Zajączkówi vesiveski (umbes 1920) ★Zajączkówi puidust veski Chotcza vallas ehitati umbes 1920. aastal Iłżanka jõe äärde ja see töötas kuni 20. sajandi 90. aastateni. See seisab 65 puitvaial ja seda käitab keskpealse vooluga vesiratas, mida vajaduse korral asendas elektrimootor. Sees on veskikivid ja valtsid jahu jaoks, odratangude masin, hirsitangude masin, elevaatorid ja koorimismasin.
Jastrzębia talu (maja aastast 1870) ★Jastrzębia talumaja aastast 1870 kuulub keskmise jõukusega talu juurde Puszcza Kozienicka metsa ümbrusest; talu haris umbes 10 morgi maad. Ümberringi seisavad kaevulingiga kaev Mąkosy Starest, ait Bartodziejest, küün Mąkosy Nowest, laut Dąbrowa Jastrzębskast ja taastatud õliveski. Talu on paigutatud nagu algupäraselt metsa keskele.
Vaeste talumaja Bartodziejest (19. sajandi teine pool) ★See väike talumaja 19. sajandi teisest poolest oli algselt ait ja 20. sajandi alguses ehitati see ümber eluruumiks. Sellel on kõige lihtsam põhiplaan: eeskoda ja üks valgendatud tuba, mis on sisustatud nagu külas elanud päevilise ja ravimtaimetundja naise kodu. Sees on lavats, pingid ja kirst, lae all ripub kaunistuseks õlekroon ja kõikjal kuivavad ravimtaimed. Kõrval seisab Kociołkist pärit kanala.
Antoniówi tuletõrjemaja ★Antoniówi puidust tuletõrjemajas hoiti vabatahtliku tuletõrjeühingu varustust ja alates 1966. aastast oli see ka küla kultuurimaja, lava ja lükatava eesriidega. Siin peeti pidusid, filmiseansse, etendusi ja koosolekuid. Täna saad vaadata hobuveetavaid tuletõrjevankreid, pumpasid ja vabatahtliku tuletõrje mälestusesemeid ning katusel seisab endiselt elektriline sireen.
Alojzówi talu (20. sajandi 60. aastad) ★Alojzówi talu on tüüpiline Przedgórze Iłżeckie eelmäestikule Radomist lõunas, kus osa hooneid ehitati lubjakivist. Interjöörid näitavad küla 20. sajandi 60. aastatel, elektrifitseerimise ning lina ja tubaka lepingulise kasvatamise ajal. Viljapuuaias kasvavad vanad õuna-, pirni- ja ploomipuusordid ning talus elavad haned, pardid, kanad, kalkunid, küülikud ja lambad.
Püha Dorothea kirik Wolanówist (1749) ★Wolanówi puukirik ehitati 1749. aastal lehisepalkidest Anna Kwaśniewska, sündinud Janicka, rahastusel. Seinad ja katus on kaetud laastudega ning pikihoone ja kooriruumi piiri kohal kõrgub barokne tornike väikese kellaga. Sees on kolm hilisbaroki altarit kullatud puunikerdustega, kantsel ning avatud 18. sajandi maalingud, mis jäljendavad kivikiriku sisemust. Igal aastal peetakse siin palmipuudepüha pidustusi.
Gniewoszówi tuulik (paltrak) ★See paltrak-tüüpi tuulik ehitati Solec nad Wisłą linnas ja 1920. aastal ostis selle Gniewoszówi Wiktoria Przeor. Erinevalt pukktuulikust pöördus see rullikutel, mis liikusid mööda ringrada. 1935. aastal sai see elektrimootori ja kaotas peagi tiivad ning 1949. aastal ehitati külgedele mootoriruum ja tolmukamber. Veski töötas kuni 1978. aastani.
Pieczyska väike mõisahoone (1833-1844) ★Hoone Pieczyskast Grójeci lähedalt valmis aastatel 1833-1844 sealse kihelkonna pastoraadina. Pärast muuseumi toomist 1981. aastal sisustati see väikese aadlimõisana, sammastega eeskodadega mõlema sissepääsu juures. 2024. aastal taastati interjöörid Czesław Tański joonistuste järgi ajast, mil mõisa valitses tema perekond: saad piiluda salongi, söögituppa, kööki, kabinetiga magamistuppa ja vanaema tuppa.
Brzeźce mõisahoone (18. sajandi teine pool) ★Brzeźce mõisahoone Białobrzegi lähedal ehitati 18. sajandi teisel poolel krohvitud lehisepalkidest. Sissepääsuni viib kahekorruseline sammastega portikus, mille kohal on väike rõduga tuba. Viimane omanik Leon Bagniewski kasvatas siin ratsaväele hobuseid. 1984. aastal võeti mõisahoone lahti ja taastati muuseumis ning täna toimuvad selles näitused ja konverentsid.
Wierzbica tuulik (pukktuulik) ★Kolmetasandiline pukktuulik Wierzbica ümbrusest, kus 19. sajandi lõpus jahvatas jahu seitse sellist tuulikut. Selle ehitas Jan Wincentowicz, jõukas talupoeg, kes pidas talu 60 morgil. Seal töötasid mölder ja abiline, keda kutsuti młynarczykiks, ning viimane jahvatus toimus 20. sajandi 60. aastate alguses. Sees on üks kivipaar, niinimetatud „prantslased”, ja sõelumismasin (pytel).
Chomentówi talu (maja aastast 1905)Maja aastast 1905 seisab 20. sajandi alguse jõuka Radomi-lähedase taluniku talus. Iga hoone on siin oma ülesandega: on küün Borkist, laut ja sealaut Brzezinki Starest, hekslikuur, kuur, ait koos vankrikuuriga, kelder ja liikuva katusega heinaküün Radomist. Peremees palkas rändtöölisi, keda kutsuti bandosideks ja kes sõid oma toidukordi kahel lamedal kivil aia ääres.
Wielgie kellatorn (1880)Puidust kellatorn Wielgiest Ciepielówi vallas on 17 meetrit kõrge ja seisab Wolanówi kiriku kõrval. See ehitati 1880. aastal ühe keskse posti ümber ja selle alumist osa ümbritseb laastudega kaetud tugi. Neljast korrusest kõige kõrgemal rippus kolm kella. Vanasti usuti, et nende heli peletab pilved laiali ning kaitseb põlde rahe ja tormi eest.
Konary mõisa käimlaSee käimla kuulus Konary mõisamajandi kõrvalhoonete hulka; sealt pärinevad ka lähedal seisvad moonakamajad ja kaheksanurkne tuvilaga kanala. See on hea näide sellest, et mõisa juurde ehitati eraldi tugevaid hooneid isegi kõige lihtsamate vajaduste jaoks.
Konary mõisa kanala (19. sajandi teine pool)Kaheksanurkne punastest tellistest kanala pärineb Konary mõisast Wieniawa lähedalt ja muuseumis seisab selle rekonstruktsioon aastast 1987. Igas seinas on kaks väikest kaarega kanade sissepääsu ning laastkatuse tipus istub puidust, samuti kaheksanurkne tuvila. Täna näidatakse sees väikesi ajutisi näitusi.
Dąbrowa Jastrzębska tuulik (pukktuulik)Kolmetasandilist pukktuulikut Dąbrowa Jastrzębskast nimetab muuseum oma kogu vanimaks tuulikuks. Vanusest hoolimata on sellel 20. sajandi esimese poole jahutootmise sisseseade: kaks veskikivide paari, marliga kaetud sõel ja tatarczak ehk tatratangude veski. Nimi koźlak tuleb liikumatust alusest, mida kutsutakse kozioł.
Kajetanówi tuulik (pukktuulik)Kajetanówi pukktuulikul on kolm tasandit ja puidust karkasskonstruktsioon. Nagu iga pukktuuliku puhul, pöörati kogu hoonet koos tiibadega püstise posti ümber, et seada see tuule suunas. Sees on üks kivipaar ja 19. sajandi lõpust pärit sõelumismasin (pytel), üks muuseumi vanimaid tuulikuseadmeid. Pytelist sai nime pytlowa jahu, millest küpsetati pühadeks kooke ja leiba.
Rdzuchów-Kolonia kabel (18. sajandi teine pool)Kabel seisis Rdzuchówi mõisas endise mõisahoone vastas. See valmis 18. sajandi teisel poolel Rdzuchówi omaniku Franciszek Kietliński rahastusel, kes sai 1786. aastal loa pidada selles jumalateenistusi. Poola Rahvavabariigi ajal püsis see laona ja 2004. aastal kahjustas seda tõsiselt tormis murdunud puu.
Kłonóweki talu (maja aastast 1825)Kłonóweki talumaja aastast 1825 on talu vanim hoone; talu näitab keskmise jõukusega pere elu 19. ja 20. sajandi vahetusel. Ühes toas elas siin suur pere ning talul oli kümme morgi maad, veiseid, sigu ja hobuseid. Kõrval seisavad laut Zawada Starast, küün Podzakrzówekist, ait Makówist aastast 1910 ja kaevulingiga kaev.