tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Nürnberg Hauptbahnhofi jaama ees asuval platsil, Königstori värava juures, ja lõpeb Lihasilla juures, mõne sammu kaugusel Hauptmarktist. Teel lähed mööda metrooliini U1 jaamast Lorenzkirche, kust saad tagasi raudteejaama. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Tänavad, platsid ja sillad on tasuta, aga pileteid on vaja linnusesse (palee koos kabeliga, muuseum, Sügav kaev ja Sinwellturmi torn) ning muuseumidesse, näiteks Albrecht Düreri majja. Linnus on avatud aprillist septembrini kella 9:00 kuni 18:00 ning oktoobrist märtsini kella 10:00 kuni 16:00. Linnuseaiad on avatud ainult aprillist oktoobrini, kella 8:00 kuni hämaruseni. Handwerkerhofi hoov on avatud alates kella 8:00 ning selle poekesed esmaspäevast laupäevani kella 11:00 kuni 18:00. Ole Hauptmarktil kell 12:00, kui Neitsi Maarja kirikul hakkavad liikuma kuurvürstide kujukesed, ning advendiajal toimub siin Christkindlesmarkti laat. Tee linnusesse viib järsult ülesmäge ja linnuses endas on treppe. Tasulised tualetid on raekoja juures aadressil Hauptmarkt 18, Lorenzkirche metroojaamas ja Königstorpassage läbikäigus raudteejaama juures. Arvesta umbes kolme tunniga, ilma siseruumide külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Nürnberg: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Nürnberg oli üks Püha Rooma keisririigi tähtsamaid linnu ning 1356. aasta Kuldbulla määras, et iga vastvalitud valitseja pidi oma esimese riigipäeva kokku kutsuma just siia. Jalutuskäik viib raudteejaama juures asuvast Königstori väravast mööda Püha Laurentiuse kirikust ja üle Pegnitzi jõe Hauptmarkti platsile, kus on Ilus purskkaev ja kuurvürstidega kell. Seejärel lähed mäest üles mööda raekojast ja Püha Sebalduse kirikust kaljul asuvasse keisrilinnusesse. Linnusest laskud Tiergärtnertori värava juures oleva platsi ja Albrecht Düreri maja kaudu jõe äärde, Weinstadeli, Timukasilla ja Lihasillani.
Foto DALIBRI, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Käsitööliste hoov (Handwerkerhof)
Kohe värava taga, vanade linnamüüride varjus, asub Handwerkerhof. Varem oli siin vaba riigilinna relvahoov, käsitööliste hoov aga avati 1971. aastal, Albrecht Düreri 500. sünniaastapäeval. Väikestes fahverkmajakestes näitavad käsitöölised oma tööd ja müüvad oma tooteid ning kõrtsides saad midagi süüa. Hoov on avatud alates kella 8:00 ning poekesed esmaspäevast laupäevani kella 11:00 kuni 18:00.
Foto Tilman2007, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Püha Laurentiuse kirik (St. Lorenz)
Gooti stiilis Püha Laurentiuse kirikut ehitati alates umbes 1250. aastast ning selle hilisgooti koor valmis 1477. aastal. Fassaadi kaks torni on umbes 81 meetri kõrgused ning portaali kohal näed 9-meetrise läbimõõduga roosakent. Sees ripub Ingli tervitus, skulptuur, mille tegi Krakówi Maarja kiriku altari looja Veit Stoss, ning selle kõrval seisab peaaegu 20-meetrine Adam Krafti kivist sakramendimaja aastatest 1493-1496. Kirik sai Teise maailmasõja õhurünnakutes tugevasti kannatada ning esimene jumalateenistus pärast taastamist peeti siin 1952. aastal.
Foto Christian Alexander Tietgen, CC BY 4.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Muuseumisild (Museumsbrücke)
See sild ühendab vanalinna kahte poolt: lõunapoolset Püha Laurentiuse linnaosa ja põhjapoolset Püha Sebalduse linnaosa. Puusild seisis siin juba 13. sajandil ja viis frantsiskaanide kloostrisse, seepärast kutsuti seda Barfüßerbrücke ehk Paljasjalgsete sillaks. 1700. aastal ehitati kahe kaarega kivisild ning nime Museumsbrücke sai see 19. sajandil seltsilt Museum, mille maja asus kohe kõrval. Praegune sild on pärit 1954. aastast ning idapoolsel küljel paistab üle jõe ehitatud Püha Vaimu hospidal.
Foto Tilman2007, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Ilus purskkaev (Schöner Brunnen)
Hauptmarktil seisab Ilus purskkaev, umbes 19 meetri kõrgune gooti torn, mis ehitati aastatel 1385-1396. Seda kaunistab 40 värvilist kuju, nende seas seitse kuurvürsti, prohvetid ja Mooses, ning originaali jäänuseid hoitakse Germanisches Nationalmuseumis. Otsi purskkaevu ümbritsevalt võrelt pöörlevaid rõngaid: legendi järgi sepistas ühe neist oma meistri tütresse armunud õpipoiss, ja nimelt nii, et ühenduskohta pole näha. Paljud elanikud peavad õigeks raudrõngast kirdepoolsel küljel ning see, kes seda keerab, saab pärimuse järgi lapsi. Teise maailmasõja ajal kaitses purskkaevu betoonkest ja see jäi kahjustusteta alles.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Neitsi Maarja kirik (Frauenkirche)
Kirik ehitati aastatel 1352-1362 keiser Karl IV käsul sünagoogi asemele, mis lammutati 1349. aasta pogrommi ajal, kui juudi kvartal muudeti turuplatsiks. Vaata fassaadil olevat kella: iga päev kell 12:00 käivad seitse kuurvürsti kolm korda ümber keisri, kes tervitab neid valitsuskepiga. See on Männleinlaufen, mälestus 1356. aasta Kuldbullast, ning mehhanismi ja vasest kujud valmistasid aastatel 1506-1509 Jörg Heuss ja Sebastian Lindenast. Sõjas hävinud kirikust jäid alles ainult pikihoone müürid ja fassaad ning taastamine kestis kuni 1953. aastani.
Foto Slav Yakounin, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Vana raekoda (Altes Rathaus)
Raekoja vanim osa koos suure nõupidamissaaliga valmis aastatel 1332-1340. Raekoja renessansiosa hakati ehitama 1616. aastal Jakob Wolff noorema projekti järgi nii, et see meenutaks Itaalia paleed. Suure saali maalingud tehti Albrecht Düreri kavandite järgi. Hoone all on säilinud keskaegsed vangikongid, Lochgefängnisse, mida saab tänapäeval külastada. Raekoda põles aastate 1944-1945 õhurünnakutes ja see taastati aastatel 1956-1962.
Foto Calips, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Püha Sebalduse kirik (St. Sebald)
See on üks Nürnbergi vanimaid kirikuid: basiilikat ehitati alates umbes 1225. aastast ning kõrge gooti idakoor ehitati juurde aastatel 1361-1372. Püha Sebaldus oli erak, kes elas tõenäoliselt 8. sajandil, ja ta on linna kaitsepühak. Sees seisab tema pronksist hauamonument, mille Peter Vischer vanem koos poegadega valmistas aastatel 1508-1519. Põhjaseinal vaata katusega Pulmaportaali, mille juures laulatati, ning välisseinal Adam Krafti raiutud kivist epitaafi.
Foto DALIBRI, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Sinwellturmi torn ja Sügav kaev
Ümmargune Sinwellturmi torn oli linnuse peamine kaitsetorn ja seisab siin 13. sajandi teisest poolest. Kuueteistkümnenda sajandi 60. aastatel sai see lisakorruse ja terava kiivri ning aastate 1944-1945 õhurünnakutes jäi see täiesti terveks. Kõrval, väikeses majakeses, peitub Sügav kaev: selle šaht ulatub peaaegu 50 meetri sügavusele linnusekaljusse ja see oli linnuse ainus veeallikas. Torni ja kaevu juurde on vaja piletit.
Foto -wuppertaler, CC BY 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Keisrilinnus (Kaiserburg)
Linnus kaljul linna kohal oli üks Püha Rooma keisririigi tähtsamaid keiserlikke residentse ning Nürnbergi nimi esineb dokumentides esimest korda 1050. aastal. Kuningas Konrad III alustas pärast valimist 1138. aastal siin uue keisrilinnuse ehitamist ning palee ja keisrikabel valmisid umbes 1200. aastal. Kabelil on kaks tasandit: kaks ühesuguse põhiplaaniga kabelit asuvad teineteise kohal ning valitseja sisenes ülemisse otse paleest. Aastate 1944-1945 õhurünnakutes varises linnus suures osas varemetesse ning tervena säilisid ainult kabel ja Sinwellturmi torn.
Foto Z thomas, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Plats Tiergärtnertori värava juures
Värava nelinurkne torn pärineb tõenäoliselt 13. sajandi lõpust ning 1516. aastal ehitati sellele juurde kaks erkeritega korrust. Värava nimi tuleb burggraafide loomaaiast, mis asus lähedal linnavallikraavis. Platsi ümbritsevad fahverk- ja liivakivimajad, nende seas Albrecht Düreri maja ja nii nimetatud Pilatushaus, ning siit viib mäest alla neli tänavakest. Alates 1852. aastast hoidis Germanisches Nationalmuseum värava tornis oma esimesi kogusid.
Foto Tilman2007, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Albrecht Düreri maja
Selles umbes 1420. aastast pärit majas elas Albrecht Dürer, suur Nürnbergi maalikunstnik ja graafik. Ta ostis maja 1509. aastal ja elas siin kuni oma surmani 1528. aastal. Kahel alumisel korrusel on liivakivimüürid ja kolm ülemist on fahverkehitusega. Düreri muuseum tegutseb siin alates 1871. aastast ning 1944. aasta oktoobri pommitamises kahjustada saanud maja taastati 1949. aastaks.
Foto Tilman2007, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Weinstadel ja veetorn
Weinstadel ehitati aastatel 1446-1448 majana, kus vaiksel nädalal toideti ja võeti vastu pidalitõbiseid. Umbes 1571. aastast asus esimesel korrusel linna veiniladu ja sellest on hoone saanud oma nime. Hoone on 48 meetrit pikk ja seda peetakse Saksamaa suurimaks fahverkmajaks. Vana linnamüüri veetorniga ühendab seda kaetud fahverkgalerii ning alates 1950. aastast elavad siin üliõpilased.
Foto Dr. Bernd Gross, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Timukasild (Henkersteg)
1457. aastal ehitati siia puidust jalakäijate sild. Nimi tuleneb timukast, kes elas lähedal asuvas tornis praeguse Trödelmarkti platsi juures. 1595. aasta jaanuaris hävitasid jääpangad ja üleujutus silla ning vesi viis kaasa 8 pealtvaatajat. Pärast seda katastroofi ehitati sild uuesti veidi lääne pool kaetud puusillana, mida mööda sa täna üle jõe lähed.
Foto Lars Steffens, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons14
Vaatamisväärsus
Lihasild (Fleischbrücke)
Lihasild ehitati aastatel 1596-1598 lameda ühekaarelise kivisillana, mille sildeava on 27 meetrit. See seisab enam kui 2000 puitvaial, mis on jõepõhja rammitud. Külgportaali kohal lamab alates 1599. aastast kivist härg ladinakeelse kirjaga. Sild elas Teise maailmasõja üle peaaegu kahjustusteta ning siit on sul Hauptmarktini vaid mõni samm.
Kõik punktid (30)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 8
Käsitööliste hoov (Handwerkerhof) ★Kohe värava taga, vanade linnamüüride varjus, asub Handwerkerhof. Varem oli siin vaba riigilinna relvahoov, käsitööliste hoov aga avati 1971. aastal, Albrecht Düreri 500. sünniaastapäeval. Väikestes fahverkmajakestes näitavad käsitöölised oma tööd ja müüvad oma tooteid ning kõrtsides saad midagi süüa. Hoov on avatud alates kella 8:00 ning poekesed esmaspäevast laupäevani kella 11:00 kuni 18:00.
Muuseumisild (Museumsbrücke) ★See sild ühendab vanalinna kahte poolt: lõunapoolset Püha Laurentiuse linnaosa ja põhjapoolset Püha Sebalduse linnaosa. Puusild seisis siin juba 13. sajandil ja viis frantsiskaanide kloostrisse, seepärast kutsuti seda Barfüßerbrücke ehk Paljasjalgsete sillaks. 1700. aastal ehitati kahe kaarega kivisild ning nime Museumsbrücke sai see 19. sajandil seltsilt Museum, mille maja asus kohe kõrval. Praegune sild on pärit 1954. aastast ning idapoolsel küljel paistab üle jõe ehitatud Püha Vaimu hospidal.
Ilus purskkaev (Schöner Brunnen) ★Hauptmarktil seisab Ilus purskkaev, umbes 19 meetri kõrgune gooti torn, mis ehitati aastatel 1385-1396. Seda kaunistab 40 värvilist kuju, nende seas seitse kuurvürsti, prohvetid ja Mooses, ning originaali jäänuseid hoitakse Germanisches Nationalmuseumis. Otsi purskkaevu ümbritsevalt võrelt pöörlevaid rõngaid: legendi järgi sepistas ühe neist oma meistri tütresse armunud õpipoiss, ja nimelt nii, et ühenduskohta pole näha. Paljud elanikud peavad õigeks raudrõngast kirdepoolsel küljel ning see, kes seda keerab, saab pärimuse järgi lapsi. Teise maailmasõja ajal kaitses purskkaevu betoonkest ja see jäi kahjustusteta alles.
Plats Tiergärtnertori värava juures ★Värava nelinurkne torn pärineb tõenäoliselt 13. sajandi lõpust ning 1516. aastal ehitati sellele juurde kaks erkeritega korrust. Värava nimi tuleb burggraafide loomaaiast, mis asus lähedal linnavallikraavis. Platsi ümbritsevad fahverk- ja liivakivimajad, nende seas Albrecht Düreri maja ja nii nimetatud Pilatushaus, ning siit viib mäest alla neli tänavakest. Alates 1852. aastast hoidis Germanisches Nationalmuseum värava tornis oma esimesi kogusid.
Timukasild (Henkersteg) ★1457. aastal ehitati siia puidust jalakäijate sild. Nimi tuleneb timukast, kes elas lähedal asuvas tornis praeguse Trödelmarkti platsi juures. 1595. aasta jaanuaris hävitasid jääpangad ja üleujutus silla ning vesi viis kaasa 8 pealtvaatajat. Pärast seda katastroofi ehitati sild uuesti veidi lääne pool kaetud puusillana, mida mööda sa täna üle jõe lähed.
Lihasild (Fleischbrücke) ★Lihasild ehitati aastatel 1596-1598 lameda ühekaarelise kivisillana, mille sildeava on 27 meetrit. See seisab enam kui 2000 puitvaial, mis on jõepõhja rammitud. Külgportaali kohal lamab alates 1599. aastast kivist härg ladinakeelse kirjaga. Sild elas Teise maailmasõja üle peaaegu kahjustusteta ning siit on sul Hauptmarktini vaid mõni samm.
Albrecht Düreri plats ja mälestusmärkAlbrecht Düreri mälestusmärk oli Saksamaal esimene kunstniku auks püstitatud mälestusmärk. Selle kavandas Berliinist pärit Christian Rauch ning pronksi valas selle Jacob Burgschmiet oma valukojas Nürnbergi Johannise linnaosas. Nurgakivi pandi 1828. aastal, Düreri 300. surma-aastapäeval, ning mälestusmärk avati 1840. aastal. Platsi nimi oli tollal Piimaturg.
Linnuseaiad (Burggarten)Linnust ümbritsevad aiad on avatud ainult aprillist oktoobrini, kella 8:00 kuni hämaruseni, kõige kauem kuni kella 20:00. Ülemisel bastionil kasvab roosiaed. Linnuseaedade vanim kujutis aastast 1425 näitab punutud aiaga ümbritsetud viljapuuaeda. Keiser Friedrich III, kes valitses aastatel 1440-1493, laskis palee lõunaküljele rajada sammastele rippaiad viinapuude, lillede ja väikeste viljapuudega.
Hoone / mälestis 9
Püha Laurentiuse kirik (St. Lorenz) ★Gooti stiilis Püha Laurentiuse kirikut ehitati alates umbes 1250. aastast ning selle hilisgooti koor valmis 1477. aastal. Fassaadi kaks torni on umbes 81 meetri kõrgused ning portaali kohal näed 9-meetrise läbimõõduga roosakent. Sees ripub Ingli tervitus, skulptuur, mille tegi Krakówi Maarja kiriku altari looja Veit Stoss, ning selle kõrval seisab peaaegu 20-meetrine Adam Krafti kivist sakramendimaja aastatest 1493-1496. Kirik sai Teise maailmasõja õhurünnakutes tugevasti kannatada ning esimene jumalateenistus pärast taastamist peeti siin 1952. aastal.
Neitsi Maarja kirik (Frauenkirche) ★Kirik ehitati aastatel 1352-1362 keiser Karl IV käsul sünagoogi asemele, mis lammutati 1349. aasta pogrommi ajal, kui juudi kvartal muudeti turuplatsiks. Vaata fassaadil olevat kella: iga päev kell 12:00 käivad seitse kuurvürsti kolm korda ümber keisri, kes tervitab neid valitsuskepiga. See on Männleinlaufen, mälestus 1356. aasta Kuldbullast, ning mehhanismi ja vasest kujud valmistasid aastatel 1506-1509 Jörg Heuss ja Sebastian Lindenast. Sõjas hävinud kirikust jäid alles ainult pikihoone müürid ja fassaad ning taastamine kestis kuni 1953. aastani.
Vana raekoda (Altes Rathaus) ★Raekoja vanim osa koos suure nõupidamissaaliga valmis aastatel 1332-1340. Raekoja renessansiosa hakati ehitama 1616. aastal Jakob Wolff noorema projekti järgi nii, et see meenutaks Itaalia paleed. Suure saali maalingud tehti Albrecht Düreri kavandite järgi. Hoone all on säilinud keskaegsed vangikongid, Lochgefängnisse, mida saab tänapäeval külastada. Raekoda põles aastate 1944-1945 õhurünnakutes ja see taastati aastatel 1956-1962.
Püha Sebalduse kirik (St. Sebald) ★See on üks Nürnbergi vanimaid kirikuid: basiilikat ehitati alates umbes 1225. aastast ning kõrge gooti idakoor ehitati juurde aastatel 1361-1372. Püha Sebaldus oli erak, kes elas tõenäoliselt 8. sajandil, ja ta on linna kaitsepühak. Sees seisab tema pronksist hauamonument, mille Peter Vischer vanem koos poegadega valmistas aastatel 1508-1519. Põhjaseinal vaata katusega Pulmaportaali, mille juures laulatati, ning välisseinal Adam Krafti raiutud kivist epitaafi.
Sinwellturmi torn ja Sügav kaev ★Ümmargune Sinwellturmi torn oli linnuse peamine kaitsetorn ja seisab siin 13. sajandi teisest poolest. Kuueteistkümnenda sajandi 60. aastatel sai see lisakorruse ja terava kiivri ning aastate 1944-1945 õhurünnakutes jäi see täiesti terveks. Kõrval, väikeses majakeses, peitub Sügav kaev: selle šaht ulatub peaaegu 50 meetri sügavusele linnusekaljusse ja see oli linnuse ainus veeallikas. Torni ja kaevu juurde on vaja piletit.
Keisrilinnus (Kaiserburg) ★Linnus kaljul linna kohal oli üks Püha Rooma keisririigi tähtsamaid keiserlikke residentse ning Nürnbergi nimi esineb dokumentides esimest korda 1050. aastal. Kuningas Konrad III alustas pärast valimist 1138. aastal siin uue keisrilinnuse ehitamist ning palee ja keisrikabel valmisid umbes 1200. aastal. Kabelil on kaks tasandit: kaks ühesuguse põhiplaaniga kabelit asuvad teineteise kohal ning valitseja sisenes ülemisse otse paleest. Aastate 1944-1945 õhurünnakutes varises linnus suures osas varemetesse ning tervena säilisid ainult kabel ja Sinwellturmi torn.
Albrecht Düreri maja ★Selles umbes 1420. aastast pärit majas elas Albrecht Dürer, suur Nürnbergi maalikunstnik ja graafik. Ta ostis maja 1509. aastal ja elas siin kuni oma surmani 1528. aastal. Kahel alumisel korrusel on liivakivimüürid ja kolm ülemist on fahverkehitusega. Düreri muuseum tegutseb siin alates 1871. aastast ning 1944. aasta oktoobri pommitamises kahjustada saanud maja taastati 1949. aastaks.
Weinstadel ja veetorn ★Weinstadel ehitati aastatel 1446-1448 majana, kus vaiksel nädalal toideti ja võeti vastu pidalitõbiseid. Umbes 1571. aastast asus esimesel korrusel linna veiniladu ja sellest on hoone saanud oma nime. Hoone on 48 meetrit pikk ja seda peetakse Saksamaa suurimaks fahverkmajaks. Vana linnamüüri veetorniga ühendab seda kaetud fahverkgalerii ning alates 1950. aastast elavad siin üliõpilased.
Püha Vaimu hospidal (Heilig-Geist-Spital)Hospidali asutas 1339. aastal Konrad Groß, tollal Nürnbergi rikkaim kodanik, ning tema hauamonument seisab nüüd hospidali hoovis. Kaks tiiba, mis on nagu sillad üle Pegnitzi jõe heidetud, ehitati aastatel 1511-1527 ning just need annavad hospidalile erilise välimuse. Hospidali kirikus hoiti aastatel 1424-1796 keisri regaale, mille keiser Sigismund usaldas linnale igaveseks hoiule. Täna tegutseb siin eakate kodu.
Tualetid / kassad / parkla 13
Königstori värav jaama juuresJalutuskäik algab Nürnberg Hauptbahnhofi jaama ees asuval platsil, Königstori värava juures linnamüüris. Lisasissepääs vanalinna Frauentori värava kõrval sai vajalikuks, kui lähedale ehitati raudteejaam. 1849. aasta uusgooti värav lammutati 1892. aastal, sest see ei mahutanud kasvavat liiklust, ning nime sai see Königstraße tänavalt. Marsruut viib mööda seda tänavat põhja poole, üle Pegnitzi jõe kuni linnuseni.