tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Karlsplatzil, S-Bahni ja metroo Karlsplatzi (Stachus) jaama kohal, ning lõpeb Hofgartenis Odeonsplatzi metroojaama kõrval (liinid U3, U4, U5 ja U6). Poolel teel möödud S-Bahni ja metroo Marienplatzi jaamast. Kui oled juba kesklinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Jalutuskäik on tasuta, tasuta on ka sissepääs katedraali ja Püha Peetri kirikusse. Tasulised on Alter Peteri torn (306 astet, liftita), Frauenkirche lõunatorn (umbes 90 astet, seejärel lift) ja Residentsi muuseum, mis on oktoobri lõpust märtsi lõpuni avatud lühemalt, kella 10-st kuni 17-ni. Glockenspiel mängib kell 11 ja 12, märtsist oktoobrini ka kell 17. Viktualienmarkt on pühapäeviti ja pühade ajal suletud. Tualetid leiad stardi juures Stachuse maa-alusest käigust ja Alter Hofi infopunktist. Planeeri umbes kolm tundi, ilma muuseumide ja tornide külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
München: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Müncheni vanalinn kasvas välja Marienplatzi ümber, mis on olnud linna süda selle rajamisest 1158. aastal. Jalutuskäik algab Karlsplatzil, läheb läbi Karlstori värava ja mööda jalakäijate tänavat Püha Miikaeli kiriku juurest Frauenkirche katedraalini, seejärel üle Marienplatzi koos Uue raekojaga Püha Peetri kiriku ja Viktualienmarkti turuni. Edasi viib marsruut Vana raekoja ja Hofbräuhausi juurest Residentsini, mis oli 1508. aastast 1918. aastani Wittelsbachide asukoht, ning lõpeb Feldherrnhalle ja Teatiinide kiriku juures ning Hofgarteni aias.
Foto M(e)ister Eiskalt, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Karlstor
Karlstor on endine Neuhauser Tori värav, mida mainitakse dokumentides juba 1302. aastal teise linnamüüri ringi osana. 1791. aastal ehitati ümber selle külgtornid ning 18. sajandi lõpus sai värav nime kuurvürst Karl Theodori järgi. Kõrge keskmise torni hävitas 1857. aastal naabermajas hoitud püssirohu plahvatus ja umbes 1860. aastal see lammutati. Värava taga algab jalakäijate tänav Neuhauser Straße.
Foto Digital cat, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Püha Miikaeli kirik
Püha Miikaeli kiriku lasi jesuiitidele ehitada hertsog Wilhelm V ja ehitus kestis 1583. aastast 1597. aastani. Fassaadil seisavad valitsejate kujud ning portaalide vahelises nišis pronksist peaingel Miikael, mille valmistas 1588. aastal Hubert Gerhard. Interjööri katab hiiglaslik silindervõlv, maailma suuruselt teine omataoline toestuseta võlv. Krüptis puhkavad Wittelsbachid, nende hulgas kuningas Ludwig II.
Foto AuHaidhausen, CC BY 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Katedraal (Frauenkirche)
Frauenkirche, Müncheni katedraal, on linna sümbol. Nurgakivi pandi 1468. aastal ning ehitusmeister Jörg von Halspach ehitas kiriku peaaegu täielikult tellistest, sest lähikonnas polnud kivimurdu. Mõlemad tornid on peaaegu 99 meetri kõrgused ja said oma iseloomulikud kuplid umbes 1525. aastal. Otsi eeskojast jalajälge, mida kutsutakse Teufelstrittiks ehk Kuradi sammuks: legendi järgi astus kurat siia, ei näinud ühtegi akent ja trampis jalga, kindel, et oli ehitusmeistrit üle kavaldanud.
Foto Martin Falbisoner, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Marienplatz ja Maarja sammas
Marienplatz on olnud Müncheni süda linna rajamisest 1158. aastal. Sajandeid oli see turuplats ja praeguse nime sai see 1854. aastal, kui linn andis end koolerataudi ajal Jumalaema kaitse alla. Maarja samba püstitas 1638. aastal kuurvürst Maximilian I tänuks Müncheni pääsemise eest Kolmekümneaastase sõja ajal. Vaata nelja putot samba jalamil: nad võitlevad lõvi, basiliski, draakoni ja maoga, mis tähistavad sõda, katku, nälga ja uskmatust.
Foto Steffen Flor, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Uus raekoda ja Glockenspiel
Uusgootilist Uut raekoda ehitati kolmes etapis aastatel 1867-1909 Georg von Hauberrisseri projekti järgi. Torn on 85 meetrit kõrge ja selle tipus seisab Münchner Kindli kuju. Torni erkeris asub Glockenspiel 43 kella ja 32 kujuga: üleval võitlevad rüütlid turniiril hertsog Wilhelm V ja Lotringi Renata pulma auks 1568. aastal ning allpool tantsivad tünnisepad, kelle tants meenutab aastate 1515-1517 katku lõppu. Glockenspiel mängib iga päev kell 11 ja 12, märtsist oktoobrini ka kell 17.
Foto Burkhard Mücke, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Püha Peetri kirik (Alter Peter)
See on Müncheni vanim kogudusekirik, mida mainitakse 1225. või 1226. aasta dokumendis. Selle torn, mida kutsutakse Alter Peteriks, on 91 meetrit kõrge ja selle kellal on kaheksa sihverplaati, ning koomik Karl Valentin naljatas, et selleks, et 8 inimest saaksid korraga kellaaega vaadata. Vaateterrassile 56 meetri kõrgusel viib 306 astet, liftita, ja föönituule ajal paistavad sealt Alpid. Sees näed peaaltaril Püha Peetri kuldset kuju ja püha Munditia säilmeid klaassarkofaagis.
Foto Maximilian Dörrbecker ( Chumwa ), CC BY-SA 2.5, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Viktualienmarkt
Viktualienmarkt tegutseb siin alates 1807. aastast, mil kuningas Maximilian I Joseph viis turu üle tänaselt Marienplatzilt. Enam kui 2 hektaril on oma letid 107 kauplejal ning umbes 1000 kohaga õllaaias pakuvad Müncheni õlletehased kordamööda õlut. Keskel seisab kõrge maipuu, mida rahastab alates 1962. aastast Müncheni õlletehaste ühendus. Turu ümbert leiad 6 purskkaevu rahvakunstnike ja koomikute kujudega, nende hulgas Karl Valentini ja Liesl Karlstadti omad.
Foto Mummelgrummel, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Vana raekoda
Gooti stiilis Vana raekoja ehitas aastatel 1470-1480 Jörg von Halsbach, sama meister, kes ehitas Frauenkirche. Selle torn oli varem Talburgtori värav esimeses linnamüüri ringis. 1944. aastal sai raekoda raskelt kannatada ning torn taastati aastatel 1971-1974 gooti eeskuju järgi. Tänapäeval tegutseb tornis Mänguasjamuuseum ja ballisaalis seisavad Erasmus Grasseri kuulsate, umbes 1480. aastast pärit tantsijate koopiad.
Foto Chris Light, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Hofbräuhaus
Õueõlletehase rajas 1589. aastal hertsog Wilhelm V, et varustada Wittelsbachide õukonda õllega. Platzli väljakul pruuliti õlut alates 17. sajandi algusest, kuni 1896. aastal viidi õlletehas üle Haidhauseni linnaossa. Praegune hoone avati 1897. aastal: esimese korruse Schwemme saalis mahub puulaudade taha umbes 1000 inimest ja ülemise korruse saal võtab vastu umbes 1500 külalist. Püsikliendid hoiavad siin oma kruuse spetsiaalsetes riiulites.
Foto Berthold Werner, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Max-Joseph-Platz ja ooper
Väljak tekkis pärast 1802. aastat, kui frantsiskaanide klooster lammutati, et teha ruumi teatrile. Idakülje hõivab Rahvusteater, Baieri Riigiooperi asukoht, mille ehitas Karl von Fischer ja mis avati 1818. aastal. Kui 1823. aastal puhkes seal tulekahju ja vesi oli külmunud, kustutasid tuletõrjujad tuld lähedalasuva Hofbräuhausi õllega. Christian Daniel Rauchi loodud kuningas Maximilian I Josephi monument püstitati väljakule 1835. aastal ning põhja poolt sulgeb väljakut Königsbau, Residentsi osa.
Foto Wilfredor, CC0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Residents (Residenz)
1508. aastast 1918. aastani oli Residents Wittelsbachide soost Baieri hertsogite, kuurvürstide ja kuningate valitsuse asukoht ja residents. Kompleks kasvas välja väikesest veega ümbritsetud linnusest, mis ehitati 14. sajandi lõpus, ning sellel on tänapäeval 10 sisehoovi. Muuseumis saad vaadata üle 150 saali, nende hulgas Antiquariumi, suurimat renessansssaali Alpidest põhja pool. Residenzstraße poolsete portaalide juures seisavad 4 kilpidega pronkslõvi ning traditsiooni kohaselt toob kilbi allosas oleva väikese lõvipea koonu puudutamine õnne.
Foto Thomas Wolf , www.foto-tw.de, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Feldherrnhalle ja Odeonsplatz
Feldherrnhalle ehk Väejuhtide halli lasi ehitada kuningas Ludwig I ning Friedrich von Gärtner ehitas selle aastatel 1841-1844 Firenze Loggia dei Lanzi eeskujul. Selles seisavad väejuhtide Tilly ja Wrede kujud, mis on valatud ümbersulatatud kahurite pronksist, ning treppi valvavad alates 1906. aastast lõvid. Hall sulgeb lõuna poolt Odeonsplatzi, mis kannab alates 1827. aastast endise kontserdisaali Odeon nime. 9. novembril 1923, Hitleri ja Ludendorffi nurjunud putši ajal, hukkus siin 18 inimest, nende hulgas 4 politseinikku.
Foto Strubbl, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis
Teatiinide kirik
Kollase Teatiinide kiriku lasid ehitada kuurvürst Ferdinand Maria ja tema abikaasa Savoia Henriette Adelaide tänuks kaua oodatud troonipärija Maximilian Emanueli sünni eest 1662. aastal. Ehitust alustas 1663. aastal Agostino Barelli, võttes eeskujuks Rooma kiriku Sant'Andrea della Valle, ning kupli ja tornid lõpetas Enrico Zuccalli. Kuppel on 71 meetrit kõrge ning rokokoofassaad lisati alles aastatel 1765-1768 François de Cuvilliési projekti järgi. Krüptis puhkavad paljud Wittelsbachid, nende hulgas kiriku rajajad ja kuningas Maximilian I Joseph.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons14
Vaatamisväärsus
Hofgarten ja Diana tempel
Hofgarten on endine õueaed Residentsi juures, mis rajati 1560. aastal hertsog Albrecht V ajal ja laiendati praeguse suuruseni Maximilian I ajal aastatel 1613-1617. Keskel seisab Diana tempel, 1616. aastal valminud paviljon, mille tipus seisab Hubert Gerhardi loodud Tellus Bavaria kuju koopia. Paviljonis mängivad mõnikord muusikud ning kruusateedel mängivad kohalikud boule'i partiisid. Kahest küljest piiravad aeda arkaadid Wittelsbachide ajaloo teemaliste maalingutega.
Kõik punktid (24)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 13
Karlstor ★Karlstor on endine Neuhauser Tori värav, mida mainitakse dokumentides juba 1302. aastal teise linnamüüri ringi osana. 1791. aastal ehitati ümber selle külgtornid ning 18. sajandi lõpus sai värav nime kuurvürst Karl Theodori järgi. Kõrge keskmise torni hävitas 1857. aastal naabermajas hoitud püssirohu plahvatus ja umbes 1860. aastal see lammutati. Värava taga algab jalakäijate tänav Neuhauser Straße.
Püha Miikaeli kirik ★Püha Miikaeli kiriku lasi jesuiitidele ehitada hertsog Wilhelm V ja ehitus kestis 1583. aastast 1597. aastani. Fassaadil seisavad valitsejate kujud ning portaalide vahelises nišis pronksist peaingel Miikael, mille valmistas 1588. aastal Hubert Gerhard. Interjööri katab hiiglaslik silindervõlv, maailma suuruselt teine omataoline toestuseta võlv. Krüptis puhkavad Wittelsbachid, nende hulgas kuningas Ludwig II.
Katedraal (Frauenkirche) ★Frauenkirche, Müncheni katedraal, on linna sümbol. Nurgakivi pandi 1468. aastal ning ehitusmeister Jörg von Halspach ehitas kiriku peaaegu täielikult tellistest, sest lähikonnas polnud kivimurdu. Mõlemad tornid on peaaegu 99 meetri kõrgused ja said oma iseloomulikud kuplid umbes 1525. aastal. Otsi eeskojast jalajälge, mida kutsutakse Teufelstrittiks ehk Kuradi sammuks: legendi järgi astus kurat siia, ei näinud ühtegi akent ja trampis jalga, kindel, et oli ehitusmeistrit üle kavaldanud.
Uus raekoda ja Glockenspiel ★Uusgootilist Uut raekoda ehitati kolmes etapis aastatel 1867-1909 Georg von Hauberrisseri projekti järgi. Torn on 85 meetrit kõrge ja selle tipus seisab Münchner Kindli kuju. Torni erkeris asub Glockenspiel 43 kella ja 32 kujuga: üleval võitlevad rüütlid turniiril hertsog Wilhelm V ja Lotringi Renata pulma auks 1568. aastal ning allpool tantsivad tünnisepad, kelle tants meenutab aastate 1515-1517 katku lõppu. Glockenspiel mängib iga päev kell 11 ja 12, märtsist oktoobrini ka kell 17.
Püha Peetri kirik (Alter Peter) ★See on Müncheni vanim kogudusekirik, mida mainitakse 1225. või 1226. aasta dokumendis. Selle torn, mida kutsutakse Alter Peteriks, on 91 meetrit kõrge ja selle kellal on kaheksa sihverplaati, ning koomik Karl Valentin naljatas, et selleks, et 8 inimest saaksid korraga kellaaega vaadata. Vaateterrassile 56 meetri kõrgusel viib 306 astet, liftita, ja föönituule ajal paistavad sealt Alpid. Sees näed peaaltaril Püha Peetri kuldset kuju ja püha Munditia säilmeid klaassarkofaagis.
Vana raekoda ★Gooti stiilis Vana raekoja ehitas aastatel 1470-1480 Jörg von Halsbach, sama meister, kes ehitas Frauenkirche. Selle torn oli varem Talburgtori värav esimeses linnamüüri ringis. 1944. aastal sai raekoda raskelt kannatada ning torn taastati aastatel 1971-1974 gooti eeskuju järgi. Tänapäeval tegutseb tornis Mänguasjamuuseum ja ballisaalis seisavad Erasmus Grasseri kuulsate, umbes 1480. aastast pärit tantsijate koopiad.
Hofbräuhaus ★Õueõlletehase rajas 1589. aastal hertsog Wilhelm V, et varustada Wittelsbachide õukonda õllega. Platzli väljakul pruuliti õlut alates 17. sajandi algusest, kuni 1896. aastal viidi õlletehas üle Haidhauseni linnaossa. Praegune hoone avati 1897. aastal: esimese korruse Schwemme saalis mahub puulaudade taha umbes 1000 inimest ja ülemise korruse saal võtab vastu umbes 1500 külalist. Püsikliendid hoiavad siin oma kruuse spetsiaalsetes riiulites.
Residents (Residenz) ★1508. aastast 1918. aastani oli Residents Wittelsbachide soost Baieri hertsogite, kuurvürstide ja kuningate valitsuse asukoht ja residents. Kompleks kasvas välja väikesest veega ümbritsetud linnusest, mis ehitati 14. sajandi lõpus, ning sellel on tänapäeval 10 sisehoovi. Muuseumis saad vaadata üle 150 saali, nende hulgas Antiquariumi, suurimat renessansssaali Alpidest põhja pool. Residenzstraße poolsete portaalide juures seisavad 4 kilpidega pronkslõvi ning traditsiooni kohaselt toob kilbi allosas oleva väikese lõvipea koonu puudutamine õnne.
Feldherrnhalle ja Odeonsplatz ★Feldherrnhalle ehk Väejuhtide halli lasi ehitada kuningas Ludwig I ning Friedrich von Gärtner ehitas selle aastatel 1841-1844 Firenze Loggia dei Lanzi eeskujul. Selles seisavad väejuhtide Tilly ja Wrede kujud, mis on valatud ümbersulatatud kahurite pronksist, ning treppi valvavad alates 1906. aastast lõvid. Hall sulgeb lõuna poolt Odeonsplatzi, mis kannab alates 1827. aastast endise kontserdisaali Odeon nime. 9. novembril 1923, Hitleri ja Ludendorffi nurjunud putši ajal, hukkus siin 18 inimest, nende hulgas 4 politseinikku.
Teatiinide kirik ★Kollase Teatiinide kiriku lasid ehitada kuurvürst Ferdinand Maria ja tema abikaasa Savoia Henriette Adelaide tänuks kaua oodatud troonipärija Maximilian Emanueli sünni eest 1662. aastal. Ehitust alustas 1663. aastal Agostino Barelli, võttes eeskujuks Rooma kiriku Sant'Andrea della Valle, ning kupli ja tornid lõpetas Enrico Zuccalli. Kuppel on 71 meetrit kõrge ning rokokoofassaad lisati alles aastatel 1765-1768 François de Cuvilliési projekti järgi. Krüptis puhkavad paljud Wittelsbachid, nende hulgas kiriku rajajad ja kuningas Maximilian I Joseph.
BürgersaalBürgersaal ehitati aastatel 1709-1710 Maarja kongregatsioonile õuearhitekt Giovanni Antonio Viscardi projekti järgi. Hoonel on kaks korrust: üleval on rikkalikult kaunistatud kirikusaal ja alumine kirik on sisse seatud kongregatsiooni endisesse trükikotta. Alumises kirikus puhkab jesuiit Rupert Mayer, natsismi julge vastane, kes suri 1945. aastal ja kuulutati 1987. aastal õndsaks.
Püha Vaimu kirikKirik seisab endise Püha Vaimu hospidali juures, mille rajas umbes 1208. aastal hertsog Kelheimi Ludwig I. Gooti kodakirik valmis 1392. aastal ning aastatel 1724-1730 kaunistasid interjööri vennad Asamid: Cosmas Damian maalis freskod ja Egid Quirin tegi stukkdekoori. Endise hospidali alale laienes 19. sajandil Viktualienmarkt.
Alter HofAlter Hof on endine linnus, mis oli umbes 1255. aastast Wittelsbachide soost hertsogite residents. Siin elas Ludwig Baierlane, esimene keiser, kes valis endale püsiva asukoha. Lõunatiival näed gooti erkerit, mida kutsutakse Ahvitorniks: legendi järgi röövis hertsogi loomaaia ahv siit väikese Ludwigi ja tuli pärast pikka meelitamist koos temaga lossi tagasi. Hoones tegutseb Baieri losside ja muuseumide infopunkt ning tasuta näitus keiserlikust residentsist.
Vaatamisväärsus 4
Marienplatz ja Maarja sammas ★Marienplatz on olnud Müncheni süda linna rajamisest 1158. aastal. Sajandeid oli see turuplats ja praeguse nime sai see 1854. aastal, kui linn andis end koolerataudi ajal Jumalaema kaitse alla. Maarja samba püstitas 1638. aastal kuurvürst Maximilian I tänuks Müncheni pääsemise eest Kolmekümneaastase sõja ajal. Vaata nelja putot samba jalamil: nad võitlevad lõvi, basiliski, draakoni ja maoga, mis tähistavad sõda, katku, nälga ja uskmatust.
Viktualienmarkt ★Viktualienmarkt tegutseb siin alates 1807. aastast, mil kuningas Maximilian I Joseph viis turu üle tänaselt Marienplatzilt. Enam kui 2 hektaril on oma letid 107 kauplejal ning umbes 1000 kohaga õllaaias pakuvad Müncheni õlletehased kordamööda õlut. Keskel seisab kõrge maipuu, mida rahastab alates 1962. aastast Müncheni õlletehaste ühendus. Turu ümbert leiad 6 purskkaevu rahvakunstnike ja koomikute kujudega, nende hulgas Karl Valentini ja Liesl Karlstadti omad.
Max-Joseph-Platz ja ooper ★Väljak tekkis pärast 1802. aastat, kui frantsiskaanide klooster lammutati, et teha ruumi teatrile. Idakülje hõivab Rahvusteater, Baieri Riigiooperi asukoht, mille ehitas Karl von Fischer ja mis avati 1818. aastal. Kui 1823. aastal puhkes seal tulekahju ja vesi oli külmunud, kustutasid tuletõrjujad tuld lähedalasuva Hofbräuhausi õllega. Christian Daniel Rauchi loodud kuningas Maximilian I Josephi monument püstitati väljakule 1835. aastal ning põhja poolt sulgeb väljakut Königsbau, Residentsi osa.
Hofgarten ja Diana tempel ★Hofgarten on endine õueaed Residentsi juures, mis rajati 1560. aastal hertsog Albrecht V ajal ja laiendati praeguse suuruseni Maximilian I ajal aastatel 1613-1617. Keskel seisab Diana tempel, 1616. aastal valminud paviljon, mille tipus seisab Hubert Gerhardi loodud Tellus Bavaria kuju koopia. Paviljonis mängivad mõnikord muusikud ning kruusateedel mängivad kohalikud boule'i partiisid. Kahest küljest piiravad aeda arkaadid Wittelsbachide ajaloo teemaliste maalingutega.
Tualetid / kassad / parkla 7
Karlsplatz (Stachus)Jalutuskäik algab Karlsplatzil, mida münchenlased kutsuvad Stachuseks. See nimi pärineb õllaiaga kõrtsist, mida pidas siin 18. sajandil Eustachius Föderl, hüüdnimega Eustach. Väljak rajati 1791. aastal endise linnavärava ette ning nimi Karlsplatz kuurvürst Karl Theodori auks kinnitati 1797. aastal. Purskkaev väljaku keskel töötab alates 1970. aastast, mil selle alla ehitati S-Bahni jaam ja suur maa-alune kaubanduskäik.