Foto Karl Gruber, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
VabaõhumuuseumNiedersulz, Alam-Austria, Austria

Niedersulzi vabaõhumuuseum lastega: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut

Niedersulzi vabaõhumuuseum (Weinviertler Museumsdorf). Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.

14punkti vaatamiseks
13soovitatud marsruudil
u 2 h 30 minkülastust lastega

Enne reisi

u 2 h 30 minrahulikus tempos, pausidega
4tualetid kaardil
toitsöögikohti pole veel kaardil
Jalutuskäik algab sissepääsuhoone juures Schmalzbergi künka tipus, kus on kassa, pood ja lift, ning lõpeb anabaptistide muuseumi juures, kust lähed rada mööda ülesmäge tagasi kassa juures oleva väljapääsu juurde. Külastajate parkla kõrval on bussipeatus Museumsdorf Niedersulz. Viinist jõuad siia bussiga 505 Wien Floridsdorfist umbes tunniga ja bussiga 565 umbes 25 minutiga Mistelbachi või Dürnkruti raudteejaamast; sõiduplaani kontrolli enne teeleasumist veebilehelt vor.at. Autoga sõida mööda kiirteed A5 kuni Hochleitheni mahasõiduni ja edasi järgi pruune silte. 2027. aastal on vabaõhumuuseum avatud 17. aprillist 7. novembrini, iga päev kella 9:30 kuni 18:00, viimane sissepääs kell 17:00, ning alates 15. oktoobrist lühemalt, kuni kella 17:00, viimane sissepääs kell 16:00. Novembrist aprilli keskpaigani on vabaõhumuuseum suletud. Täiskasvanu pilet maksab 13,50 eurot, lastele vanuses 6 kuni 18 aastat 7 eurot ja kuni 6-aastased lapsed pääsevad sisse tasuta. Väljaku ääres asuvasse kõrtsi pääseb ainult vabaõhumuuseumi piletiga ja seal võetakse vastu ainult sularaha. Saksakeelne ekskursioon toimub laupäeviti kell 14:00 ning pühapäeviti ja pühadel kell 11:00 ja 14:00, hind 5 eurot inimese kohta, ja käsitöö esitlused toimuvad laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel alates kella 13:00. Kellergasse tänava veinikoda on avatud laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel kella 13:00 kuni 18:00. Rajad on kruusased ja küla asub nõlval, nii et pane jalga mugavad jalanõud ja pea meeles, et lõpus ootab sind tõus väljapääsu juurde. Ratastooli kasutajad saavad kassast tasuta takistusteta marsruudi plaani. Tualetid, ka puuetega inimestele, on sissepääsuhoones ja väljaku ääres asuvas kõrtsis. Koerad on rihma otsas oodatud, kuid elava talu aedikutesse nad ei lähe. Kui oled juba vabaõhumuuseumis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Planeeri umbes kaks ja pool tundi, aga kui sööd kõrtsis lõunat ja vaatad käsitöö esitlusi, isegi terve päev.
  • Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
  • Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
  • Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.

Niedersulzi vabaõhumuuseum Turi rakenduses

Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.

Laadi Androidile

Koha kaart

Sama kaart mis rakenduses. Puuduta punkti, et näha fotot ja kirjeldust; Turis näed kaardil ka iseennast.

Kaart: Niedersulzi vabaõhumuuseum
1soovitatud, marsruudi järjekorrasülejäänud punktidWCtualetid, söök, kassad

Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.

Tasub vaadata

Weinviertler Museumsdorf Niedersulz on Alam-Austria suurim vabaõhumuuseum: 22 hektaril seisab umbes 80 hoonet, mis on toodud Weinvierteli küladest ja paigutatud tüüpiliseks külaks, nagu see oli umbes 1900. aastal. Kõik algas 1979. aastal, kui Josef Geissler tõi siia esimese, 200 aastat vana maja Bad Pirawarthist. Näed talusid, töökodasid, kabeleid, kooli, vesiveskit, veinikeldrite tänavat, värvikaid aedu ja elavat talu loomadega. Vabaõhumuuseum on avatud aprilli keskpaigast novembri alguseni, talvel on see suletud.

Gaiselbergi koolFoto Karl Gruber, CC BY 3.0 at, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis

Gaiselbergi kool

See külakool on vabaõhumuuseumi toodud Gaiselbergi asulast. Lisaks klassiruumile on siin õpetaja korter ja suur kooliaed. Sees näed vanu õppevahendeid, õpikuid ja kooli tekstiile, ning näitus räägib maaõpetaja argielust ja positsioonist 19. sajandil. Huvitav fakt: kogu muuseum sai alguse koolist, sest 1977. aastal avas Josef Geissler esimese külamuuseumi Niedersulzi endises koolimajas.

Elav taluFoto Karl Gruber, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Loomad

Elav talu

Elavas talus elavad kitsed, sead, küülikud ja kodulinnud, ehk kõik, mis kuulus päris talu juurde. Kitsede aedikusse ja kanade, partide ja kalkunitega õuele võid sisse minna ja loomadega lähedalt kohtuda, aga kui eelistad, saad aedikutest rada mööda ümber käia. Vaata müüritud tuvilat sõnnikuhunniku kohal, millesse on ehitatud käimla. Loomad jäävad siia aasta läbi, ka talvel. Koerad vaatavad aedikuid ainult väljastpoolt.

Wultendorfer HofFoto Karl Gruber, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis

Wultendorfer Hof

Talus nimega Wultendorfer Hof on näitus talupoegade elu muutustest Alam-Austrias alates 1848. aastast tänapäevani, jaotatud 7 teemaks. Kõige väärtuslikum eksponaat on Leopold Figli originaalne tööruum. Leopold Figl oli Austria kantsler aastatel 1945-1953 ja allkirjastas 1955. aastal Austria nimel riigilepingu. Intervjuud ja filmikatked ühendavad siin vanad ajad tänapäevaga.

Maarja kabelFoto GuentherZ, CC BY-SA 3.0 at, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis

Maarja kabel

Väike Jumalaema kabel seisab külaväljaku ääres, pastoraadi ja kõrtsi kõrval. See on üks mitmest kabelist vabaõhumuuseumis ja marsruudi lõpus näed ka luterlikku kabelit. Päris Ristija Johannese kogudusekirik asub väljaspool muuseumi, tänapäevases Niedersulzi külas, mõnisada meetrit kirde pool.

Külaväljak ja kõrtsFoto HaSt, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus

Külaväljak ja kõrts

Väljak on küla süda. Kõrts asub Liechtensteinide endises härrastejahimajas, mis on toodud Hohenaust, ning sellel on suur aed ja vanaaegses stiilis lehtla. Väljaku ääres seisavad ka endine trahter Poysdorfist koos Jedenspeigenist pärit külapoekesega ning pastoraat. Kõrtsis saad süüa piirkondlikke roogi ja juua Weinvierteli veini, kuid ainult vabaõhumuuseumi piletiga ja sularahas makstes.

Walterskircheni veskiFoto Karl Gruber, CC BY 3.0 at, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis

Walterskircheni veski

Talu juurde kuuluv veski, saksa keeles Hofmühle, toodi vabaõhumuuseumi Walterskirchenist. See on töötav vesiveski ning muuseumi küla, nagu vanad Weinvierteli külad, ulatub piki oja. Viljakotte veeti veskisse kastvankritega, selliste nagu need, mida näed vabaõhumuuseumi vanade sõidukite näitusel.

Bad Pirawarther HofFoto Karl Gruber, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis

Bad Pirawarther Hof

Sellest talust sai kõik alguse. 1979. aastal toodi siia Bad Pirawarthist 200 aastat vana Streckhof-tüüpi maja, mida ähvardas lammutamine, ja see oli vabaõhumuuseumi esimene hoone. Sellises majas asuvad kõik toad ühes reas ühise katuse all ja igaühel on eraldi sissepääs väljastpoolt. Hooneid võeti nende külades lahti ja pandi siin uuesti kokku, kus võimalik, originaalosadest, ning küla kasvas talu talu järel piki Sulzbachi oja.

Sepikoda ja töökojadFoto Karl Gruber, CC BY 3.0 at, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis

Sepikoda ja töökojad

Väljaku ääres seisavad sepikoda ja sadulsepa maja ning kogu külas on ka teisi vanu töökodasid. Laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel kella 13:00 kuni 17:00, alates 19. oktoobrist kuni 16:00, näitavad käsitöölised peaaegu unustatud tehnikaid: kohtad oma töökojas sadulseppa, ratseppa või kingseppa. Patzenthalist pärit sepikojas näed ääsi lõõtsaga, alasit ja kohta hobuste ja härgade rautamiseks. 2019. aastal avati truult taastatud Franz Halmschlagi ratsepatöökoda Hollabrunnist, mis ehitati 1911. aastal ja kus valmistati redelvankreid, kärusid, rattaid ja redeleid.

Talupoegade aiadFoto Karl Gruber, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus

Talupoegade aiad

Koduaedu istutatakse hooaja jooksul mitu korda uuesti, kas õitsvate eesaedadena või maitsetaimede ja köögiviljapeenardena vanade allikate järgi. Aednikud külvavad taimed ise oma taimelasteaias ja kasvatavad kõike mahedalt. Alates 2002. aastast on vabaõhumuuseum algatuse „Natur im Garten” näidisaed ja selle alal kasvab umbes 340 vana piirkondlikku viljapuusorti. Vanu puu- ja köögiviljasorte saad osta vabaõhumuuseumi iga-aastasel taimelaadal.

SüdmährerhofFoto Karl Gruber, CC BY 3.0 at, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis

Südmährerhof

Kuni 1945. aastani moodustasid Lõuna-Määrimaa ja Weinvierteli põhjaosa ühe kultuuriala: sarnased talud, sama eluviis ja isegi sama murrak. Lõuna-Määrimaal asuvast Nejdekist, saksa keeles Neudek, pärit talu taastati siin alates 1981. aastast, avati 1982. aastal ja seda laiendati 1992. ja 2013. aastal. Näitus räägib Lõuna-Määrimaa saksakeelsetest elanikest ja nende väljasaatmisest Tšehhoslovakkiast aastatel 1945-1946. Talu eest hoolitseb sihtasutus Südmährer-Kulturstiftung, mis hoiab Lõuna-Määrimaa endiste elanike kultuuri.

Veinikeldrite tänav (Kellergasse)Foto H.Wolfgang, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Vaatamisväärsus

Veinikeldrite tänav (Kellergasse)

Kellergasse on veinikeldrite tänav, mida leidub peaaegu ainult Weinviertelis. Majakestes nimega Presshaus pressiti viinamarju ja vein küpses lössinõlva kaevatud keldrites. Selle tänava veinikojas saad laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel kella 13:00 kuni 18:00 osta ümbruskonna veinimeistrite veine, viinamarjamahla ja vahuveine. Vanasti viis sulane valmis veini Viini pika ja kitsa vankriga, millele mahtus 2 vaati ja mis oli tavaliselt värvitud erksiniseks.

Luterlik kabelFoto HaSt, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis

Luterlik kabel

Luterlik kabel toodi vabaõhumuuseumi Niederfellabrunnist. Sees on näitus protestantide ajaloost ja tänapäevast Weinviertelis, mis algab Martin Lutheri teesidega 1517. aastast. Näed maale, palveraamatuid, piibleid ja lauluraamatuid 4 sajandist.

Anabaptistide muuseumFoto Karl Gruber, CC BY 3.0 at, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis

Anabaptistide muuseum

See küla vaeste elanike väike maja, niinimetatud Kleinhäuslerhaus, pärineb Wilfersdorfist ja seda on mainitud juba 1600. aastal. Alates 5. oktoobrist 2008 asub selles Austria esimene püsinäitus anabaptistidest ja hutteriitidest, kes asusid umbes 1528. aastal elama Liechtensteinide valdustesse Lõuna-Määrimaal ja Weinviertelis. Näed jälgi nende tagakiusamisest ja näiteid nende käsitööst, näiteks valget, värvikalt kaunistatud haabani keraamikat. Maja taga kasvab köögiviljaaed taimedega, mida kasvatasid anabaptistid. Siit lähed rada mööda ülesmäge tagasi kassa juures oleva väljapääsu juurde.

Kõik punktid (19)

Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.

Hoone / mälestis 10
Gaiselbergi kool ★See külakool on vabaõhumuuseumi toodud Gaiselbergi asulast. Lisaks klassiruumile on siin õpetaja korter ja suur kooliaed. Sees näed vanu õppevahendeid, õpikuid ja kooli tekstiile, ning näitus räägib maaõpetaja argielust ja positsioonist 19. sajandil. Huvitav fakt: kogu muuseum sai alguse koolist, sest 1977. aastal avas Josef Geissler esimese külamuuseumi Niedersulzi endises koolimajas.
Wultendorfer Hof ★Talus nimega Wultendorfer Hof on näitus talupoegade elu muutustest Alam-Austrias alates 1848. aastast tänapäevani, jaotatud 7 teemaks. Kõige väärtuslikum eksponaat on Leopold Figli originaalne tööruum. Leopold Figl oli Austria kantsler aastatel 1945-1953 ja allkirjastas 1955. aastal Austria nimel riigilepingu. Intervjuud ja filmikatked ühendavad siin vanad ajad tänapäevaga.
Maarja kabel ★Väike Jumalaema kabel seisab külaväljaku ääres, pastoraadi ja kõrtsi kõrval. See on üks mitmest kabelist vabaõhumuuseumis ja marsruudi lõpus näed ka luterlikku kabelit. Päris Ristija Johannese kogudusekirik asub väljaspool muuseumi, tänapäevases Niedersulzi külas, mõnisada meetrit kirde pool.
Walterskircheni veski ★Talu juurde kuuluv veski, saksa keeles Hofmühle, toodi vabaõhumuuseumi Walterskirchenist. See on töötav vesiveski ning muuseumi küla, nagu vanad Weinvierteli külad, ulatub piki oja. Viljakotte veeti veskisse kastvankritega, selliste nagu need, mida näed vabaõhumuuseumi vanade sõidukite näitusel.
Bad Pirawarther Hof ★Sellest talust sai kõik alguse. 1979. aastal toodi siia Bad Pirawarthist 200 aastat vana Streckhof-tüüpi maja, mida ähvardas lammutamine, ja see oli vabaõhumuuseumi esimene hoone. Sellises majas asuvad kõik toad ühes reas ühise katuse all ja igaühel on eraldi sissepääs väljastpoolt. Hooneid võeti nende külades lahti ja pandi siin uuesti kokku, kus võimalik, originaalosadest, ning küla kasvas talu talu järel piki Sulzbachi oja.
Sepikoda ja töökojad ★Väljaku ääres seisavad sepikoda ja sadulsepa maja ning kogu külas on ka teisi vanu töökodasid. Laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel kella 13:00 kuni 17:00, alates 19. oktoobrist kuni 16:00, näitavad käsitöölised peaaegu unustatud tehnikaid: kohtad oma töökojas sadulseppa, ratseppa või kingseppa. Patzenthalist pärit sepikojas näed ääsi lõõtsaga, alasit ja kohta hobuste ja härgade rautamiseks. 2019. aastal avati truult taastatud Franz Halmschlagi ratsepatöökoda Hollabrunnist, mis ehitati 1911. aastal ja kus valmistati redelvankreid, kärusid, rattaid ja redeleid.
Südmährerhof ★Kuni 1945. aastani moodustasid Lõuna-Määrimaa ja Weinvierteli põhjaosa ühe kultuuriala: sarnased talud, sama eluviis ja isegi sama murrak. Lõuna-Määrimaal asuvast Nejdekist, saksa keeles Neudek, pärit talu taastati siin alates 1981. aastast, avati 1982. aastal ja seda laiendati 1992. ja 2013. aastal. Näitus räägib Lõuna-Määrimaa saksakeelsetest elanikest ja nende väljasaatmisest Tšehhoslovakkiast aastatel 1945-1946. Talu eest hoolitseb sihtasutus Südmährer-Kulturstiftung, mis hoiab Lõuna-Määrimaa endiste elanike kultuuri.
Luterlik kabel ★Luterlik kabel toodi vabaõhumuuseumi Niederfellabrunnist. Sees on näitus protestantide ajaloost ja tänapäevast Weinviertelis, mis algab Martin Lutheri teesidega 1517. aastast. Näed maale, palveraamatuid, piibleid ja lauluraamatuid 4 sajandist.
Anabaptistide muuseum ★See küla vaeste elanike väike maja, niinimetatud Kleinhäuslerhaus, pärineb Wilfersdorfist ja seda on mainitud juba 1600. aastal. Alates 5. oktoobrist 2008 asub selles Austria esimene püsinäitus anabaptistidest ja hutteriitidest, kes asusid umbes 1528. aastal elama Liechtensteinide valdustesse Lõuna-Määrimaal ja Weinviertelis. Näed jälgi nende tagakiusamisest ja näiteid nende käsitööst, näiteks valget, värvikalt kaunistatud haabani keraamikat. Maja taga kasvab köögiviljaaed taimedega, mida kasvatasid anabaptistid. Siit lähed rada mööda ülesmäge tagasi kassa juures oleva väljapääsu juurde.
SaviehitusHerzogbirbaumist pärit pressimajas ja aidas on näitus saviehitusest. Tähtsaim eksponaat on tükk päris saviseina, mis on toodud siia tervikuna koos savikrohvi ja lubivärviga. Vanade Weinvierteli majade seinad laoti tavaliselt põletamata tellistest, seetõttu ehitab muuseum hoonete ümberpaigutamisel need uuesti uuest materjalist. Savi peeti kunagi vaeste ehitusmaterjaliks, kuid tänapäeval hinnatakse seda keskkonnasõbralikkuse ja hea sisekliima pärast. Alates 2014. aastast tegutseb vabaõhumuuseumis saviehituse keskus, kus saad ise savitellise valmistada.
Loomad 1
Elav talu ★Elavas talus elavad kitsed, sead, küülikud ja kodulinnud, ehk kõik, mis kuulus päris talu juurde. Kitsede aedikusse ja kanade, partide ja kalkunitega õuele võid sisse minna ja loomadega lähedalt kohtuda, aga kui eelistad, saad aedikutest rada mööda ümber käia. Vaata müüritud tuvilat sõnnikuhunniku kohal, millesse on ehitatud käimla. Loomad jäävad siia aasta läbi, ka talvel. Koerad vaatavad aedikuid ainult väljastpoolt.
Vaatamisväärsus 3
Külaväljak ja kõrts ★Väljak on küla süda. Kõrts asub Liechtensteinide endises härrastejahimajas, mis on toodud Hohenaust, ning sellel on suur aed ja vanaaegses stiilis lehtla. Väljaku ääres seisavad ka endine trahter Poysdorfist koos Jedenspeigenist pärit külapoekesega ning pastoraat. Kõrtsis saad süüa piirkondlikke roogi ja juua Weinvierteli veini, kuid ainult vabaõhumuuseumi piletiga ja sularahas makstes.
Talupoegade aiad ★Koduaedu istutatakse hooaja jooksul mitu korda uuesti, kas õitsvate eesaedadena või maitsetaimede ja köögiviljapeenardena vanade allikate järgi. Aednikud külvavad taimed ise oma taimelasteaias ja kasvatavad kõike mahedalt. Alates 2002. aastast on vabaõhumuuseum algatuse „Natur im Garten” näidisaed ja selle alal kasvab umbes 340 vana piirkondlikku viljapuusorti. Vanu puu- ja köögiviljasorte saad osta vabaõhumuuseumi iga-aastasel taimelaadal.
Veinikeldrite tänav (Kellergasse) ★Kellergasse on veinikeldrite tänav, mida leidub peaaegu ainult Weinviertelis. Majakestes nimega Presshaus pressiti viinamarju ja vein küpses lössinõlva kaevatud keldrites. Selle tänava veinikojas saad laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel kella 13:00 kuni 18:00 osta ümbruskonna veinimeistrite veine, viinamarjamahla ja vahuveine. Vanasti viis sulane valmis veini Viini pika ja kitsa vankriga, millele mahtus 2 vaati ja mis oli tavaliselt värvitud erksiniseks.
Tualetid / kassad / parkla 5
Avalik tualett 1
Avalik tualett 2
Avalik tualett 3
Avalik tualett 4
Vabaõhumuuseumi sissepääsJalutuskäik algab Schmalzbergi künka tipus asuva sissepääsuhoone juures, mis avati 2012. aastal. Kassast saad tasuta brošüüri küla kirjeldusega ja hoones olev lift viib muuseumi alale. Vabaõhumuuseum hõlmab 22 hektarit ja näitab, milline nägi välja tüüpiline Weinvierteli küla umbes 1900. aastal. Marsruut laskub künkalt Sulzbachi oja äärde külla ning viib üle väljaku, mööda peatänavat ja veinikeldrite tänavat.
Niedersulzi vabaõhumuuseumLaadi Turi alla