Jalutuskäik algab kanali ääres Rondelli juures, Schloss Nymphenburgi peatuse kõrval, kuhu jõuad trammiga 17 või bussiga 51 või 151. Marsruut viib lossi esisest õuest läbi parki, ümber Suure järve Suure kaskaadini ja tuleb tagasi mööda Keskkanalit Pagodenburgi kaudu Magdalenenklause juurde, kust on lossini mõnisada meetrit. Kui oled juba pargis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Park on tasuta ning peavärav on novembrist märtsini avatud kella 6-st 18-ni, suvel kauem; pileteid on vaja lossi, Marstallmuseumi ja pargipaviljonidesse. Loss on talvel avatud kella 10-st 16-ni, kuid pargipaviljonid on suletud 16. oktoobrist märtsi lõpuni ning purskkaevud töötavad ainult lihavõtetest oktoobri keskpaigani. Pargi teed on kruusased, paviljonidesse viib mõni aste. Tualetid on lossi keskosa esimesel korrusel, pargi poolel. Planeeri umbes kolm tundi, ilma siseruumide külastuseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Nymphenburg Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Nymphenburg on Baieri valitsejate suveresidents, mille ehitamist alustati 1664. aastal troonipärija Maximilian Emanueli sünni puhul. Lossi taga laiub umbes 180 hektari suurune park, mille rajasid alates 1715. aastast barokkstiilis Dominique Girard ja Joseph Effner ning mille Friedrich Ludwig von Sckell muutis 19. sajandi alguses maastikupargiks. Metsade, niitude ja järvede vahel seisab neli väikest pargilossi: Amalienburg, Badenburg, Pagodenburg ja Magdalenenklause. Lossis sündis 1845. aastal kuningas Ludwig II.
Foto GFreihalter, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Kanal ja Rondell
Lossi esine kanal kaevati aastatel 1728-1730 ning selle mõlemale küljele rajati juurdesõidualleed. Ümberringi asuv hoonete poolring on Rondell: 10 väikest lossi kõrgematele õukonnaametnikele, ehitatud aastatel 1728-1758. Ühes Rondelli põhjaosa majas tegutseb 1747. aastal asutatud Nymphenburgi portselanimanufaktuur. Kui talvel kestab pikalt pakane, muutub jäätunud kanal uisuväljakuks.
Foto AuHaidhausen, CC BY 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Õu purskkaevuga
Kanal lõpeb lossi ees veeparteriga, kus on bassein ja purskkaev. Vett purskkaevu pumpab masin, mille Joseph von Baader ehitas 1808. aastal Johannisbrunnhausi, ning seda käitab vee jõud. Purskkaevud töötavad lihavõtetest oktoobri keskpaigani, kella 10-st 12-ni ja 14-st 16-ni.
Foto AuHaidhausen, CC BY 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Nymphenburgi loss
Kuurvürst Ferdinand Maria kinkis selle valduse oma naisele Henriette Adelaidele pärast poja Maximilian Emanueli sündi ning 1664. aastal alustas Agostino Barelli lossi ehitamist. Maximilian Emanuel laiendas seda alates 1701. aastast ja Joseph Effner andis fassaadile alates 1715. aastast prantsuspärase ilme. Kogu ansambel on põhjast lõunani 632 meetrit pikk, pikem kui Versailles. Sees näed piletiga Kivisaali Johann Baptist Zimmermanni freskodega, tuba, kus 1845. aastal sündis Ludwig II, ja Kaunitaride galeriid: 36 naiseportreed, mille Joseph Stieler maalis kuningas Ludwig I-le, nende seas Lola Montezi portree.
Foto Gür wahram, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Suur parter
Lossi taga asub Suur parter, pargi kõige korrapärasem osa, mille keskel on purskkaev. Friedrich Ludwig von Sckell asendas 19. sajandi alguses barokksed ilupeenrad muruplatsidega, kuid säilitas pargi telje. Parteri ääres seisab 12 Olümpose jumala kuju ja 12 dekoratiivset vaasi. Otsi üles Saturnus ja Kybele, mille raius 1765. aastal Giovanni Marchiori, ning Dominik Auliczeki Juno ja Jupiter.
Foto Guido Radig, CC BY 3.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Amalienburg
Selle väikese jahilossi ehitas aastatel 1734-1739 François Cuvilliés kuurvürst Karl Albrechti naisele Maria Amaliale. Seda peetakse Euroopa rokoko meistriteoseks. Kõige kuulsam on Peeglisaal Johann Baptist Zimmermanni stukkdekooriga. Huvitav on jahikoerte tuba. Siseruume saad piletiga külastada aprillist 15. oktoobrini.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Küla ja Roheline pumbamaja
Kanali ääres asub Küla: mõned majakesed, mis pidid välja nägema kui idülliline asula õukonna teenijatele. Siin on Grünes Brunnhaus ehk Roheline pumbamaja, kuhu Joseph von Baader ehitas 1803. aastal masina, mis pumpab vett pargi purskkaevudesse. Lossivalitsuse andmetel on see Euroopa vanim masin, mis on ehitamisest saadik katkematult töötanud. Pumbamaju saab vaadata lihavõtetest oktoobri alguseni, iga päev kella 10-st 16-ni.
Foto GFreihalter, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Pan allikaga
Suure järve kaldal, allikakese kohal, istub marmorist Pan, kreeka karjaste ja metsade jumal. Selle raius 1815. aastal Carrara marmorist Peter Simon Lamine. See on ainus aiaskulptuur, mis pargis Sckelli ajal valmis. Järve ääres on palju pinke, see on hea koht väikeseks puhkuseks.
Foto Flocci Nivis, CC BY 4.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Badenburg ja Suur järv
Badenburgi ehitas Joseph Effner aastatel 1718-1721 kuurvürst Maximilian Emanuelile supluslossiks. Sees on kahekorruseline supelsaal suure basseiniga ning banketisaal, mille Jacopo Amigoni fresko hävitati 1944. aastal ja taastati hiljem. Lossikese ees oleva Suure järve kaevas Sckell aastatel 1805-1807, see on umbes 5,7 hektari suurune ja selles on 3 väikest saart.
Foto Rufus46, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Apolloni tempel
Suure järve poolsaarel seisab Monopteros, ümmargune tempel 10 korintose sambaga. Selle ehitas Carl Mühlthaler aastatel 1862-1865 Leo von Klenze kavandi järgi kahe varasema puittempli asemele. See on üks pargi kaunimaid vaatekohti: vaata üle järve Badenburgi poole.
Foto Álvaro de la Paz Franco, CC0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Suur kaskaad
Keskkanali läänepoolses otsas voolab vesi alla mööda Suure kaskaadi marmorastmeid. Selle ehitas Joseph Effner 1717. aastal ning 1770. aastal kaeti see marmoriga. Külgedel lebavad Doonau ja Isari jõge kehastavad kujud, mille raius Giuseppe Volpini, ning kõrgemal seisavad jumalad ja kangelased. Osa skulptuure, mida täna näed, on koopiad.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus
Keskkanal
Keskkanal kulgeb otse Suurest kaskaadist Suure parterini ja moodustab pargi peatelje. Kanalitesse juhiti vett Würmi jõest juba alates 1701. aastast. Sckell muutis pargi maastikupargiks, kuid säilitas kanali koos alleedega. Ilusatel suvepäevadel sõidavad kanalil gondlid ning siit paistab kaugel loss.
Foto amodmulay, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Pagodenburg
Kaheksanurkse kahekorruselise paviljoni ehitas Joseph Effner aastatel 1716-1719 kuurvürst Maximilian Emanuelile teepaviljoniks. Esimesel korrusel kaunistavad seinu Hollandi kahhelplaadid, teisel korrusel on väikesed hiina stiilis toad, kaunistustega mustal lakil. Paviljoni ees asub väike Pagodenburgi järv, kus suvel ujub palju parte.
Foto Pedro J Pacheco, CC BY-SA 3.0 de, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis
Magdalenenklause
See hoone ainult teeskleb varet: see on kunstlik erakla aastatest 1725-1728, mis ehitati palvetamise ja kaduvuse üle mõtisklemise paigaks. Maximilian Emanuel, kes selle tellis, ei näinud selle valmimist. Sees on grotina kujundatud ja karpidega kaunistatud kabel ning tagasihoidlikud kambrid nagu kloostris. Müürid näevad meelega välja nagu aja poolt lagundatud.
Kõik punktid (17)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 9
Kanal ja Rondell ★Lossi esine kanal kaevati aastatel 1728-1730 ning selle mõlemale küljele rajati juurdesõidualleed. Ümberringi asuv hoonete poolring on Rondell: 10 väikest lossi kõrgematele õukonnaametnikele, ehitatud aastatel 1728-1758. Ühes Rondelli põhjaosa majas tegutseb 1747. aastal asutatud Nymphenburgi portselanimanufaktuur. Kui talvel kestab pikalt pakane, muutub jäätunud kanal uisuväljakuks.
Õu purskkaevuga ★Kanal lõpeb lossi ees veeparteriga, kus on bassein ja purskkaev. Vett purskkaevu pumpab masin, mille Joseph von Baader ehitas 1808. aastal Johannisbrunnhausi, ning seda käitab vee jõud. Purskkaevud töötavad lihavõtetest oktoobri keskpaigani, kella 10-st 12-ni ja 14-st 16-ni.
Suur parter ★Lossi taga asub Suur parter, pargi kõige korrapärasem osa, mille keskel on purskkaev. Friedrich Ludwig von Sckell asendas 19. sajandi alguses barokksed ilupeenrad muruplatsidega, kuid säilitas pargi telje. Parteri ääres seisab 12 Olümpose jumala kuju ja 12 dekoratiivset vaasi. Otsi üles Saturnus ja Kybele, mille raius 1765. aastal Giovanni Marchiori, ning Dominik Auliczeki Juno ja Jupiter.
Küla ja Roheline pumbamaja ★Kanali ääres asub Küla: mõned majakesed, mis pidid välja nägema kui idülliline asula õukonna teenijatele. Siin on Grünes Brunnhaus ehk Roheline pumbamaja, kuhu Joseph von Baader ehitas 1803. aastal masina, mis pumpab vett pargi purskkaevudesse. Lossivalitsuse andmetel on see Euroopa vanim masin, mis on ehitamisest saadik katkematult töötanud. Pumbamaju saab vaadata lihavõtetest oktoobri alguseni, iga päev kella 10-st 16-ni.
Pan allikaga ★Suure järve kaldal, allikakese kohal, istub marmorist Pan, kreeka karjaste ja metsade jumal. Selle raius 1815. aastal Carrara marmorist Peter Simon Lamine. See on ainus aiaskulptuur, mis pargis Sckelli ajal valmis. Järve ääres on palju pinke, see on hea koht väikeseks puhkuseks.
Apolloni tempel ★Suure järve poolsaarel seisab Monopteros, ümmargune tempel 10 korintose sambaga. Selle ehitas Carl Mühlthaler aastatel 1862-1865 Leo von Klenze kavandi järgi kahe varasema puittempli asemele. See on üks pargi kaunimaid vaatekohti: vaata üle järve Badenburgi poole.
Suur kaskaad ★Keskkanali läänepoolses otsas voolab vesi alla mööda Suure kaskaadi marmorastmeid. Selle ehitas Joseph Effner 1717. aastal ning 1770. aastal kaeti see marmoriga. Külgedel lebavad Doonau ja Isari jõge kehastavad kujud, mille raius Giuseppe Volpini, ning kõrgemal seisavad jumalad ja kangelased. Osa skulptuure, mida täna näed, on koopiad.
Keskkanal ★Keskkanal kulgeb otse Suurest kaskaadist Suure parterini ja moodustab pargi peatelje. Kanalitesse juhiti vett Würmi jõest juba alates 1701. aastast. Sckell muutis pargi maastikupargiks, kuid säilitas kanali koos alleedega. Ilusatel suvepäevadel sõidavad kanalil gondlid ning siit paistab kaugel loss.
BotaanikaaedPargist kohe põhja pool asub München-Nymphenburgi botaanikaaed, mis ei kuulu lossiparki. Selle pindala on 21,2 hektarit ja seal on umbes 19600 taimeliiki ja alamliiki, kasvuhoonetes kasvavad palmid, kaktused ja orhideed. Sisse pääseb Lõunasissepääsu kaudu Maria-Ward-Straße tänaval, kus pileti saab automaadist osta ainult kaardiga. Sissepääs on tasuline, talvel on tasuta ainult välisosa.
Hoone / mälestis 6
Nymphenburgi loss ★Kuurvürst Ferdinand Maria kinkis selle valduse oma naisele Henriette Adelaidele pärast poja Maximilian Emanueli sündi ning 1664. aastal alustas Agostino Barelli lossi ehitamist. Maximilian Emanuel laiendas seda alates 1701. aastast ja Joseph Effner andis fassaadile alates 1715. aastast prantsuspärase ilme. Kogu ansambel on põhjast lõunani 632 meetrit pikk, pikem kui Versailles. Sees näed piletiga Kivisaali Johann Baptist Zimmermanni freskodega, tuba, kus 1845. aastal sündis Ludwig II, ja Kaunitaride galeriid: 36 naiseportreed, mille Joseph Stieler maalis kuningas Ludwig I-le, nende seas Lola Montezi portree.
Amalienburg ★Selle väikese jahilossi ehitas aastatel 1734-1739 François Cuvilliés kuurvürst Karl Albrechti naisele Maria Amaliale. Seda peetakse Euroopa rokoko meistriteoseks. Kõige kuulsam on Peeglisaal Johann Baptist Zimmermanni stukkdekooriga. Huvitav on jahikoerte tuba. Siseruume saad piletiga külastada aprillist 15. oktoobrini.
Badenburg ja Suur järv ★Badenburgi ehitas Joseph Effner aastatel 1718-1721 kuurvürst Maximilian Emanuelile supluslossiks. Sees on kahekorruseline supelsaal suure basseiniga ning banketisaal, mille Jacopo Amigoni fresko hävitati 1944. aastal ja taastati hiljem. Lossikese ees oleva Suure järve kaevas Sckell aastatel 1805-1807, see on umbes 5,7 hektari suurune ja selles on 3 väikest saart.
Pagodenburg ★Kaheksanurkse kahekorruselise paviljoni ehitas Joseph Effner aastatel 1716-1719 kuurvürst Maximilian Emanuelile teepaviljoniks. Esimesel korrusel kaunistavad seinu Hollandi kahhelplaadid, teisel korrusel on väikesed hiina stiilis toad, kaunistustega mustal lakil. Paviljoni ees asub väike Pagodenburgi järv, kus suvel ujub palju parte.
Magdalenenklause ★See hoone ainult teeskleb varet: see on kunstlik erakla aastatest 1725-1728, mis ehitati palvetamise ja kaduvuse üle mõtisklemise paigaks. Maximilian Emanuel, kes selle tellis, ei näinud selle valmimist. Sees on grotina kujundatud ja karpidega kaunistatud kabel ning tagasihoidlikud kambrid nagu kloostris. Müürid näevad meelega välja nagu aja poolt lagundatud.
MarstallmuseumEndistes kuninglikes tallides lõunatiivas asub Marstallmuseum, üks Euroopa olulisemaid tõllakogusid. Siin näed kuningas Ludwig II tõldu ja saane ning Pariisis valmistatud kroonimistõlda, millega keiser Karl VII sõitis 1742. aastal kroonimisele. Ülemisel korrusel on Nymphenburgi manufaktuuri portselanikogu. Sissepääs on tasuline, muuseum on avatud ka talvel.
Tualetid / kassad / parkla 2
Algus Rondelli juuresJalutuskäik algab kanali ääres Rondelli juures, trammi 17 ning busside 51 ja 151 peatuse kõrval. Siit paistab kanali lõpus lossi pikk fassaad. Marsruut viib mööda vett lossi esisele õuele ja seejärel läbi pargi kuni Suure kaskaadini ning tagasi.