Metsavahimaja ★Metsavahimaja on muuseumi administratiivhoone, mis seisab tiigi ääres vabaõhumuuseumi põhjaosas, parkla kõrval. Selle saalides näitab muuseum ajutisi näitusi, nii et tasub sisse astuda ja vaadata, mida parasjagu näha saab. Sissepääsu ees seisavad puidust rahvapärased skulptuurid.
Kargowa talumaja (18. sajandi esimene pool) ★Kargowa talumaja Zielona Góra maakonnast pärineb 18. sajandi esimesest poolest. See on väike maja õlgedest kelpkatuse all, väga madala laega, väikeste nelja ruuduga akende ja savipõrandaga, mida kutsutakse polepaks. Lahtise koldega köögis on ravimtaimede näitus ning teises, niinimetatud valges toas on näidatud, kuidas elas vaene perekond.
Potrzebowo talumaja (1675) ★Potrzebowo talumaja Leszno maakonnast on üks Poola vanimaid dateeritud puidust talumaju: peatoa laetalal on näha aastaarv 1675 ja puusepamärk. 1973. aastal toodi see Ochlasse vabaõhumuuseumi esimese hoonena. Osa seintest on palkkonstruktsioonis, osa savitäitega sõrestikus, ning väikeses toas on sisustatud Babimosti piirkonnast pärit Śliwa perekonna kingsepatöökoda.
Budachówi veinitorn (18. sajand) ★Budachówi veinitorn Krosno Odrzańskie maakonnast on 18. sajandi sõrestikhoone mansardkatuse, puitgalerii ja torniga tipus. See seisis mõisa juures ja teenis majapidamist. Esimesel korrusel on viinamarjapressid, sealhulgas suur kruvipress aastast 1830, ning kõrval taastatud veinikelder ja kaks väikest viinapuulappi: üks vaiade ja teine spaleeridega.
Krobielewo talumaja (1803) ★Krobielewo talumaja Międzyrzeczi maakonnast, ehitatud 1803. aastal, on talu vanim hoone; talu ehitati 20 aasta jooksul. Selles elas mitu põlvkonda ning sisustus pärineb peamiselt ümberkaudsetest küladest, ajast enne Teist maailmasõda. Pööningul on näitus „Kirstud ja kohvrid: kust ja kuhu” ümberasujatest, kes tõid pärast sõda oma vara Ida-piirialadelt (Kresy).
Pszczewi maja (19. sajandi esimene pool) ★Pszczewi maja Międzyrzeczi maakonnast ehitati 19. sajandi esimesel poolel palkidest, õlgkatuse alla, väikelinna puitehituse näitena. Väljast näeb see välja nagu talumaja, kuid interjöör on linnaliku ilmega: musti taimemustriga tapeete taastati säilinud tükkide järgi ning sõdadevahelise aja mööbel ja tarbeesemed tulid koos majaga.
Kellatorn ★Kõrge postkonstruktsiooniga puidust kellatorn, laudadega vooderdatud ja järsu telkkatusega, seisab küla lääneosas, Krobielewo ja Pszczewi talude vahel. Seda on näha paljudest vabaõhumuuseumi paikadest, nii et selle järgi on lihtne orienteeruda. Kõrvale on pandud pingid ja lauad, mille juures saad puhata.
Mariankowo laut (18. ja 19. sajandi vahetus) ★Mariankowo laudal on nagu tallilgi eenduv pööning, mida kutsutakse trempeliks, ja pitsilise mustriga laotud lamekividest katus; just neil kahel hoonel on kõige paremini näha olendrite (Hollandi päritolu asunike) ehituslaadi tunnused. Sisemus on laoks ega ole külastajatele avatud, kuid hoovist näed seda hästi. Kõrval seisavad müüritud leivaahi ja postil tuvila.
Kosieczyni sepikoda (18. sajand) ★Kosieczyni sepikoda Świebodzini maakonnast on 18. sajandi maakividest hoone laastukatuse, savitäitega sõrestikviilu ja kolmel puupostil eeskojaga. Sees on säilinud sisustus: telliskorsten, ahi karastusveega, kaks ääsi, kaks lõõtsa ja palju tööriistu. Sepp rautas hobuseid, valmistas vitsu, sepiseid ja põllutööriistu kogu külale.
Cisowa talumaja (18. sajand) ★Cisowa talumaja Żary maakonnast, Alam-Lausitzi kultuuriruumist, on ühendatud laudaga ja kaetud õlgkatusega; nagu kogu talu, pärineb see 18. sajandist. Sees on näidatud Ida-piirialade elanike igapäevaseid esemeid ja piimandusnäitus „Särgis sünnib, aga alasti mööda ilma käib” mitmesuguste piimatöötlemise vahenditega.
Królówi loomalaut (18. sajand) ★Väike Królówi loomalaut ehk koduloomade ruum kuulub Cisowa talu juurde. See on ehitatud segakonstruktsioonis, nagu selle talu elamu, ait ja küün. Katus on õlgkatus nagu enamikul selle Lausitzi talu hoonetest.
Marcinówi talumaja (18. sajandi lõpp) ★Marcinówi talumaja Żary maakonnast pärineb 18. sajandi lõpust, sellel on palkseinad ja Lausitzi arhitektuurile iseloomulikud kaarjad eeskojad. Ühes toas on taastatud 20. sajandi teise poole küla klassiruum ning ülejäänud ruumid on sisustatud 50. aastate külaõpetaja korterina. Lapsed saavad võrrelda vana küla klassiruumi oma kooliga.
Królówi talumaja (1798) ★Królówi talumaja Żary maakonnast pärineb aastast 1798 ja on kaetud õlgkatusega. Viilu tipus on lauad laotud päikest meenutavaks ornamendiks ning kaunistatud tuuleluude otsad on hobusepeade kujulised. Sees on vanade mänguasjade püsinäitus ja eeskojas on pisematele mängunurk. Majaga liituv laut on kasutusel laona.
Bukoviina talu (2002) ★Bukoviina talu ehitati 2002. aastal Põhja-Rumeenia majade eeskujul; sealt tuli pärast Teist maailmasõda Poola palju asunikke. Maja ees on kaunistatud katusega kaev ning kõrval maisikuivati; maisist keedetakse Bukoviinas mamalõgat. Laia eeskojaga majas on näitus Bukoviina ajaloost: dokumendid, fotod, rahvarõivad, kilimid ja värviliselt tikitud padjad.
Kiełczi tuulik (19. sajand) ★Kiełczi tuulik Nowa Sóli maakonnast ehitati 19. sajandil. See on pukktuulik ehk puidust tuulik, mis kuulub Euroopa vanimate ja levinumate tuulikutüüpide hulka. Sisse viib väljapoole kinnitatud trepp. See seisab lagedal niidul muuseumi idaosas, Bukoviina talu ja Kivitalu vahel, ning on hästi näha juba parklast.
Krobielewo küün (1808)Krobielewo küünis, mis ehitati 19. sajandi alguses, on näitus „Tehases valmistatud põllumajandusmasinad”: hakselimasinad, rehepeksumasinad, tuulamismasinad ja teraviljapurustid. Neid käitas hobuajam, mida kutsutakse ka maneežiks ja mida liigutasid ringiratast käivad hobused või härjad. Selline hobuajam seisab talus otse küüniväravate vastas, nii et on lihtne näha, kuidas kogu seade töötas.
Krobielewo laut (1812)19. sajandi algusest pärit laut kuulub Międzyrzeczi maakonna Krobielewo talu juurde, mida ehitati 20 aastat, alates 1803. aasta elamust kuni 1823. aasta aidani. Koos elamu, vankrikuuriga talli, aida ja küüniga piirab see ühe Lääne-Suur-Poola talu õue, millel on puitseinad ja õlgkatused.
Krobielewo tall (1809)19. sajandi algusest pärit vankrikuuriga tallis on viis ruumi. Ühes on sisustatud tallipoisi tuba ja teises näitus „Kaal on hea mõõt” vanadest majapidamise mõõtühikutest, nagu šeffel või tsentner, ning kaaludest, vedrukaaludest kuni vihtidega kaaludeni.
Krobielewo ait (1823)Eeskojaga ait aastast 1823 oli Krobielewo talu noorim hoone; muuseumis seisab selle rekonstruktsioon, sest originaal põles maha. Sees on viljakirstud ja -tünnid, kaal, tuulamismasin ehk vilja puhastamise veski ning käsikivi vilja käsitsi jahvatamiseks.
Dąbrówka Wielkopolska küün (1847)Läbisõidetav küün aastast 1847 kuulub Świebodzini maakonna Dąbrówka Wielkopolska talu juurde. See seisab risti 1855. aasta elamuga, mis on kaetud lamekividega, ja sellega liituva hoonega, kus on vankrikuur ja laut. Talus on ka roogkatusega talupojakelder ja puidust õuekäimla ning elamus toimuvad õppetunnid.
Leivaahi (olendrite talu)Tellistest müüritud väikese viilkatusega leivaahi ehitati olendrite talu õuele, et seda täiendada. See sobib hästi naabruses asuva Mariankowo talli näitusega, mis näitab samm-sammult teed viljaterast jahu kaudu lapikleiva, leiva ja piparkoogini.
Mariankowo tall (18. ja 19. sajandi vahetus)Mariankowo tall Wolsztyni maakonnast kuulub olendrite talu juurde. Sellel on iseloomulik trempel ehk seintest väljaulatuv pööning, kus kuivatati humalat ja muid põllusaadusi, ning pitsilise mustriga laotud lamekividest katus. Tallis, söödaruumis ja vankrikuuris on näitus „Viljaterast ja jahust lapikleiva, leiva ja piparkoogini” suvise köögiga ning taga seisab hobuajam.
Sękowo küün (18. ja 19. sajandi vahetus)Õlgkatusega Sękowo küün Nowy Tomyśli maakonnast sulgeb olendrite talu. Selles on näitus „Villa kraasimine, Zielona Góra kalev” masinatega enam mittetegutsevast Polska Wełna tehasest ning näitus „Talupoegade hobusõidukid” vankrisepa töökojaga, kes ehitas talupoegadele rattavankreid ja jalastega kelke.
Królówi ait (18. sajand)Cisowa tallu sisenetakse läbi kahekorruselise, läbisõidetava ja laastukatusega Królówi aida. Sees on 2024. aastal surnud kohaliku skulptori Ludwik Oleksy töökoda värviliste skulptuuridega paljudest linnuliikidest. Lapsed võivad proovida ära tunda linde, keda nad aiast või metsast tunnevad.
Cisowa küün (18. sajandi lõpp)Cisowa talu lõpus seisab 18. sajandi lõpust pärit küün. Selles on näitus „Tööstusrevolutsioon põllumajanduses” ajalooliste mehaaniliste põllumajandusmasinatega. Väravate ees seisab hobuajam ehk veoloomade liigutatav ajam, sarnane neile Krobielewo talus ja Mariankowo talli juures.
Drożkówi kanala (1799)Puidust Drożkówi kanala, dateeritud aastasse 1799, seisab Marcinówi talu sügavuses. See on ehitatud palkidest nagu elamu ja kaetud õlgkatusega. Kanala on üle 220 aasta vana, nii et see on hea võimalus näidata lastele, et vanasti külas oli isegi kanadel oma kindel hoone.
Królówi laut (18. ja 19. sajandi vahetus)Królówi laut seisab Marcinówi talus elamu vastas ja pärineb 18. ja 19. sajandi vahetusest. Selles on kaks loomaruumi, vankrikuur ja majapidamisosa, kus on näidatud puusepa-, tisleri- ja püttsepatööriistu, see tähendab neid, millega tehti tünne.
Tuvila (olendrite talu)Kõrgel puupostil tuvila seisab olendrite talu õuel, Mariankowo lauda ja Sękowo küüni vahel. See ehitati muuseumis, nagu leivaahigi, et talu täiendada. Lähedalt on näha avade read, millest tuvid sisse lendasid, ja lapsed võivad proovida neid kokku lugeda.
Jurzyni talumaja (18. ja 19. sajandi vahetus)Jurzyni talumaja Żary maakonnast valmis 18. ja 19. sajandi vahetusel. Sellel on laastukatus ja Lausitzi arhitektuurile tüüpiline eeskojaga viil ning sama katuse all laut, kus praegu elavad lambad. Sees on näidatud endisest Tarnopoli vojevoodkonnast ümber asustatud perede kodukraam ning talus seisavad leivaahi, potiahi, võlliga kaev ja Drożkówi tuvila.
Jędrzychowiczki talumaja (18. sajandi lõpp)Jędrzychowiczki talumaja Żary maakonnast pärineb 18. sajandi lõpust, sellel on palkseinad ja roogkatus. Kahes väikeses toas on sisustatud pärast sõda Bukoviinast ümber asustatud asunike kodu: värvilised kangad, tikandid ja käsitsi maalitud puust kirst. Tubade kõrval on kaks majapidamisruumi.
Jędrzychowice talumaja (18. sajandi lõpp)Jędrzychowice talumaja Żary maakonnast, Alam-Lausitzi kultuuriruumist, ehitati 18. sajandi lõpus palkidest ja sellel on õlgkatus. Ühe katuse all on eluruumid, loomaruumid ja vankrikuur. Sees on sisustatud traditsiooniline Lausitzi talumaja ning eeskojas on pajukorvid ja linatöötlemise tööriistad.
Chotkówi laut (Kivitalu)Chotkówi laut Żagańi maakonnast on osa Kivitalust, mis on taastatud endise Alam-Sileesia kivitalude eeskujul. Sees on püsinäitus „Sõltumatu maailm värvidega kirjeldatud” Lubuszi maa rahvapärasest õhustikust: piirkonna kunstnike looming ning jõulude, uusaasta ja lihavõttepühade kombekaunistused.
Długie küla laut (Kivitalu)Długie küla laut Żagańi maakonnast kuulub Kivitalu juurde, mis on muuseumis taastatud Lubuszi maa lõunaosa ehk endise Alam-Sileesia 19. sajandi hoonete eeskujul. Sellel on kiviseinad, tellisviilud ja lamekividest katus. Ülemisel korrusel on käsitsi kootud kangad ja linatöötlemise etapid ning esimesel korrusel trükinduse ajalugu trükimasinate kollektsiooniga.
Lisówi talumaja (18. sajandi keskpaik)Lisówi talumaja Słubice maakonnast pärineb 18. sajandi keskpaigast ning peaaegu 80 protsenti selle karkassist moodustavad Lisówist toodud algsed talad. Seinad on savitäitega sõrestikus: talade vahel on puupulgad, mis on mähitud õlgedesse ja kaetud hekseldatud põhuga segatud saviga. Seda konstruktsiooni saab piiluda maja nurkadel olevate klaasitud osade kaudu. Praegu toimuvad hoones õppetunnid.