Hinterseemühle veski
Alustad Flachgau rühmas ehk Salzburgi liidumaa tasases põhjaosas. See puitveski ehitati 1828. aastal Hintersee külas. Vaata laastukatust ja vesiratta poolset seina: niiskusest mädanev puit asendati seal ojakividest müüriga.
Großgmaini vabaõhumuuseum (Salzburger Freilichtmuseum). Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Laadi AndroidileSama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Salzburger Freilichtmuseum avati 29. septembril 1984 Untersbergi mäe jalamil. 50 hektaril seisab üle 100 algupärase hoone kogu Salzburgi liidumaalt: need võeti endistes asukohtades lahti ja pandi siin uuesti kokku. Majad moodustavad viie piirkonna rühmad: Flachgau, Tennengau, Pongau, Pinzgau ja Lungau, ning vanim neist, küün Hauserlstadel, pärineb aastast 1442. Rühmade vahel sõidab 1,7 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline muuseumirong.
Alustad Flachgau rühmas ehk Salzburgi liidumaa tasases põhjaosas. See puitveski ehitati 1828. aastal Hintersee külas. Vaata laastukatust ja vesiratta poolset seina: niiskusest mädanev puit asendati seal ojakividest müüriga.
Wörndlhaus toodi Thalgaust ja see ehitati 1825. aastal vanaperemeeste majaks, kus elasid vanemad peremehed pärast talu üleandmist lastele. Sees tegutseb külapoeke, kus saad poodelda nagu 20. sajandi 50. aastatel; see on avatud kella 10-st muuseumi sulgemiseni. Raja ääres seisab Brunnbauernkapelle, 1899. aasta kabel, mille altari juures on värviline malmvõre ja pühendusannid.
Ederbauer on 1642. aastal ehitatud suitsumaja Köstendorfist ehk Flachgau piirkonna põhiline majatüüp. Sellel pole korstnat: koldest tulev suits hõljus läbi esiku ja pääses välja ukse kohal oleva suitsuakna ning laastukatuse kaudu, olles teel abiks kuivatamisel ja suitsutamisel. Lähedal seisab Zischkhäusl rehameistri töökojaga.
Mesnerhaus, köstri maja Bergheimist, ehitati 1677. aastal. Majas on endine klassiruum, sest siin peeti tunde kuni 1889. aastani. Õpetaja pidas samal ajal väikest talu, sellest ka kivilaut maja juures. Piilu klassi ja võrdle seda oma kooliga.
Schmiedhaus on käsitöölise maja sepikojaga, mis toodi üle Berndorfist. See on näidatud umbes 1943. aasta seisus, juba elektriga, ja töökoda näeb välja nii, nagu selle jättis sepp, kes pidas sepikoda aastatel 1937-1960. Lähedal seisavad 1925. aasta tuletõrjedepoo voolikute kuivatamise torniga ja Salinenstadel, Bad Reichenhalli soolatööstuse puiduladu, mille ülakorrusel on katusealune piknikukoht.
Õlletehas ja kõrts kuuluvad veel Flachgau rühma, kohe nende taga algab Tennengau rühm. Dietershami külaõlletehas pruulis õlut aastatel 1889-1900 ning sees on säilinud puidust anum virde jahutamiseks ja näitus külade õllepruulimisest. Kõrval seisab Salettl, 1929. aasta õlleaia paviljon Salzburgi lähedalt Kasernist, kus tänapäeval tegutseb muuseumi kõrts. Prähausen-Austraghausi juures on rongijaam Tennengau ja 30 meetri kaugusel kõrtsist tualettidega majake.
Sisened Pongau rühma. Taxbauernhaus toodi Bischofshofenist ja pärineb aastast 1533. Sees näed suitsutuba ehk Pongau maja pearuumi kuni 19. sajandini: seal keedeti süüa, söödi ja magati seinaäärsetel pinkidel. Ülemisel korrusel on näitus teenijatest endistes taludes ning lähedal on rongi lõppjaam Pongau.
Nüüd sisened Lungau rühma. Rainerkeusche Ramingsteinist ehitati 1482. aastal ja see on kogu muuseumi vanim elumaja. Aastatel 2017-2018 võeti see lahti ja pandi siin uuesti kokku ning eri valdkondade spetsialistid uurisid maja põhjalikult ja kirjeldasid tulemusi eraldi väljaandes.
Neumannhaus Göriachist pärineb aastast 1566 ja see on esimene talu Salzburgis, mis võeti 1969. aastal lahti tulevast vabaõhumuuseumi silmas pidades. Varem oli seal suur suitsutuba, hiljem võlvitud suitsuköök. Kõrval seisab Hauserlstadel Mauterndorfist, 1442. aasta laudaga küün, muuseumi vanim hoone, mis asus 1420 meetri kõrgusel. Lähedal seisab Abrahamhof näitusega Lungaust.
Liesermühle on viljaveski Zederhausist, ehitatud 1847. aastal. See on töökorras ja seda käitab vesiratas, millele vesi langeb ülevalt. Mölder juhtis vee juurdevoolu väikesest kambrikesest, Mühlstüblist. Vaata ratast ja seda, kuidas vesi selle labadele jõuab.
Oled Pinzgau rühmas. Bamerhofi maja Stuhlfeldenist ehitati 1595. aastal ja seda näidatakse sellisena, nagu see oli 20. sajandi 50. aastatel, kui teenijate toad muudeti külalistubadeks. Elektri sai maja 20. sajandi 30. aastatel väikesest veeturbiiniga elektrijaamast, mis käitas ka veskit. Majaga ühendab katusealune puidust käik 1632. aasta küüni Waagerstall. Lähedal, kõrvalrajal, seisab 1935. aasta teemaksuputka Großglockner Hochalpenstraße teelt koos ajaloolise tanklaga.
Saalfeldenist pärit Krallerhof, ehitatud 1658. aastal, on muuseumi suurim talu, mida näidatakse sellisena, nagu see oli umbes 1900. aastal. Piilu musta kööki, kus näed, kuidas maja valgustus muutus. Endises laudas on traktorite näitus. Kõrval seisab Kollingkapelle, Saalfeldeni Kollingi talu kabeli koopia, mis püstitati 1996. aastal.
Lõpetad Flachgau jaama juures, kust väljub muuseumirong. Jaamahoone on täpne koopia Gaisbergi hammasraudtee peatusest Zistel-Alpe, mis töötas kuni 1928. aastani. Rööbastee laius on 600 millimeetrit ja üks veduritest, 1988. aasta Untersberg, töötas La Manche'i väina alla rajatud tunneli ehitusel. Kõrval seisab 1908. aasta vedurikuur Böcksteinist, kus soojendati auruvedureid, ja tänapäeval on seal näitus Gaisbergi raudteest.
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Foto Jakub Hałun, CC BY 4.0, Wikimedia Commons10 punkti · külastus u 2 h 30 min
Hellbrunn on suvine lõbuloss, mille vürst-peapiiskop Markus Sittikus ehitas aastatel 1612-1615 Salzburgi lõunaservale. Kõige kuulsamad on selle veemängud, mida peetakse hilisrenessansi kõige paremini säilinud veelõbustusteks: kivilaud, mis külalisi üle kastab, üllatusi täis grotid ja…
Vaata kaarti
Foto AlexSchubert2801, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons19 punkti · külastus u 2 h 30 min
Salzburgi ajalooline keskus, linna, mida valitsesid sajandeid vürst-peapiiskopid, on alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Jalutuskäik algab Mirabelli lossi ja aedade juures, viib jalakäijate silla kaudu üle Salzachi jõe Getreidegassele, festivalikvartalisse ja Mozarti sünnimaja…
Vaata kaarti
Foto Manfred Werner - Tsui, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11 punkti · külastus u 2 h
Hohensalzburgi kindlus kõrgub Salzburgi kohal juba üle 900 aasta. Peapiiskop Gebhard alustas selle ehitamist 1077. aastal ning praeguse ilme andis sellele umbes 1500. aastal peapiiskop Leonhard von Keutschach. See on Kesk-Euroopa suurim täielikult säilinud…
Vaata kaartiKas võime külastusi Google Analyticsiga loendada? Rohkem