Jalutuskäik algab Obeliski juures pargi idaservas, Schopenhauerstraße ääres, ja lõpeb Uue palee juures läänes, kust jõuad lõuna poole minnes Potsdam Park Sanssouci raudteejaama. Buss 695 sõidab Sanssouci lossi juurde, Schloss Sanssouci peatusesse, nii et võid alustada ka marsruudi keskelt. Kui oled juba pargis, juhatab Turi sind lähimast punktist. Park on tasuta ja avatud iga päev alates kella 8:00 kuni hämarikuni, lossidesse on vaja pileteid; Sanssouci lossi sisenetakse kindlal kellaajal, seega on pilet kõige parem osta varem internetist. Novembrist märtsini on suletud Pildigalerii, Uued kambrid, Hiina maja ja Charlottenhofi loss, mis hooajal on avatud kolmapäevast pühapäevani. Veski on talvel avatud ainult nädalavahetustel ja detsembris üldse mitte, Sanssouci loss ja Uus palee on aga avatud ka talvel, lühemalt, kuni kella 16:30. Oranžeriiloss ja Rooma termid on renoveerimise tõttu suletud, nii et näed neid ainult väljastpoolt. Sanssouci lossi juurde viivad terrasside kaudu 132 astet või külgedel leebemad kaldteed, Veski ja Oranžerii juurde tuleb minna ülesmäge. Tualetid on külastuskeskuses Ajaloolise veski juures, külastuskeskuses Uue palee juures ning Ökonomiewegi tee ääres Suurest purskkaevust lõuna pool. Planeeri umbes kolm ja pool tundi, ilma interjööride külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Sanssouci park Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Sanssouci park on Preisi kuninga Friedrich Suure suveresidents. Kuningas lasi 1744. aastal palja künka viinamäeks muuta ja selle tippu „muretu” lossi ehitada. Pargi pindala on peaaegu 300 hektarit, seal on üle 1000 skulptuuri ning keskelt läbib seda üle 2 kilomeetri pikkune peaallee, Obeliskist kuni Uue paleeni. Friedrich Suur ehitas siia rokokoolossid ja paviljonid, 19. sajandil lisas Friedrich Wilhelm IV klassitsistlikud villad, Oranžerii ja Peter Joseph Lenné maastikuaiad. Alates 1990. aastast kuulub park UNESCO maailmapärandi hulka.
Foto Rainer Halama, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Vaatamisväärsus
Neptuni grott
Neptuni groti kavandas Knobelsdorff ja see ehitati aastatel 1751-1757 Sileesia valgest ja roosast marmorist. Tipus valitseb Neptun, Rooma merejumal, koos kahe najaadiga. Külgedel asuvatelt karpidelt pidi voolama vesi, kuid Friedrich Suure ajal see ei õnnestunud; purskkaevud hakkasid tööle alles sada aastat hiljem tänu aurumasinale. Sisse minna ei saa, kuid läbi võre näed karpide ja kristallidega kaunistatud grotti.
Foto Raimond Spekking, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Pildigalerii
Pildigalerii ehitas Friedrich Suurele Johann Gottfried Büring aastatel 1755-1764. See on Saksamaa vanim säilinud muuseumihoone, mille on lasknud ehitada valitseja. Aiapoolsete akende juures olevad skulptuurid jutustavad kunstidest ja teadustest ning 20 pead akende kohal on maalikunstnike portreed. Sees ripub üle 140 maali, nende seas Caravaggio „Uskmatu Toomas” ning Rubensi ja van Dycki teosed.
Foto Dennis G. Jarvis, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Suur purskkaev
Suure purskkaevu bassein ehitati 1748. aastal, kuid Friedrich Suure ajal ei tahtnud vesi purskuda, sest vett juhtivad puittorud läksid pidevalt lõhki. See õnnestus alles 1842. aasta oktoobris: August Borsigi aurumasin paiskas joa 38 meetri kõrgusele. Basseini ümber seisab 12 marmorskulptuuri, mis kujutavad jumalaid ja 4 elementi, ning osa originaale sai kuningas 1750. aastal kingituseks Prantsuse kuningalt Louis XV-lt. Aastatel 2000-2010 asendati need kõik täpsete koopiatega Carrara marmorist.
Foto H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Viinamäeterrassid
10. augustil 1744 käskis Friedrich Suur selle palja künka viinamäeks muuta. Nõlv jaotati 6 terrassiks ja nende müürid painutati kaarjalt sissepoole, et need püüaksid võimalikult palju päikest. Müürides on 168 klaasitud nišši, milles kasvasid välismaised sordid, ning nendevahelistel seintel ronisid viinapuud ja viljapuud. Keskelt viib üles 132 astet, külgedel kulgevad leebemad kaldteed.
Foto H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons5
Hoone / mälestis
Uued kambrid
Uued kambrid valmisid 1747. aastal oranžeriina, kus talvitusid terrassidelt toodud potipuud. Aastatel 1771-1775 ehitas Georg Christian Unger need ümber külalislossiks, kus oli 4 saali ja külalistetoad. Siis said need kupli, et sobida kokku Pildigaleriiga teisel pool lossi. Vaata hoone juures olevaid kaldteid: neid mööda veeretati kunagi üles raskeid potte puudega. Sees on kõige ilusam Ovidiuse galerii kullatud reljeefidega.
Foto H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Sanssouci loss
Loss ehitati aastatel 1745-1747 Knobelsdorffi projekti ja kuninga enda visandite järgi. Nimi tähendab prantsuse keeles „muretu”. Friedrich Suur ei tahtnud uhket residentsi, vaid hubast ühekorruselist lossi, kust pääseb otse terrassile ja aeda. Ta elas siin suviti, välja arvatud sõdade ajal, aprilli lõpust oktoobri alguseni, ja suri siin 17. augustil 1786 tugitoolis oma kabinetis. 2018. aastal külastas seda umbes 330 000 inimest, rohkem kui ühtki teist Potsdami vaatamisväärsust.
Foto Palickap, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons7
Vaatamisväärsus
Friedrich Suure haud
Krüpt kõrgeima terrassi serval valmis juba 1744. aastal, enne kui lossi ehitama hakati. Kuningas soovis puhata siin, oma armastatud koerte kõrval, kuid järeltulija mattis ta garnisonikirikusse. Friedrich Suur sängitati siia alles 17. augustil 1991, oma surma 205. aastapäeval, keskööl, sest ta oli testamendis palunud matuseid ilma toreduseta ja öösel. Plaadile kirjaga „Friedrich der Große” panevad inimesed lilli ja kartuleid, sest just tema õhutas preislasi kartulit kasvatama.
Foto Bärwinkel,Klaus, CC BY 3.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Ajalooline veski
Esimese veski ehitas siia aastatel 1737-1739 mölder Grävenitz. Legendi järgi tahtis kuningas selle maha lammutada, sest tiibade klõbin häiris teda, kuid mölder ähvardas kohtuga Berliinis ja kuningas andis järele. Praegune Hollandi tuuleveski ehitati aastatel 1787-1791, 1945. aastal põles see maha ja alates 1993. aastast pöörlevad selle tiivad taas. Sees on näitus vilja jahvatamisest ning poekesest saad osta leiba Sanssouci jahust.
Foto Flocci Nivis, CC BY 4.0, Wikimedia Commons9
Hoone / mälestis
Oranžeriiloss
Oranžeriilossi lasi kuningas Friedrich Wilhelm IV ehitada aastatel 1851-1864 renessansiaegsete Itaalia villade eeskujul. See on üle 300 meetri pikk ja pargi suurim loss. Keskosas asub Raffaeli saal, kus on üle 50 koopia tema maalidest, ning külgmistes hallides talvituvad potitaimed kogu pargist. Lossi ees seisab Friedrich Wilhelm IV mälestusmärk; kuningas nimetas Oranžeriid oma lemmikteoseks. Praegu on loss renoveerimise tõttu suletud.
Foto Marek Śliwecki, CC BY 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Hiina maja
Hiina maja ehitas Johann Gottfried Büring aastatel 1755-1764 Friedrich Suure visandite järgi ning ehitust pikendas Seitsmeaastane sõda. Ümberringi seisavad kullatud hiinlaste kujud, kes söövad, joovad teed ja mängivad pille. Skulptoritele poseerisid ümbruskonna inimesed, mistõttu on kujudel Euroopa näod. Katust toetavad kuldsed palmikujulised sambad ning päris tipus istub kuldne mandariin päikesevarjuga.
Foto Jakub Hałun, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Rooma termid
Rooma termid ehitasid Karl Friedrich Schinkel ja Ludwig Persius aastatel 1829-1840 troonipärijale, hilisemale kuningale Friedrich Wilhelm IV-le, kes armastas Itaaliat. See on hooneterühm nagu Itaalia külast: aedniku maja, templikujuline teemaja ja supelmaja, mida ühendavad pergolad ja väikesed aiad. Selles supelmajas pole kunagi keegi supelnud. Hooned seisavad tehistiigi ääres ja on praegu renoveerimise tõttu suletud.
Foto Marek Mróz, CC BY 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Charlottenhofi loss
1825. aasta jõuludel kinkis kuningas Friedrich Wilhelm III selle maa oma pojale, troonipärijale, ja tema abikaasale Elisabethile. Karl Friedrich Schinkel ehitas vana maja aastatel 1826-1829 ümber klassitsistlikuks villaks Rooma villade eeskujul. Kõige huvitavam on valgete ja siniste triipudega Telgituba, kus suviti aastatel 1835-1840 elas rändur Alexander von Humboldt. Valge-sinised on ka aknaluugid, mälestuseks troonipärija abikaasa Elisabethi Baieri päritolust.
Foto Florian Geyer, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Sõprusetempel
Friedrich Suur ehitas selle templi oma armastatud õe, Bayreuthi markkrahvinna Wilhelmine mälestuseks, kes suri 1758. aastal. Ümmarguse paviljoni püstitas Carl von Gontard aastatel 1768-1770 ning katust toetab 8 paarikaupa paigutatud korintose sammast. Sees istub marmorist Wilhelmine, raamat süles. Sammastel olevad medaljonid kujutavad kuulsaid sõprade paare antiikajast.
Foto H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons14
Hoone / mälestis
Antiiktempel
Antiiktempel seisab Sõprusetempli vastas, teisel pool peaalleed, selle paarilisena. Selle ehitas Carl von Gontard aastatel 1768-1769 ning Friedrich Suur hoidis seal antiikskulptuuride, müntide ja gemmide kogusid. Alates 1921. aastast on see Hohenzollernite suguvõsa mausoleum, kuhu on maetud teiste seas keisrinna Auguste Viktoria. Seetõttu on tempel külastajatele suletud.
Foto H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons15
Hoone / mälestis
Uus palee
Uue palee ehitas Friedrich Suur aastatel 1763-1769, pärast Seitsmeaastast sõda, et näidata Euroopale Preisimaa võimsust. Ise nimetas ta seda „fanfaronaadiks”, see tähendab kiitlemiseks. Fassaad on 220 meetrit pikk ja keskosa kohal kõrgub 55 meetri kõrgune kuppel, millel 3 Graatsiat kannavad kuninglikku krooni. Kuppel on vaid kaunistus, selle all pole ühtegi saali. Sees on Grotisaal, Marmorsaal ja teater ning palees elas meelsasti Saksamaa viimane keiser Wilhelm II.
Foto Allie_Caulfield, CC BY 2.0, Wikimedia Commons16
Hoone / mälestis
Communs ja Triumfivärav
Uue palee vastas seisavad Communs, kaks uhket majandushoonet aastatest 1766-1769, mis on ehitatud Versailles' eeskujul. Neis asusid lossi köögid ning külaliste, ametnike ja teenijate eluruumid, kuid väljastpoolt näevad need välja nagu lossid, kahepoolsete treppide, sammaste ja kuplitega. Neid ühendavad poolkaarekujuline 158 sambaga kolonnaad ja 24 meetri kõrgune Triumfivärav. Täna asub siin Potsdami Ülikool ning siit jõuad lõuna poole minnes Potsdam Park Sanssouci jaama.
Kõik punktid (23)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Vaatamisväärsus 5
Neptuni grott ★Neptuni groti kavandas Knobelsdorff ja see ehitati aastatel 1751-1757 Sileesia valgest ja roosast marmorist. Tipus valitseb Neptun, Rooma merejumal, koos kahe najaadiga. Külgedel asuvatelt karpidelt pidi voolama vesi, kuid Friedrich Suure ajal see ei õnnestunud; purskkaevud hakkasid tööle alles sada aastat hiljem tänu aurumasinale. Sisse minna ei saa, kuid läbi võre näed karpide ja kristallidega kaunistatud grotti.
Suur purskkaev ★Suure purskkaevu bassein ehitati 1748. aastal, kuid Friedrich Suure ajal ei tahtnud vesi purskuda, sest vett juhtivad puittorud läksid pidevalt lõhki. See õnnestus alles 1842. aasta oktoobris: August Borsigi aurumasin paiskas joa 38 meetri kõrgusele. Basseini ümber seisab 12 marmorskulptuuri, mis kujutavad jumalaid ja 4 elementi, ning osa originaale sai kuningas 1750. aastal kingituseks Prantsuse kuningalt Louis XV-lt. Aastatel 2000-2010 asendati need kõik täpsete koopiatega Carrara marmorist.
Viinamäeterrassid ★10. augustil 1744 käskis Friedrich Suur selle palja künka viinamäeks muuta. Nõlv jaotati 6 terrassiks ja nende müürid painutati kaarjalt sissepoole, et need püüaksid võimalikult palju päikest. Müürides on 168 klaasitud nišši, milles kasvasid välismaised sordid, ning nendevahelistel seintel ronisid viinapuud ja viljapuud. Keskelt viib üles 132 astet, külgedel kulgevad leebemad kaldteed.
Friedrich Suure haud ★Krüpt kõrgeima terrassi serval valmis juba 1744. aastal, enne kui lossi ehitama hakati. Kuningas soovis puhata siin, oma armastatud koerte kõrval, kuid järeltulija mattis ta garnisonikirikusse. Friedrich Suur sängitati siia alles 17. augustil 1991, oma surma 205. aastapäeval, keskööl, sest ta oli testamendis palunud matuseid ilma toreduseta ja öösel. Plaadile kirjaga „Friedrich der Große” panevad inimesed lilli ja kartuleid, sest just tema õhutas preislasi kartulit kasvatama.
Sõprusetempel ★Friedrich Suur ehitas selle templi oma armastatud õe, Bayreuthi markkrahvinna Wilhelmine mälestuseks, kes suri 1758. aastal. Ümmarguse paviljoni püstitas Carl von Gontard aastatel 1768-1770 ning katust toetab 8 paarikaupa paigutatud korintose sammast. Sees istub marmorist Wilhelmine, raamat süles. Sammastel olevad medaljonid kujutavad kuulsaid sõprade paare antiikajast.
Hoone / mälestis 11
Pildigalerii ★Pildigalerii ehitas Friedrich Suurele Johann Gottfried Büring aastatel 1755-1764. See on Saksamaa vanim säilinud muuseumihoone, mille on lasknud ehitada valitseja. Aiapoolsete akende juures olevad skulptuurid jutustavad kunstidest ja teadustest ning 20 pead akende kohal on maalikunstnike portreed. Sees ripub üle 140 maali, nende seas Caravaggio „Uskmatu Toomas” ning Rubensi ja van Dycki teosed.
Uued kambrid ★Uued kambrid valmisid 1747. aastal oranžeriina, kus talvitusid terrassidelt toodud potipuud. Aastatel 1771-1775 ehitas Georg Christian Unger need ümber külalislossiks, kus oli 4 saali ja külalistetoad. Siis said need kupli, et sobida kokku Pildigaleriiga teisel pool lossi. Vaata hoone juures olevaid kaldteid: neid mööda veeretati kunagi üles raskeid potte puudega. Sees on kõige ilusam Ovidiuse galerii kullatud reljeefidega.
Sanssouci loss ★Loss ehitati aastatel 1745-1747 Knobelsdorffi projekti ja kuninga enda visandite järgi. Nimi tähendab prantsuse keeles „muretu”. Friedrich Suur ei tahtnud uhket residentsi, vaid hubast ühekorruselist lossi, kust pääseb otse terrassile ja aeda. Ta elas siin suviti, välja arvatud sõdade ajal, aprilli lõpust oktoobri alguseni, ja suri siin 17. augustil 1786 tugitoolis oma kabinetis. 2018. aastal külastas seda umbes 330 000 inimest, rohkem kui ühtki teist Potsdami vaatamisväärsust.
Ajalooline veski ★Esimese veski ehitas siia aastatel 1737-1739 mölder Grävenitz. Legendi järgi tahtis kuningas selle maha lammutada, sest tiibade klõbin häiris teda, kuid mölder ähvardas kohtuga Berliinis ja kuningas andis järele. Praegune Hollandi tuuleveski ehitati aastatel 1787-1791, 1945. aastal põles see maha ja alates 1993. aastast pöörlevad selle tiivad taas. Sees on näitus vilja jahvatamisest ning poekesest saad osta leiba Sanssouci jahust.
Oranžeriiloss ★Oranžeriilossi lasi kuningas Friedrich Wilhelm IV ehitada aastatel 1851-1864 renessansiaegsete Itaalia villade eeskujul. See on üle 300 meetri pikk ja pargi suurim loss. Keskosas asub Raffaeli saal, kus on üle 50 koopia tema maalidest, ning külgmistes hallides talvituvad potitaimed kogu pargist. Lossi ees seisab Friedrich Wilhelm IV mälestusmärk; kuningas nimetas Oranžeriid oma lemmikteoseks. Praegu on loss renoveerimise tõttu suletud.
Hiina maja ★Hiina maja ehitas Johann Gottfried Büring aastatel 1755-1764 Friedrich Suure visandite järgi ning ehitust pikendas Seitsmeaastane sõda. Ümberringi seisavad kullatud hiinlaste kujud, kes söövad, joovad teed ja mängivad pille. Skulptoritele poseerisid ümbruskonna inimesed, mistõttu on kujudel Euroopa näod. Katust toetavad kuldsed palmikujulised sambad ning päris tipus istub kuldne mandariin päikesevarjuga.
Rooma termid ★Rooma termid ehitasid Karl Friedrich Schinkel ja Ludwig Persius aastatel 1829-1840 troonipärijale, hilisemale kuningale Friedrich Wilhelm IV-le, kes armastas Itaaliat. See on hooneterühm nagu Itaalia külast: aedniku maja, templikujuline teemaja ja supelmaja, mida ühendavad pergolad ja väikesed aiad. Selles supelmajas pole kunagi keegi supelnud. Hooned seisavad tehistiigi ääres ja on praegu renoveerimise tõttu suletud.
Charlottenhofi loss ★1825. aasta jõuludel kinkis kuningas Friedrich Wilhelm III selle maa oma pojale, troonipärijale, ja tema abikaasale Elisabethile. Karl Friedrich Schinkel ehitas vana maja aastatel 1826-1829 ümber klassitsistlikuks villaks Rooma villade eeskujul. Kõige huvitavam on valgete ja siniste triipudega Telgituba, kus suviti aastatel 1835-1840 elas rändur Alexander von Humboldt. Valge-sinised on ka aknaluugid, mälestuseks troonipärija abikaasa Elisabethi Baieri päritolust.
Antiiktempel ★Antiiktempel seisab Sõprusetempli vastas, teisel pool peaalleed, selle paarilisena. Selle ehitas Carl von Gontard aastatel 1768-1769 ning Friedrich Suur hoidis seal antiikskulptuuride, müntide ja gemmide kogusid. Alates 1921. aastast on see Hohenzollernite suguvõsa mausoleum, kuhu on maetud teiste seas keisrinna Auguste Viktoria. Seetõttu on tempel külastajatele suletud.
Uus palee ★Uue palee ehitas Friedrich Suur aastatel 1763-1769, pärast Seitsmeaastast sõda, et näidata Euroopale Preisimaa võimsust. Ise nimetas ta seda „fanfaronaadiks”, see tähendab kiitlemiseks. Fassaad on 220 meetrit pikk ja keskosa kohal kõrgub 55 meetri kõrgune kuppel, millel 3 Graatsiat kannavad kuninglikku krooni. Kuppel on vaid kaunistus, selle all pole ühtegi saali. Sees on Grotisaal, Marmorsaal ja teater ning palees elas meelsasti Saksamaa viimane keiser Wilhelm II.
Communs ja Triumfivärav ★Uue palee vastas seisavad Communs, kaks uhket majandushoonet aastatest 1766-1769, mis on ehitatud Versailles' eeskujul. Neis asusid lossi köögid ning külaliste, ametnike ja teenijate eluruumid, kuid väljastpoolt näevad need välja nagu lossid, kahepoolsete treppide, sammaste ja kuplitega. Neid ühendavad poolkaarekujuline 158 sambaga kolonnaad ja 24 meetri kõrgune Triumfivärav. Täna asub siin Potsdami Ülikool ning siit jõuad lõuna poole minnes Potsdam Park Sanssouci jaama.
Tualetid / kassad / parkla 7
Obelisk ja pargiväravJalutuskäik algab pargi idaservas, obeliski juures, mis on Friedrich Suure ajast alates tähistanud pargi piiri. 1748. aastast pärit obeliski kavandas Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff ja selle hieroglüüfid on välja mõeldud, sest 18. sajandil ei osanud keegi neid veel lugeda. Kohe selle taga seisab 1747. aastast pärit Obeliskivärav: kaks rühma, kummaski 4 sammast, ja müüridel jumalannad Flora ja Pomona, kes pargi külalisi tervitavad. Siit kulgeb otse läände üle 2 kilomeetri pikkune peaallee kuni Uue paleeni.