Kazimierza Wielka kellatorn (1848) ★Kahekorruseline kellatorn ehitati 1848. aastal Kazimierza Wielka kihelkonna juurde ning vabaõhumuuseumis seisab see otse Rogówi kiriku kõrval. Selle seinad on püstistest laudadest ja katus on püramiidjas ning kaetud laastudega. Kolm algset kella muuseumi ei jõudnud, kuid 2008. aastal valas Taciszówi kellavalukoda koopia neist kõige väärtuslikumast, mis pärines aastast 1776.
Bieliny organisti maja (19. sajandi keskpaik) ★Bieliny organisti maja ehitati arvatavasti 19. sajandi keskel ning selle kaht eeskoda kaunistavad väljasaetud liistud ja lindude siluetid. Sees on sisustatud 19. sajandi väikelinna apteek Busko mööbli, pudelite, uhmrite ja laboriga. Mürke ja uimasteid hoiti mustade väikeste siltidega anumates. Apteegi ees kasvab väike ravimtaimeaed.
Rogówi barokkkirik (1763) ★Puidust haiglakiriku, mis on pühendatud Lohutuse Jumalaemale, rajas 1763. aastal Rogówis Michał Wodzicki ning vabaõhumuuseumi viidi see 1996. aastal. Sees on rokokoo altarid, rikkalikult kaunistatud kantsel ja maalitud pihitool. Pikihoone laes võitleb peaingel Miikael saatanaga ning kooriruumis on maalitud Neitsi Maarja kroonimine. Kirik on endiselt kasutusel ja seal peetakse missasid.
Goźlice pastoraat (1768) ★Pastoraat ehitati 1768. aastal Goźlice külas Klimontówi vallas kohaliku preestri Jerzy Dobrzański kulul. Esikülge kaunistab barokne sissepääsuportaal, mida varjab lehtlataoline eeskoda, ning katus on kaetud kahekordselt laastudega. See on ainus Kielce piirkonnas säilinud 18. sajandi puidust pastoraat. Aastatel 1957-1976 oli see algul usuõpetuse koht ja hiljem viljaladu.
Bukowska Wola talu (1875) ★Bukowska Wola talu Miechówi vallas ehitas 1875. aastal Jan Kołodziej. Selle moodustavad elumaja koos väikese seakuuriga ühise katuse all, kuuetahuline õlgkatusega küün, vankrikuur ja kivist tall. Alates 1991. aastast asub siin näitus enam kui 600 skulptuuriga, mille lõi rahvakunstnik Jan Bernasiewicz, kes rajas 19 aasta jooksul oma viljapuuaeda Jaworznias skulptuuride vabaõhumuuseumi.
Radoska sepikoda (umbes 1900) ★Radoska sepikoda Radoszyce vallast pärineb aastast 1900 ja on suitsusepikoda, see tähendab, et selle ahjul pole korstent. Sepp rautas siin hobuseid, parandas vankreid ja rautas puitrattaid. Sees on nahklõõtsaga kivist ääs, alasi, kruustangid ja käsipuur, mida kutsuti bormaszynaks, ning turismihooajal toimuvad näidisesinemised ja tunnid külasepa tööst.
Ślęzany talu (18./19. sajand) ★Lelówi vallast pärit talu on 18. ja 19. sajandi vahetusest. Elumaja ja loomade ruumid asuvad ühe õlgkatuse all ning soise pinnase tõttu ehitati kõik tammepaaludele. Tallis ja laudas elavad tänini hobused, lambad, kitsed ja kanad ning õuel on kaevuvinnaga kaev. Loomi me ei sööda ega puuduta.
Grzymałkówi hollandi tuuleveski (1931) ★Tuuleveski ehitati 1931. aastal Pakuły külas, 1947. aastal viidi see Grzymałkówi ning vabaõhumuuseumisse püstitati 1990. aastal. Sellel on kolm korrust kaheksanurkse põhiplaaniga. Pöörleb ainult katus, nii nimetatud müts koos tiibadega, mida seati tuule suunas puust tüüriga, ning müts liigub malmratastega vankritel mööda terasrööbast.
Suchedniówi mõisahoone (19. sajandi algus) ★Mõisahoone ehitati 19. sajandi alguses hobuserauakujulise põhiplaaniga ning kuni 19. sajandi lõpuni tegutses selles postijaam. Interjöörid näitavad keskmise jõukusega aadliperekonna kodu: Louis Philippe'i stiilis mööbliga salong, elutuba Varssavi Budynowiczi manufaktuuri klaveriga, kabinet, söögituba, leivaahjuga köök ja teenijate tuba. Söögile kutsus pererahvast kell peasissepääsu juures.
Grzmucini paltraki tuuleveski (1921) ★Paltrak ehitati 1921. aastal mölder Józef Jaszewski tellimusel vanema pukktuuleveski asemele. Tuuleveski seisab kuuel terasvankril, mis liiguvad mööda ringikujulist rööbast, ning tuule suunas pöörati seda käsivintsiga, mida kutsuti babaks. Vilja jahvatati selles kuni 1950. aastani. Sees näed veskikive, mida kutsuti prantslasteks, ja jahusõelu.
Janiki pukktuuleveski (1861) ★Tuuleveski aastast 1861 on tänapäeval Kielce piirkonna vanim säilinud tuuleveski ning ehitusaasta on lõigatud ühte tugipalki. 1954. aastal viidi see Janikisse, kus see töötas veel 10 aastat. Kogu hoonet pöörati tuule suunas aluse peal, mida kutsuti kozioł'iks. Ülemisel korrusel on näha tohutu hammasratas ja veskikivid ning korrus allpool sõel jahu sorteerimiseks.
Sukówi talu (18./19. sajand) ★Elumaja ehitas 1774. aastal tundmatu puusepp ning toa talal on säilinud ladinakeelne rajamiskiri. Interjöör on sisustatud suure pere koduna 20. sajandi 20. aastatest, kes teenis lisa pajukorvide punumisega, sest Suków oli tollal tuntud korvipunumise keskus. Eeskojas on püramiidjas korsten ning talu täiendab Sierżawyst toodud tall koos laudaga.
Wola Szczygiełkowa talumaja (1870) ★Talumaja ehitas 1870. aastal Augustyn Kolasa, kellele kuulus 17 morgi maad. Kahe maailmasõja vahelisel ajal üüris omanik selle välja neljaklassilisele algkoolile. Täna näed siin 20. sajandi 30. aastate küla klassiruumi ja õpetajanna korterit ning kuusepalkidest seinu tihendati sambla ja saviga.
Radkowice suletud talu (19./20. sajand) ★Radkowice talu Pawłówi vallas moodustab kompaktse nelinurga elumaja, vankrikuuri, aida ja loomade hoonetega, kõik õlgkatusega. Vanimad on laudad ja seakuurid umbes aastast 1800, elumaja ja ait aga pärinevad aastast 1862. Kambri all on harva esinev sügav kivist kartulikelder ning maja ees aias seisab postil kastikujuline pühakuju.
Pacanówi tuuleveski (1913) ★Hollandi tuuleveski ehitas 1913. aastal Michał Zasucha ning vilja jahvatati selles kuni 20. sajandi 50. aastate keskpaigani. Sellel on kolm korrust kaheksanurkse põhiplaaniga, laastudega kaetud seinad ja pöörlev tiibadega müts, mida seati tuule suunas massiivse tüüriga. Muuseum ostis selle 1976. aastal ning vabaõhumuuseumis seisab see alates 1993. aastast.
Parszówi vesiveski (1853) ★Veski aastast 1853 seisis Żarnówka jõe ääres ning perekonna pärimuse järgi ehitas selle Antoni Miernik. Puithoone külge on ehitatud kivist juurdeehitis. Seda käitasid kaks puidust vesiratast ning vesi voolas ära mööda ümarkividest laotud kanalit. Sees on veovõll, ülekanderattad ja veskikivid.
Ostrowce talumaja (19. sajand) ★Kaluri maja ehitas aastatel 1840-1850 Walenty Kaczor Ostrowce külast Nowy Korczyni lähedalt. Sellel on saviga tihendatud post-ja-lauaseinad, õlgkatus, savipõrandad ja kütteahi avara ahjutagusega. Koos Ciuślice küüniga moodustab see männisalus väikese talu, kus muuseum kavatseb näidata 20. sajandi 30. aastate kaluritalu.
Piaseki vesiveski (1931) ★Veski ehitati 1931. aastal Młynkowska jõe äärde Piaseki külla ning see töötas sõjaaegse vaheajaga kuni 1970. aastani. Seda käitas pealtpealevooluga vesiratas. Lisaks jahule valmistati selles hirsi- ja tatratangu ning ülemisel korrusel on veskikivid. Sisseseade on täielik ja töökorras, nii et veski saab ka täna käima panna.
Szydłówi talumaja (1705) ★Maja ehitati 1705. aastal, mida kinnitab kiri toa peatalal, ning see on Kielce piirkonna vanim teadaolev sellise rahvaehituse näide. Sees on sisustatud vaese juudi rätsepa kodu 20. sajandi 20. ja 30. aastatest. Siin on õmblusmasina ja triikraudadega töökoda ning laud on kaetud hallaga hingamispäeva õhtusöögiks.
Skorzówi puumaja (19. sajand) ★Jõukate talupidajate Andrzej ja Jadwiga Laśi uhke maja valmis 19. sajandi lõpus ja on säilitanud algse punase kivikatuse. Sees on taastatud Suchedniówist pärit doktor Witold Poziomski sõjaeelne korter ja vastuvõturuum. Siin on ooteruum, kiiritusaparaat, pedaaliga käivitatav valamu ning korteris tolmuimeja, raadio ja telefon.
Wyszmontówi ait (18. sajand) ★Ait ehitati 18. sajandil Zawichostis Visla ääres ning 19. sajandil võeti see lahti ja viidi Wyszmontówi mõisakompleksi. Sellel on kaks korrust lehisest ja tammest, sepistatud hingedel tammepuust uks ning esiküljel kaheksa postiga sammastikuga galerii. Sees on püsinäitused Kielce piirkonna rahvakultuurist ja rahvakunstist.
Mirogonowice mõisahoone (18. sajand) ★Mõisahoone on Mirogonowice 18. sajandi aadlikodu rekonstruktsioon, sümmeetrilise planeeringu, telje peal paikneva eeskoja ja salongiga. Sinna toodi sealse mõisahoone algsed illusionistlikud maalingud, mis kaunistavad pärast restaureerimist viie ruumi seinu ja lagesid, teiste hulgas raamatukogus, salongis, söögitoas ja türgi toas. Taastatud on ka barokkahjud ja kaminad ning mõisahoones asuvad muuseumi kontorid.
Ogonowice mõisa rehepeksuhoone (rekonstruktsioon)Rehepeksuhoone on taastatud rekonstrueeritud mõisaküünis, millel on kaks külgsoppi, rehealune ja laastukatus. Selle seadmed pärinevad aastast 1880. Vanas rehepeksuhoones olid alumises osas kambrid pekstud teravilja ja aganate jaoks ning üleval seisid rehepeksumasina mehhanism ja hekslimasin, mis ühendati ülekanderihmadega ajami külge. Muuseum kavatseb need seadmed küüni paigaldada.
Bieliny kanala (1895)Väike palkkanala ehitati 1895. aastal Püha Risti mägedes ja kuulus küla organisti talu juurde. Seepärast seisab see vabaõhumuuseumis Bieliny organisti maja kõrval, täpselt nagu oma endises asukohas. Pane tähele harmoonilisi proportsioone ja kaunistuslikke kolmnurkseid lõikeid laastudes kelpkatuse serval.
Suchedniówi küün (1863)Puidust kirikuküün ehitati 1863. aastal Suchedniówis ning vabaõhumuuseumi viidi see 1984. aastal. Sellel on avar rehealune, kaks külgsoppi ja väike eraldi sissepääsuga viljaait ning vanu uksi kaunistavad sepanaelad. Muuseum hoiab selles ajaloolisi rehepeksumasinaid, niidumasinaid, külvikuid ja hekslimasinaid, mida näidatakse välisüritustel.
Rokitno talumaja (1805)Maja ehitati 1805. aastal Rokitno külas Szczekociny vallas ning aastaarv ja rajamiskiri on uuristatud suure toa talale. See on tüüpiline kahe pere kodu Krakówi-Częstochowa kõrgustikult: vanad peremehed elasid pärast talu üleandmist väikeses toas, mida kutsuti dożywotkaks. Sees on taastatud küla tisleri töökoda algsete tööriistadega ning tähelepanu köidab uhke Krakówi kirst.
Złotniki talu (1860)Elumaja ehitati 1860. aastal, mida kinnitab rajamiskiri toa talal. See kuulus kohalikule sepale Ignacy Marciszewskile ja tema naisele Agnieszkale ning oli üks Złotniki vanimaid maju. Sellel on tahutud männipalkidest seinad ja õlgkatus ning selle taha on rekonstrueeritud puidust majapidamishoone talli, lauda, seakuuri ja kuuriga.
Szczepanowice suletud talu (1855)Okół ehk suletud talu, kus elumaja aastast 1855, suur laut, väike ait ja vankrikuur moodustavad kompaktse nelinurga. Esimene peremees oli Wojciech Bzdela ning 1912. aastal kaevati vankrikuuri alla kiviga vooderdatud kelder. Elumaja näitus tutvustab vanu matusekombeid, teiste hulgas surnu juures valvamist ja palvetamist, mida kutsuti tühjadeks öödeks.
Dębno pukktuuleveski (1880)Pukktuuleveski ehk koźlaki ehitas 1880. aastal Michał Binkowski. See on üks vanimaid ja ühtlasi viimaseid Püha Risti mägede puidust tuuleveskeid: veel 20. sajandi 50. aastatel seisis Kielce ümbruses umbes 15 sellist veskit. Kogu hoonet pöörati tuule suunas köie ja vintsiga ning sees on säilinud peaaegu täielikud töökorras mehhanismid.
Brzeziny küün (19. sajand)Suur õlgkatusega palkküün kuulus Marianna Tkaczile ning muuseumi andmetel ehitati see 1868. aastal. Sellel on kaks rehealust, kaks külgsoppi ja suured läbisõiduväravad ning tagaseinas väike uksega ava. Vabaõhumuuseumis täiendab see Umeri talu.
Sierżawy talu (19. sajand)Sieradowice mäeaheliku (Pasmo Sieradowickie) talu ehitas talupoegade Pożoga perekond pärast 1857. aastat. Elumaja aastast 1880, seakuurid, laut, tall, ait ja suur küün piiravad õue nelinurka. Maja seisab suurtel põllukividel, selle poolpalkidest seinad on ühendatud kalasaba-nurgaga ning lae all olevale talale on uuristatud tähed IHS.
Bronkowice talumaja (18. sajandi lõpp)Bronkowice talumaja Pawłówi vallas ehitati 18. sajandi lõpus ümarpalkidest ja kaeti õlgkatusega. Selles on sisustatud küla ravimtaimetundja maja: eeskojas ja toas kuivavad ravimtaimed ning seisavad koduravimid. Toas on vana ahi kivist koldega lahtisel tulel toiduvalmistamiseks ning malmpotte asetati sepistatud kolmjalale, mida kutsuti dynarekiks.
Słupia Stara talumaja (1840)Talumaja ehitas arvatavasti umbes 1840. aastal talupoeg Józef Teofil ning selles elati kuni 1999. aastani, mil muuseum selle ostis. Neli ust ripuvad siin vanadel puidust pöördtappidel, mitte sepistatud hingedel, ning eeskojas ja kambris on säilinud savipõrandad. Sees on sisustatud mesiniku maja tema tööriistadega.
Bieliny talu (18./20. sajand)Elumaja ehitati 1789. aastal käsitöölisele, kes lõhkus laaste, ning see kuulub Kielce piirkonna vanimate maaehitiste hulka. Eeskojas näed laastumeistri töökoda höövelpinkide, kirveste ja eri tööetappides laastudega ning toas jõuka pere sisustust 19. sajandi keskpaigast. Talu juurde kuuluvad ka Brzezinyst pärit õlgkatusega väike laut aastast 1916 ja Radkowice küün.
Radkowice küün (19. sajandi teine pool)Küün 19. sajandi teisest poolest pärineb Radkowicest ning vabaõhumuuseumis kuulub see Bieliny talu juurde, laastumeistri maja kõrvale aastast 1789 ja Brzeziny väikese lauda kõrvale. Seinad on ehitatud nurkadest ühendatud palkidest ehk nurkühendusega konstruktsioonis ning kelpkatus on kaetud õlgedega.
Okółi talu (19./20. sajand)Elumaja ehitas 1920. aastal sepp, kohaliku organisti ja surnuaiavahi Stanisław Kulasiewiczi isa, ning omaniku ema oli küla ravimtaimetundja. Teise maailmasõja ajal oli maja partisanide kontaktpunkt. Siin on taastatud meetrikõrgune põgenemistunnel, mis viis kambrist kuuri, ning selle sissepääsu varjas liigutatav põrandalaud. Majast ida pool seisab õlgkatusega küün.
Chroberzi talumaja (19. sajand)Väike maja Chroberzist Ponidzie piirkonnast kuulus Juszczykite perele. Sellel on post-ja-lauakonstruktsiooniga seinad ja õlgkatus ning kambri ja eeskoja uksed on paigaldatud lihtsatele puidust pöördtappidele. Kõigis ruumides on aganate ja kliidega segatud savist põrandad ning interjöörid näitavad vaese mitme põlvkonna pere elu 19. sajandi teisel poolel.
Kobylniki talumaja (19. sajandi esimene pool)Maja ehitati 19. sajandi esimesel poolel ning algselt seisis see vundamendi asemel suurtel põllukividel. Toas on näidatud oczepiny ehk osa pulmast: pruut pandi istuma ümberpööratud leivaastjale, tema pärg võeti ära ja pandi pähe rätik. Toa sisustus pärineb kahe maailmasõja vahelisest ajast.
Gęsice talu (19. sajand)Talu moodustavad elumaja, mille ehitas 1852. aastal Paweł Masternak, ning 19. sajandi küün kahe rehealuse ja kolme külgsopiga. Maja on säilitanud Łagówi ümbruse vanu ehitusjooni: algselt seisis see otse maa peal, sellel on pöördtappidel uksed ja erakordselt paks lagi kambri kohal. Toa talale on uuristatud ehitusaasta ja ringi sisse kirjutatud rist. Täna on see õppetalu.
Świątniki talumaja (1758)Maja ehitati 1758. aastal ning ühe katuse all on eluruumid ja hobusetall. Kõige huvitavam on arhailine teivaskorsten õlgedega põimitud ja saviga kaetud teibastest, põhjata pottidest suitsulõõriga. Kambris seisavad kangasteljed, sest Świątniki oli 19. sajandil kuulus linase riide kudujate poolest, keda kutsuti niciorzeks.
Niedziałki talumaja (19. sajand)Niedziałki talumaja Rytwiany vallas ehitati arvatavasti umbes 1860. aastal männipalkidest. Katus on siledalt kaetud rukkiõlgedega ning eesmises katusepinnas on liigutatav luuk vilja tuulutamiseks pööningul. Kõigis ruumides on savipõrandad ning interjöörid näitavad vaese talupere elu 20. sajandi alguses.
Ciuślice küün (19. sajand)Ciuślice küün ehitati 19. sajandi teisel poolel. Selle seinad moodustab männipalkidest karkass ning nendevahelised vahed täidab jämedast koorimata pajuvitsast punutis. Sellel on õlgkatusega viilkatus, kaks külgsoppi ja keskel läbisõidetav rehealune ning koos Ostrowce talumajaga moodustab see kalurite talu.
Wąchocki maja (1870)Maja ehitati umbes 1870. aastal Wąchockis ning selle sillutatud läbisõidetavasse eeskotta viivad kahetiivalised väravad. Sees on sõjaeelne väikelinna fotoateljee: stuudio puidust statiivil lõõtsfotoaparaadi, pildistamise tausta ja pöörleva taburetiga ning pimik suurendusaparaadiga. Kõrval on taastatud fotograafi korter.
Wąchocki maja (1863)Maja ehitas 1863. aastal Grzybowskite perekond Wąchocki Starachowicka tänavale ning sealsetele majadele on tüüpiline sillutatud eeskoda. Selles on sisustatud 20. sajandi 30. aastate toidupood vana Końskie sildi, Haberbuschi õlletehase jääkapi, jäätisemasina ja petrooleumi jaoturiga. Teises ruumis on gaseeritud vee tööstus ning teisel pool eeskoda poepidaja korter.
Ćmielówi maja (1800)Maja ehitas 1800. aastal Jan Wójcik ja see on üks vabaõhumuuseumi arhitektuurselt ilusamaid hooneid: sellel on poolkelpkatus ja poolkaarja sillusega sissepääs. Suures toas toetab lage võimas lehisetala, mida kutsuti siestrzaniks. Interjöörid näitavad väikelinna lasterikka pere kodu kahe maailmasõja vahelisel ajal koos tehaseportselaniga, mis Ćmielówis tõrjus varakult välja savipotid.
Daleszyce talumaja (1892)Maja ehitas 1892. aastal Franciszek Malarecki ning vabaõhumuuseumis seisab see väikelinna turuplatsi hoonereas. Toas on taastatud kingsepa töökoda liistude, naaskelite, kingapuude ja parandamist ootavate jalanõudega, sest Daleszyces tegeleti kingsepatööga alates 16. sajandist. Majaga ühise katuse all on väike laut ning toa talale on lõigatud ehitusaasta ja märk IHS.