materjalist nagu meie küüned. Alates 2026. aasta septembrist elab ninasarvikute majas ka Bairdi tapiiri isane, kes on Euroopa loomaaedades väga haruldane.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Loomad
Siberi tiigrid
Siberi tiiger on maailma suurim elav kaslane ja looduses on neid alles vaid umbes 500. Erinevalt paljudest kaslastest ujub ta suurepäraselt ning suviti suplab meelsasti järvedes, jõgedes ja tiikides. Loomaaed uuendas tiigrite aedikut 2025. aastal. Vaata, kas mõni neist lebab vees.
Foto Tiia Monto, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Loomad
Mühlendorf
Mühlendorf ehk veskiküla on loomaaia Euroopa osa, mis on pühendatud looduse mitmekesisusele ja vanadele koduloomatõugudele. Esimene osa avati 27. juulil 2018 endise lasteloomaaia kohal ning teine koos loomaaiakooliga 19. juulil 2019. Siin näed muu hulgas Murnau-Werdenfelsi tõugu lehmi, Augsburgi kanu, kunekune sigu ja girgentana kitsi. Küla juures on õlleaed, mis on avatud märtsist oktoobrini.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Loomad
Jääkarud
Polaarmaailm, Polarwelt, asendas endise 1975. aasta Polariumi: uus jääkarude aedik avati 2010. aasta augustis ja teine ehitusetapp lõpetati 2017. aasta septembris. Karu kaitseb tihe karvkate ja kuni 10 sentimeetri paksune rasvakiht. Isased kaaluvad 300 kuni 600 kilogrammi, emased 150 kuni 300. Alates 2026. aasta novembrist elab endises polaarrebaste aedikus ka urson, Ameerika okassiga, kellel on umbes 30 000 okast.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Loomad
Kuningpingviinid
Pingviinimajas elavad kuningpingviinid ja kaljupingviinid. Polaarmaailma ümberehituse ajaks sõitsid kuningpingviinid Belgiasse ja tulid tagasi 2024. aastal. Juba 2025. aasta augustis ja septembris koorus 2 tibu ning vanem neist kaalus 11,4 kilogrammi, rohkem kui tema ema. Tibudel on soe pruun udusulestik ja alles pärast sulgimist saavad nad mustvalge rüü.
Aafrika aedikus söövad rohtu Hartmanni mägisebrad, suured kudud ja Lõuna-Aafrika jaanalinnud. Igal sebral on ainulaadne triipude muster ning kõvad teravad kabjad võimaldavad tal käia järskudel kaljustel nõlvadel. Sebrad elavad haaremites: üks täkk mitme mära ja varsaga. 2025. aasta novembris saabusid siia uus sebratäkk ja uus kudu isane.
Foto User Bernard Landgraf on de.wikipedia.org, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Loomad
Punane panda
Loomaaia Aasia osas elavad punased pandad. 2025. aasta detsembris saabus siia noor emane Yoko, kes asus elama koos isase Justiniga. Kõrval, Dschungelwelti välisaedikutes, võid märgata manuleid, väikesi metsikuid kasse Aasiast.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Loomad
Dschungelwelt
Dschungelwelt ehk Džunglimaailm on kilekatuse all asuv troopiline vihmamets, mis on soe igasuguse ilmaga. Pärast põhjalikku uuendamist avati see uuesti 25. juunil 2026, veealuste vaatlusakende, täiendava laudtee ja suurema troopiliste taimede saarega. Siin elab 16 liiki, nende seas uued asukad: binturong ja väikesed saarmad, samuti kalakassid ja kantšilid.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Loomad
Elevandid
Elevandimaja projekteeris Emanuel von Seidl ja see avati 1914. aastal; see on kultuurimälestis. Alates 2011. aastast ehitati seda põhjalikult ümber, 2014. aastal lasti selle kuppel õhku ning uuesti avati maja 28. oktoobril 2016. Siin elavad india elevandid ning elevandiemane Temi ootab poega 2027. aasta augustis, sest elevandi tiinus kestab umbes 22 kuud. Elevandi londis on umbes 40 000 lihast, seepärast on see nii osav.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Loomad
Kängurud ja vallabid
Väike Austraalia osa on punaste kängurute, väledate vallabide ja emude kodu. Punane känguru hüppab tänu võimsatele reielihastele kuni 3 meetri kõrgusele ja kuni 12 meetri kaugusele. Ta suudab joosta ka kiirusega kuni 60 kilomeetrit tunnis. Vallabid on väiksemad ja nende aedik asub kaugemal, ahvide pool.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Loomad
Orangutanid ja gibonid
Sumatra orangutanid elavad endises gorillade aedikus vanas inimahvide jaamas ning nende välisaedik ehitati ümber 2017. aastal. Orangutan on suurim puudel elav imetaja. Ta sööb palju suurte seemnetega vilju ja levitab seemneid mööda metsa, seepärast võiksid ilma orangutanideta mõned puuliigid kaduda. Kõrval elavad hõbegibonid ja siamangid; 2025. aastal sündis siin väike gibon.
Foto Tiia Monto, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Akvaarium
Akvaarium asub suures osas maa all. Pärast remonti avati see uuesti 20. juulil 2012 ja selles ujub umbes 5000 kala umbes 200 liigist. Merevee basseinis, mis on 14 meetrit lai, tiirlevad mustuimhaid. 2026. aastal lisandus uusi kalaliike ning merihobudel sünnib siin regulaarselt poegi.
Foto Matthias, CC BY 3.0, Wikimedia Commons14
Loomad
Gorillad ja šimpansid
Urwaldhausis, troopilise metsa majas, elavad šimpansid ja madalikugorillad. 14. veebruaril 2026 sünnitas šimpansiemane Zenta tütre, kelle isa on Jambo. 2026. aasta augustis saabus Plzeňi loomaaiast 44-aastane šimpansiemane Brigitte. Šimpansid valmistavad lihtsaid tööriistu: pulgaga õngitsevad nad termiite termiidikuhilast ning pähkleid purustavad kiviga kivist alasil.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons15
Loomad
Flamingod
Flamingodelt sai nime Flamingoeingang, mis asub kohe nende aediku kõrval. Roosad flamingod võlgnevad oma värvi karotenoididerikkale toidule: kui nad söövad vähem vetikaid ja koorikloomi, siis nad kahvatuvad. Kiirete keeleliigutustega pumpavad nad vett nokka ning peened plaadikesed peavad toidu kinni. See on hea koht pildistamiseks.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons16
Loomad
Piisonid ja vikunjad
Ameerika osas elavad ühises aedikus vikunjad, nandud, kapibarad, suured sipelgaõgijad ja Patagoonia marad. Kõrval söövad rohtu metsapiisonid, Põhja-Ameerika suurimad maismaaimetajad, kes jagavad aedikut metsikute veelindudega. Metsapiisonid olid jahi tõttu väljasuremise äärel, kuid tänu kaitsealadele on nende arv taas kasvanud. Selles osas elavad ka lakkhundid, kelle aedikut loomaaed uuendas 2025. aastal.
Foto PPuis, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons17
Vaatamisväärsus
Großvoliere
Großvoliere ehitati 1980. aastal Frei Otto ja Jörg Gribli projekti järgi. Roostevabast terasest võrk, mis on pingutatud kuni 18 meetri kõrgusele, katab umbes 5000 ruutmeetrit ning sina jalutad sees koos lindudega. Siin elavad muu hulgas must-toonekured, kaljuiibised, mitu kajakaliiki, neitsikured ja olenevalt ilmast sinikollased arad. Talvel sulges loomaaed linnumaja ettevaatusest linnugripi tõttu.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons18
Loomad
Przewalski hobused
Hellabrunn kasvatab Przewalski hobuseid alates 1932. aastast. Viimast selle liigi metsikut hobust nähti 1969. aastal ning ainult tänu loomaaedade aretustööle, milles osalesid ka Hellabrunni hobused, jõudsid nad tagasi loodusesse Mongoolias ja Hiinas. 2026. aasta juulis sündis siin esimene varss umbes 10 aasta järel; tema isa on täkk, kes saabus 2025. aastal Edinburghi loomaaiast. Kui hundid lähenevad, seisavad märad varssade ümber ringi ja tõrjuvad ründajaid kapjadega.
Foto Quartl, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons19
Loomad
Kaelkirjakud ja surikaadid
Kaelkirjakute savann avati 2013. aasta mais: selle pindala on 10 000 ruutmeetrit, kaelkirjakute maja pindala on 770 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 7 meetrit. Kaelkirjak ulatub 6 meetrini ning tema kaelas on vaid 7 kaelalüli, sama palju kui inimesel, kuigi iga lüli võib olla koguni 25 sentimeetrit pikk. Kõrval elavad surikaadid: kui rühm otsib toitu, seisab üks neist valvel ja hoiatab vilega kiskja eest. Siit on vaid mõni samm Isareinganguni, kus jalutuskäik lõpeb.
Kõik punktid (28)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Loomad 17
Lõvid ★Lõvid elavad aedikus, mis on rajatud endise pruunkarude aediku kohale; pruunkarusid peeti Hellabrunnis kuni 2018. aastani. Lõvi võib magada ja puhata koguni 20 tundi ööpäevas, nii säästab ta jõudu Aafrika päikese all. Edukas on vaid umbes iga neljas jaht, seepärast suudavad lõvid elada mitu päeva ilma toiduta. Isane kaalub 150 kuni 270 kilogrammi, emane 126 kuni 150.
Ninasarvikud ja ninasarvikute maja ★Ninasarvikute maja avati 1990. aastal arhitekt Herbert Kochta esimese projektina. Aedikus elavad india ninasarvikud, kelle hallikaspruun nahk on kuni 4 sentimeetri paksune ja kurruline nagu soomusrüü. Nende sarv koosneb keratiinist, samast materjalist nagu meie küüned. Alates 2026. aasta septembrist elab ninasarvikute majas ka Bairdi tapiiri isane, kes on Euroopa loomaaedades väga haruldane.
Siberi tiigrid ★Siberi tiiger on maailma suurim elav kaslane ja looduses on neid alles vaid umbes 500. Erinevalt paljudest kaslastest ujub ta suurepäraselt ning suviti suplab meelsasti järvedes, jõgedes ja tiikides. Loomaaed uuendas tiigrite aedikut 2025. aastal. Vaata, kas mõni neist lebab vees.
Mühlendorf ★Mühlendorf ehk veskiküla on loomaaia Euroopa osa, mis on pühendatud looduse mitmekesisusele ja vanadele koduloomatõugudele. Esimene osa avati 27. juulil 2018 endise lasteloomaaia kohal ning teine koos loomaaiakooliga 19. juulil 2019. Siin näed muu hulgas Murnau-Werdenfelsi tõugu lehmi, Augsburgi kanu, kunekune sigu ja girgentana kitsi. Küla juures on õlleaed, mis on avatud märtsist oktoobrini.
Jääkarud ★Polaarmaailm, Polarwelt, asendas endise 1975. aasta Polariumi: uus jääkarude aedik avati 2010. aasta augustis ja teine ehitusetapp lõpetati 2017. aasta septembris. Karu kaitseb tihe karvkate ja kuni 10 sentimeetri paksune rasvakiht. Isased kaaluvad 300 kuni 600 kilogrammi, emased 150 kuni 300. Alates 2026. aasta novembrist elab endises polaarrebaste aedikus ka urson, Ameerika okassiga, kellel on umbes 30 000 okast.
Kuningpingviinid ★Pingviinimajas elavad kuningpingviinid ja kaljupingviinid. Polaarmaailma ümberehituse ajaks sõitsid kuningpingviinid Belgiasse ja tulid tagasi 2024. aastal. Juba 2025. aasta augustis ja septembris koorus 2 tibu ning vanem neist kaalus 11,4 kilogrammi, rohkem kui tema ema. Tibudel on soe pruun udusulestik ja alles pärast sulgimist saavad nad mustvalge rüü.
Sebrad, kudud ja jaanalinnud ★Aafrika aedikus söövad rohtu Hartmanni mägisebrad, suured kudud ja Lõuna-Aafrika jaanalinnud. Igal sebral on ainulaadne triipude muster ning kõvad teravad kabjad võimaldavad tal käia järskudel kaljustel nõlvadel. Sebrad elavad haaremites: üks täkk mitme mära ja varsaga. 2025. aasta novembris saabusid siia uus sebratäkk ja uus kudu isane.
Punane panda ★Loomaaia Aasia osas elavad punased pandad. 2025. aasta detsembris saabus siia noor emane Yoko, kes asus elama koos isase Justiniga. Kõrval, Dschungelwelti välisaedikutes, võid märgata manuleid, väikesi metsikuid kasse Aasiast.
Dschungelwelt ★Dschungelwelt ehk Džunglimaailm on kilekatuse all asuv troopiline vihmamets, mis on soe igasuguse ilmaga. Pärast põhjalikku uuendamist avati see uuesti 25. juunil 2026, veealuste vaatlusakende, täiendava laudtee ja suurema troopiliste taimede saarega. Siin elab 16 liiki, nende seas uued asukad: binturong ja väikesed saarmad, samuti kalakassid ja kantšilid.
Elevandid ★Elevandimaja projekteeris Emanuel von Seidl ja see avati 1914. aastal; see on kultuurimälestis. Alates 2011. aastast ehitati seda põhjalikult ümber, 2014. aastal lasti selle kuppel õhku ning uuesti avati maja 28. oktoobril 2016. Siin elavad india elevandid ning elevandiemane Temi ootab poega 2027. aasta augustis, sest elevandi tiinus kestab umbes 22 kuud. Elevandi londis on umbes 40 000 lihast, seepärast on see nii osav.
Kängurud ja vallabid ★Väike Austraalia osa on punaste kängurute, väledate vallabide ja emude kodu. Punane känguru hüppab tänu võimsatele reielihastele kuni 3 meetri kõrgusele ja kuni 12 meetri kaugusele. Ta suudab joosta ka kiirusega kuni 60 kilomeetrit tunnis. Vallabid on väiksemad ja nende aedik asub kaugemal, ahvide pool.
Orangutanid ja gibonid ★Sumatra orangutanid elavad endises gorillade aedikus vanas inimahvide jaamas ning nende välisaedik ehitati ümber 2017. aastal. Orangutan on suurim puudel elav imetaja. Ta sööb palju suurte seemnetega vilju ja levitab seemneid mööda metsa, seepärast võiksid ilma orangutanideta mõned puuliigid kaduda. Kõrval elavad hõbegibonid ja siamangid; 2025. aastal sündis siin väike gibon.
Gorillad ja šimpansid ★Urwaldhausis, troopilise metsa majas, elavad šimpansid ja madalikugorillad. 14. veebruaril 2026 sünnitas šimpansiemane Zenta tütre, kelle isa on Jambo. 2026. aasta augustis saabus Plzeňi loomaaiast 44-aastane šimpansiemane Brigitte. Šimpansid valmistavad lihtsaid tööriistu: pulgaga õngitsevad nad termiite termiidikuhilast ning pähkleid purustavad kiviga kivist alasil.
Flamingod ★Flamingodelt sai nime Flamingoeingang, mis asub kohe nende aediku kõrval. Roosad flamingod võlgnevad oma värvi karotenoididerikkale toidule: kui nad söövad vähem vetikaid ja koorikloomi, siis nad kahvatuvad. Kiirete keeleliigutustega pumpavad nad vett nokka ning peened plaadikesed peavad toidu kinni. See on hea koht pildistamiseks.
Piisonid ja vikunjad ★Ameerika osas elavad ühises aedikus vikunjad, nandud, kapibarad, suured sipelgaõgijad ja Patagoonia marad. Kõrval söövad rohtu metsapiisonid, Põhja-Ameerika suurimad maismaaimetajad, kes jagavad aedikut metsikute veelindudega. Metsapiisonid olid jahi tõttu väljasuremise äärel, kuid tänu kaitsealadele on nende arv taas kasvanud. Selles osas elavad ka lakkhundid, kelle aedikut loomaaed uuendas 2025. aastal.
Przewalski hobused ★Hellabrunn kasvatab Przewalski hobuseid alates 1932. aastast. Viimast selle liigi metsikut hobust nähti 1969. aastal ning ainult tänu loomaaedade aretustööle, milles osalesid ka Hellabrunni hobused, jõudsid nad tagasi loodusesse Mongoolias ja Hiinas. 2026. aasta juulis sündis siin esimene varss umbes 10 aasta järel; tema isa on täkk, kes saabus 2025. aastal Edinburghi loomaaiast. Kui hundid lähenevad, seisavad märad varssade ümber ringi ja tõrjuvad ründajaid kapjadega.
Kaelkirjakud ja surikaadid ★Kaelkirjakute savann avati 2013. aasta mais: selle pindala on 10 000 ruutmeetrit, kaelkirjakute maja pindala on 770 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 7 meetrit. Kaelkirjak ulatub 6 meetrini ning tema kaelas on vaid 7 kaelalüli, sama palju kui inimesel, kuigi iga lüli võib olla koguni 25 sentimeetrit pikk. Kõrval elavad surikaadid: kui rühm otsib toitu, seisab üks neist valvel ja hoiatab vilega kiskja eest. Siit on vaid mõni samm Isareinganguni, kus jalutuskäik lõpeb.
Vaatamisväärsus 2
Akvaarium ★Akvaarium asub suures osas maa all. Pärast remonti avati see uuesti 20. juulil 2012 ja selles ujub umbes 5000 kala umbes 200 liigist. Merevee basseinis, mis on 14 meetrit lai, tiirlevad mustuimhaid. 2026. aastal lisandus uusi kalaliike ning merihobudel sünnib siin regulaarselt poegi.
Großvoliere ★Großvoliere ehitati 1980. aastal Frei Otto ja Jörg Gribli projekti järgi. Roostevabast terasest võrk, mis on pingutatud kuni 18 meetri kõrgusele, katab umbes 5000 ruutmeetrit ning sina jalutad sees koos lindudega. Siin elavad muu hulgas must-toonekured, kaljuiibised, mitu kajakaliiki, neitsikured ja olenevalt ilmast sinikollased arad. Talvel sulges loomaaed linnumaja ettevaatusest linnugripi tõttu.
Tualetid / kassad / parkla 9
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Avalik tualett 5
Avalik tualett 6
Avalik tualett 7
Avalik tualett 8
IsareingangJalutuskäik algab Isareingangi juures, mida valvavad kaljukitsede skulptuurid. Teisel pool rada, loomade paitamise koha vastas, elavad alates 2026. aasta augustist dikdikid, ühed maailma väikseimad antiloobid, 35 kuni 45 sentimeetri kõrgused. Marsruut viib esmalt mööda loomaaia läänepoolset osa lõuna poole, polaarmaailma, ja seejärel läbi Aafrika, Aasia, Austraalia ja Ameerika tagasi siia.