Foto Pierre-Selim Huard, CC BY 4.0, Wikimedia Commons
VanalinnBerliin, Saksamaa
Berliin: Brandenburgi värav, Unter den Linden ja Muuseumisaar: mida vaadata, kaart ja külastusmarsruut
Berliin: Brandenburgi värav, Unter den Linden ja Muuseumisaar. Turi rakenduses näitab sama kaart sinu asukohta, juhatab punktist punkti ja laseb nähtud kohti märkida.
tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Platz der Republikil Reichstagi ees. Kõige lähemal on linnarongi S-Bahn ja metroo jaam Brandenburger Tor (liinid S1, S2, S25, S26 ja U5), kust jõuad mõne minutiga kohale, ning Brandenburgi värava lähedale sõidab ka buss 100. Soovitatud marsruut lõpeb Alexanderplatzil, kus saad istuda S-Bahni, metroo liinidele U2, U5 ja U8 või regionaalrongi. Kui oled juba kesklinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Jalutuskäik linnas ja mälestusmärgi steelide väli on tasuta, Reichstagi kuplisse pääsed tasuta eelneva registreerimisega ja isikut tõendava dokumendiga, iga päev kella 8 kuni 24. Tasulised on toomkirik, teletorn (iga päev kella 10 kuni 23), Humboldt Forumi katuseterrass ja muuseumid, ning Pergamoni muuseum peaks taas avatama alles 4. juunil 2027. Toomkiriku kupligaleriisse viib 270 astet, muidu kulgeb marsruut tasast maad mööda tänavatel ja väljakutel. Tualette leiad marsruudi ääres asuvatest muuseumidest ja kohvikutest. Talvel on kõik marsruudi punktid ligipääsetavad, ainult pimedaks läheb varem. Marsruut on umbes 5 kilomeetrit pikk, arvesta umbes nelja tunniga, muuseumide külastamiseta.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Berliin: Mitte Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Mitte on Berliini ajalooline kesklinn, kus mõne kilomeetri ulatuses kohtuvad kuninglik Preisimaa, keisririik, Teine maailmasõda ja linna jagamine müüriga. Jalutuskäik viib Reichstagist ja Brandenburgi väravast holokausti ohvrite mälestusmärgi ja Gendarmenmarkti väljaku juurest mööda Unter den Lindenit UNESCO nimekirja kantud Muuseumisaarele. Seejärel jõuab see üle Spree jõe umbes 1200. aastal rajatud Nikolaivierteli kvartalisse ja lõpeb teletorni all Alexanderplatzil.
Foto Anil Öztas, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Reichstag ja klaaskuppel
Reichstagi hoone ehitati aastatel 1884-1894 Paul Walloti projekti järgi ning kiri „Dem deutschen Volke”, see tähendab „Saksa rahvale”, paigutati sissepääsu kohale 1916. aastal. 1933. aastal hoone põles ning 1945. aastal oli see pärast lahinguid Berliini pärast varemetes. Aastatel 1995-1999 ehitas selle ümber Norman Foster ning alates 1999. aastast peab siin taas istungeid Bundestag, Saksamaa parlament. Klaaskupli läbimõõt on 40 meetrit ning vaateterrassile viivad selle sees kaks spiraalset kaldteed, kumbki umbes 230 meetrit pikk. Sissepääs on tasuta, kuid end tuleb eelnevalt registreerida ja kaasas peab olema isikut tõendav dokument.
Foto Pierre-Selim Huard, CC BY 4.0, Wikimedia Commons2
Vaatamisväärsus
Brandenburgi värav ja Pariser Platz
Brandenburgi värav on Berliini ainus säilinud linnavärav. Selle projekteeris Carl Gotthard Langhans ning see ehitati aastatel 1788-1791 Ateena Akropolise sissepääsu, Propüläide eeskujul: 12 sammast moodustavad 5 läbikäiku. Tipus seisab Johann Gottfried Schadow' kvadriga, mille Napoleon 1806. aastal Pariisi viis ja mis 1814. aastal Berliini tagasi jõudis. Berliini müüri ajal oli värav suletud ning see avati uuesti 22. detsembril 1989. Idaküljel asub Pariser Platz koos hotelliga Adlon ning värava lõunatiivas on turismiinfopunkt.
Foto Photograph by Mike Peel ( www.mikepeel.net )., CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons3
Vaatamisväärsus
Euroopa mõrvatud juutide mälestusmärk
Mälestusmärgi projekteeris Peter Eisenman ja see avati 10. mail 2005. 1,9 hektari suurusel alal seisab 2711 betoonsteeli, kõrgusega 20 sentimeetrist kuni 4,7 meetrini, ning nende vahel saad kitsastel radadel liikuda. Steelide väli on avatud ööpäev läbi ja tasuta. Selle idaosa all asub maa-alune teabekeskus umbes 3 miljoni juudi holokaustiohvri nimedega, avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 kuni 18, samuti tasuta.
Foto Ansgar Koreng, CC BY 3.0 de, Wikimedia Commons4
Vaatamisväärsus
Gendarmenmarkt
Väljaku kavandas 17. sajandi lõpus Johann Arnold Nering ning nime andis sellele Preisi kürassiiripolk Gendarmen, mille tallid seisid siin kuni 1773. aastani. Külgedel seisavad kaks kirikut, mida kutsutakse katedraalideks: põhjas Prantsuse katedraal, mille hugenotid ehitasid aastatel 1701-1705, ja lõunas Saksa katedraal aastast 1708. Nende kuplitega tornid ehitas 1785. aastal juurde Carl von Gontard. Keskel seisab Konzerthaus, mille Karl Friedrich Schinkel ehitas 1821. aastal teatriks, ning selle ees luuletaja Friedrich Schilleri mälestussammas. Pärast umbes 2 aastat kestnud remonti avati väljak uuesti 2025. aasta märtsis.
Foto Bärwinkel,Klaus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Unter den Linden ja Friedrich Suure mälestussammas
Unter den Linden, see tähendab „Pärnade all”, on Berliini kuulsaim puiestee, peaaegu 1,5 kilomeetrit pikk ja 60 meetrit lai. 16. sajandil rajas kuurvürst Johann Georg siia ratsatee lossist Tiergarteni jahiparki ning 1647. aastal istutati selle äärde pärnad. Keskmisel ribal seisab kuningas Friedrich Suure ratsamonument, Christian Daniel Rauchi teos aastast 1851. Puiestee põhjaküljel näed Humboldti ülikooli peahoonet, endist prints Heinrichi paleed.
Foto Ansgar Koreng, CC BY 3.0 de, Wikimedia Commons6
Vaatamisväärsus
Bebelplatz ja raamatupõletuse mälestusmärk
Väljak rajati aastatel 1741-1743 kuningas Friedrich II ajal Ooperiväljakuna ning nime Bebelplatz kannab see alates 1947. aastast. 10. mai 1933 õhtul põletasid natsionaalsotsialistlikud üliõpilased siin pärast propagandaminister Joseph Goebbelsi kõnet umbes 20 000 raamatut. Väljaku keskel vaata alla: sillutises oleva klaasplaadi kaudu paistavad tühjad riiulid, kuhu mahuksid kõik 20 000 põletatud raamatut. See on mälestusmärk Tühi raamatukogu, Micha Ullmani teos. Kõrvale on raiutud Heinrich Heine sõnad aastast 1821: „See oli vaid eelmäng, seal, kus põletatakse raamatuid, põletatakse lõpuks ka inimesi.”
Foto Ansgar Koreng, CC BY 3.0 de, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Neue Wache
Neue Wache ehk Uus Vahimaja on Karl Friedrich Schinkeli esimene suur ehitis Berliinis, püstitatud aastatel 1816-1818 kuningalossi valvemajaks. Alates 1993. aastast on see Saksamaa Liitvabariigi sõja ja türannia ohvrite keskne mälestuspaik. Tühjas saalis seisab Käthe Kollwitzi suurendatud skulptuur „Ema surnud pojaga”. Selle kohal on katuses ümmargune ava, millest sajab sisse vihma ja lund, ning see peab meenutama tsiviilisikute kannatusi mõlema maailmasõja ajal.
Foto Ray Swi-hymn from Sijhih-Taipei, Taiwan, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons8
Vaatamisväärsus
Muuseumisaar ja Sammaskäiguga õu
Muuseumisaar on alates 1999. aastast UNESCO nimekirjas. Selle moodustavad 5 muuseumi: Vana muuseum aastast 1830, Uus muuseum aastast 1859, Vana Rahvusgalerii aastast 1876, Bode muuseum aastast 1904 ja Pergamoni muuseum, mida ehitati aastatel 1910-1930. Seisad Sammaskäiguga õuel Uue muuseumi, kus asub Nofretete büst, ja Vana Rahvusgalerii vahel. Sõjas hävinud Uue muuseumi taastas David Chipperfield ning see avati uuesti 2009. aastal, alates 2019. aastast on saare sissepääsuks James Simoni galerii. Pergamoni muuseum on suletud alates 2023. aasta oktoobrist ning selle Pergamoni altariga osa peaks avatama 4. juunil 2027.
Foto Photograph by Mike Peel ( www.mikepeel.net )., CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Lustgarten ja Vana muuseum
Lustgarten ehk Lõbuaed oli 16. sajandil köögiviljaaed kuurvürstide lossi juures. 1646. aastal muutis Nassau soost Louise Henriette selle purskkaevudega aiaks ning 1713. aastal tegi kuningas Friedrich Wilhelm I sellest sõdurite drilliväljaku. Põhjast piirab seda Karl Friedrich Schinkeli Vana muuseum 18 joonia sambaga, avatud 1830. aastal. Muuseumi ees seisab graniidist kauss, mille Christian Gottlieb Cantian raius suurest rändrahnust: selle läbimõõt on 6,91 meetrit, see kaalub umbes 75 tonni ja pidi seisma muuseumi rotundis, kuid osutus liiga suureks. Berliinlased kutsuvad seda „supikausiks”.
Foto Chainwit., CC BY 4.0, Wikimedia Commons10
Hoone / mälestis
Berliini toomkirik
Toomkirik ehitati aastatel 1894-1905 keiser Wilhelm II käsul Julius Raschdorffi projekti järgi. Keldris asub Hohenzollernite krüpt umbes 90 kirstuga, milles puhkavad Brandenburgi ja Preisimaad valitsenud suguvõsa liikmed. Wilhelm Saueri orelil aastast 1905 on 7269 vilet. 1944. aastal tabas süütepomm kuplit ning pikihoone avati uuesti alles 1993. aastal. 270 astet viivad sind kupli ümber kulgevale galeriile, kust avaneb vaade kesklinnale; sissepääs on tasuline, alla 18-aastased pääsevad tasuta.
Foto Frank Schulenburg, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Humboldt Forum taastatud lossis
Alates 1443. aastast seisis siin Hohenzollernite loss, kuni 1918. aastani Brandenburgi kuurvürstide, Preisi kuningate ja Saksa keisrite residents. Barokse kuju hakkas sellele andma 1698. aastal Andreas Schlüter ning ümberehitus lõpetati 1713. aastal. 1950. aastal lammutasid Ida-Saksamaa võimud lossi ning ehitasid aastatel 1973-1976 selle asemele Vabariigi palee, mis lammutati aastatel 2006-2008. Alates 2013. aastast taastati loss Franco Stella projekti järgi: 3 fassaadi taastati barokkstiilis, Spree jõe poole jääv idafassaad on aga moodne. Tänapäeval tegutseb siin Humboldt Forum koos Etnoloogiamuuseumi ja Aasia Kunsti Muuseumiga ning 30 meetri kõrgusel asuvale katuseterrassile sõidad piletiga liftiga.
Foto Dguendel, CC BY 3.0, Wikimedia Commons12
Vaatamisväärsus
Nikolaiviertel ja Püha Nikolause kirik
Nikolaiviertel tekkis umbes 1200. aastal ja kuulub linna vanimasse ossa, Vana-Berliini. Selle süda on Püha Nikolause kirik, Berliini vanim kirik, mille ehitamist alustati umbes 1230. aastal. Pärast sõjapurustusi taastati kirik aastatel 1980-1983 vanade plaanide järgi ning praegu tegutseb selles muuseum. Kogu kvartal taastati Berliini 750. aastapäevaks 1987. aastal, ühendades rekonstrueeritud kodanikumaju paneelmajadega. Piilu sisse ka 1766. aastast pärit Ephraimi paleesse ja 1760. aastast pärit Knoblauchide majja, kus asub kodanliku interjööri muuseum.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Hoone / mälestis
Punane raekoda
Punast raekoda, Berliini linnapea ja senati asukohta, hakati ehitama 1861. aastal Hermann Friedrich Waesemanni projekti järgi. Nime võlgneb see punastest tellistest fassaadile ning selle torn on 94 meetrit kõrge. Esimese korruse kõrgusel kulgeb Kivikroonika: 36 terrakotareljeefi jutustavad Berliini ja Brandenburgi ajalugu alates 12. sajandist kuni Saksa keisririigi loomiseni 1871. aastal. Huvitav fakt poolakatele: fassaadi ja torni üheks eeskujuks võis olla Toruńi keskaegne raekoda.
Foto Diego Delso, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Hoone / mälestis
Teletorn
Teletorn on 368 meetrit kõrge ja Saksamaa kõrgeim ehitis. Ida-Saksamaa ehitas seda aastatel 1965-1969 ning see avati 3. oktoobril 1969. Lift sõidab umbes 40 sekundiga umbes 203 meetri kõrgusel asuvale vaateterrassile, kust hea ilmaga näeb 42 kilomeetri kaugusele, ning 207 meetri kõrgusel pöörleb restoran. Kui päike paistab kerale, ilmub sellele sageli helendav rist; berliinlased nimetasid seda „paavsti kättemaksuks”, sest Ida-Saksamaa võimud eemaldasid kirikutelt riste.
Foto MaryG90, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons15
Vaatamisväärsus
Alexanderplatz ja Maailmakell
Alexanderplatz sai nime tsaar Aleksander I auks, kes külastas Berliini 1805. aastal. Väljakul seisab 1969. aastast pärit Maailmakell, mille kavandas Erich John: sellel on 24 tahku, üks iga ajavööndi jaoks, ning tipus lihtsustatud Päikesesüsteemi mudel. See on berliinlaste ja turistide armastatud kohtumispaik. 4. novembril 1989 toimus siin Ida-Saksamaa ajaloo suurim võimudest sõltumatu meeleavaldus. Siin jalutuskäik lõpeb: Alexanderplatzi jaamast väljuvad S-Bahn, metrooliinid U2, U5 ja U8 ning regionaalrongid.
Kõik punktid (28)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 8
Reichstag ja klaaskuppel ★Reichstagi hoone ehitati aastatel 1884-1894 Paul Walloti projekti järgi ning kiri „Dem deutschen Volke”, see tähendab „Saksa rahvale”, paigutati sissepääsu kohale 1916. aastal. 1933. aastal hoone põles ning 1945. aastal oli see pärast lahinguid Berliini pärast varemetes. Aastatel 1995-1999 ehitas selle ümber Norman Foster ning alates 1999. aastast peab siin taas istungeid Bundestag, Saksamaa parlament. Klaaskupli läbimõõt on 40 meetrit ning vaateterrassile viivad selle sees kaks spiraalset kaldteed, kumbki umbes 230 meetrit pikk. Sissepääs on tasuta, kuid end tuleb eelnevalt registreerida ja kaasas peab olema isikut tõendav dokument.
Neue Wache ★Neue Wache ehk Uus Vahimaja on Karl Friedrich Schinkeli esimene suur ehitis Berliinis, püstitatud aastatel 1816-1818 kuningalossi valvemajaks. Alates 1993. aastast on see Saksamaa Liitvabariigi sõja ja türannia ohvrite keskne mälestuspaik. Tühjas saalis seisab Käthe Kollwitzi suurendatud skulptuur „Ema surnud pojaga”. Selle kohal on katuses ümmargune ava, millest sajab sisse vihma ja lund, ning see peab meenutama tsiviilisikute kannatusi mõlema maailmasõja ajal.
Berliini toomkirik ★Toomkirik ehitati aastatel 1894-1905 keiser Wilhelm II käsul Julius Raschdorffi projekti järgi. Keldris asub Hohenzollernite krüpt umbes 90 kirstuga, milles puhkavad Brandenburgi ja Preisimaad valitsenud suguvõsa liikmed. Wilhelm Saueri orelil aastast 1905 on 7269 vilet. 1944. aastal tabas süütepomm kuplit ning pikihoone avati uuesti alles 1993. aastal. 270 astet viivad sind kupli ümber kulgevale galeriile, kust avaneb vaade kesklinnale; sissepääs on tasuline, alla 18-aastased pääsevad tasuta.
Humboldt Forum taastatud lossis ★Alates 1443. aastast seisis siin Hohenzollernite loss, kuni 1918. aastani Brandenburgi kuurvürstide, Preisi kuningate ja Saksa keisrite residents. Barokse kuju hakkas sellele andma 1698. aastal Andreas Schlüter ning ümberehitus lõpetati 1713. aastal. 1950. aastal lammutasid Ida-Saksamaa võimud lossi ning ehitasid aastatel 1973-1976 selle asemele Vabariigi palee, mis lammutati aastatel 2006-2008. Alates 2013. aastast taastati loss Franco Stella projekti järgi: 3 fassaadi taastati barokkstiilis, Spree jõe poole jääv idafassaad on aga moodne. Tänapäeval tegutseb siin Humboldt Forum koos Etnoloogiamuuseumi ja Aasia Kunsti Muuseumiga ning 30 meetri kõrgusel asuvale katuseterrassile sõidad piletiga liftiga.
Punane raekoda ★Punast raekoda, Berliini linnapea ja senati asukohta, hakati ehitama 1861. aastal Hermann Friedrich Waesemanni projekti järgi. Nime võlgneb see punastest tellistest fassaadile ning selle torn on 94 meetrit kõrge. Esimese korruse kõrgusel kulgeb Kivikroonika: 36 terrakotareljeefi jutustavad Berliini ja Brandenburgi ajalugu alates 12. sajandist kuni Saksa keisririigi loomiseni 1871. aastal. Huvitav fakt poolakatele: fassaadi ja torni üheks eeskujuks võis olla Toruńi keskaegne raekoda.
Teletorn ★Teletorn on 368 meetrit kõrge ja Saksamaa kõrgeim ehitis. Ida-Saksamaa ehitas seda aastatel 1965-1969 ning see avati 3. oktoobril 1969. Lift sõidab umbes 40 sekundiga umbes 203 meetri kõrgusel asuvale vaateterrassile, kust hea ilmaga näeb 42 kilomeetri kaugusele, ning 207 meetri kõrgusel pöörleb restoran. Kui päike paistab kerale, ilmub sellele sageli helendav rist; berliinlased nimetasid seda „paavsti kättemaksuks”, sest Ida-Saksamaa võimud eemaldasid kirikutelt riste.
RiigiooperOoper ehitati Friedrich Suurele Georg Wenzeslaus von Knobelsdorffi projekti järgi ja avati 7. detsembril 1742. Berliinlased kutsuvad seda Lindenoperiks, see tähendab Pärnade-aluseks ooperiks. Hoone põles 1843. aastal ning Teise maailmasõja ajal sai see kannatada 1941. ja 1945. aastal; see taastati aastatel 1951-1955. Pärast umbes 7 aastat kestnud remonti avati ooper uuesti 3. oktoobril 2017 ning selle saalis on 1350 kohta.
ZeughausZeughaus, endine arsenal, on vanim hoone Unter den Lindeni ääres. Ehitust alustati 1695. aastal ning sellega tegelesid järjest Johann Arnold Nering, Martin Grünberg, Andreas Schlüter ja Jean de Bodt. 18. sajandil oli see Preisimaa suurim relvaladu. Siseõuel paigutas Schlüter akende kohale 22 sureva sõdalase pead. Tänapäeval kuulub hoone Saksa Ajaloomuuseumile ja on alates 2021. aastast remondiks suletud, ajutisi näitusi näitab selle taga asuv moodne hoone, mille projekteeris Ieoh Ming Pei.
Vaatamisväärsus 10
Brandenburgi värav ja Pariser Platz ★Brandenburgi värav on Berliini ainus säilinud linnavärav. Selle projekteeris Carl Gotthard Langhans ning see ehitati aastatel 1788-1791 Ateena Akropolise sissepääsu, Propüläide eeskujul: 12 sammast moodustavad 5 läbikäiku. Tipus seisab Johann Gottfried Schadow' kvadriga, mille Napoleon 1806. aastal Pariisi viis ja mis 1814. aastal Berliini tagasi jõudis. Berliini müüri ajal oli värav suletud ning see avati uuesti 22. detsembril 1989. Idaküljel asub Pariser Platz koos hotelliga Adlon ning värava lõunatiivas on turismiinfopunkt.
Euroopa mõrvatud juutide mälestusmärk ★Mälestusmärgi projekteeris Peter Eisenman ja see avati 10. mail 2005. 1,9 hektari suurusel alal seisab 2711 betoonsteeli, kõrgusega 20 sentimeetrist kuni 4,7 meetrini, ning nende vahel saad kitsastel radadel liikuda. Steelide väli on avatud ööpäev läbi ja tasuta. Selle idaosa all asub maa-alune teabekeskus umbes 3 miljoni juudi holokaustiohvri nimedega, avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 kuni 18, samuti tasuta.
Gendarmenmarkt ★Väljaku kavandas 17. sajandi lõpus Johann Arnold Nering ning nime andis sellele Preisi kürassiiripolk Gendarmen, mille tallid seisid siin kuni 1773. aastani. Külgedel seisavad kaks kirikut, mida kutsutakse katedraalideks: põhjas Prantsuse katedraal, mille hugenotid ehitasid aastatel 1701-1705, ja lõunas Saksa katedraal aastast 1708. Nende kuplitega tornid ehitas 1785. aastal juurde Carl von Gontard. Keskel seisab Konzerthaus, mille Karl Friedrich Schinkel ehitas 1821. aastal teatriks, ning selle ees luuletaja Friedrich Schilleri mälestussammas. Pärast umbes 2 aastat kestnud remonti avati väljak uuesti 2025. aasta märtsis.
Unter den Linden ja Friedrich Suure mälestussammas ★Unter den Linden, see tähendab „Pärnade all”, on Berliini kuulsaim puiestee, peaaegu 1,5 kilomeetrit pikk ja 60 meetrit lai. 16. sajandil rajas kuurvürst Johann Georg siia ratsatee lossist Tiergarteni jahiparki ning 1647. aastal istutati selle äärde pärnad. Keskmisel ribal seisab kuningas Friedrich Suure ratsamonument, Christian Daniel Rauchi teos aastast 1851. Puiestee põhjaküljel näed Humboldti ülikooli peahoonet, endist prints Heinrichi paleed.
Bebelplatz ja raamatupõletuse mälestusmärk ★Väljak rajati aastatel 1741-1743 kuningas Friedrich II ajal Ooperiväljakuna ning nime Bebelplatz kannab see alates 1947. aastast. 10. mai 1933 õhtul põletasid natsionaalsotsialistlikud üliõpilased siin pärast propagandaminister Joseph Goebbelsi kõnet umbes 20 000 raamatut. Väljaku keskel vaata alla: sillutises oleva klaasplaadi kaudu paistavad tühjad riiulid, kuhu mahuksid kõik 20 000 põletatud raamatut. See on mälestusmärk Tühi raamatukogu, Micha Ullmani teos. Kõrvale on raiutud Heinrich Heine sõnad aastast 1821: „See oli vaid eelmäng, seal, kus põletatakse raamatuid, põletatakse lõpuks ka inimesi.”
Muuseumisaar ja Sammaskäiguga õu ★Muuseumisaar on alates 1999. aastast UNESCO nimekirjas. Selle moodustavad 5 muuseumi: Vana muuseum aastast 1830, Uus muuseum aastast 1859, Vana Rahvusgalerii aastast 1876, Bode muuseum aastast 1904 ja Pergamoni muuseum, mida ehitati aastatel 1910-1930. Seisad Sammaskäiguga õuel Uue muuseumi, kus asub Nofretete büst, ja Vana Rahvusgalerii vahel. Sõjas hävinud Uue muuseumi taastas David Chipperfield ning see avati uuesti 2009. aastal, alates 2019. aastast on saare sissepääsuks James Simoni galerii. Pergamoni muuseum on suletud alates 2023. aasta oktoobrist ning selle Pergamoni altariga osa peaks avatama 4. juunil 2027.
Lustgarten ja Vana muuseum ★Lustgarten ehk Lõbuaed oli 16. sajandil köögiviljaaed kuurvürstide lossi juures. 1646. aastal muutis Nassau soost Louise Henriette selle purskkaevudega aiaks ning 1713. aastal tegi kuningas Friedrich Wilhelm I sellest sõdurite drilliväljaku. Põhjast piirab seda Karl Friedrich Schinkeli Vana muuseum 18 joonia sambaga, avatud 1830. aastal. Muuseumi ees seisab graniidist kauss, mille Christian Gottlieb Cantian raius suurest rändrahnust: selle läbimõõt on 6,91 meetrit, see kaalub umbes 75 tonni ja pidi seisma muuseumi rotundis, kuid osutus liiga suureks. Berliinlased kutsuvad seda „supikausiks”.
Nikolaiviertel ja Püha Nikolause kirik ★Nikolaiviertel tekkis umbes 1200. aastal ja kuulub linna vanimasse ossa, Vana-Berliini. Selle süda on Püha Nikolause kirik, Berliini vanim kirik, mille ehitamist alustati umbes 1230. aastal. Pärast sõjapurustusi taastati kirik aastatel 1980-1983 vanade plaanide järgi ning praegu tegutseb selles muuseum. Kogu kvartal taastati Berliini 750. aastapäevaks 1987. aastal, ühendades rekonstrueeritud kodanikumaju paneelmajadega. Piilu sisse ka 1766. aastast pärit Ephraimi paleesse ja 1760. aastast pärit Knoblauchide majja, kus asub kodanliku interjööri muuseum.
Alexanderplatz ja Maailmakell ★Alexanderplatz sai nime tsaar Aleksander I auks, kes külastas Berliini 1805. aastal. Väljakul seisab 1969. aastast pärit Maailmakell, mille kavandas Erich John: sellel on 24 tahku, üks iga ajavööndi jaoks, ning tipus lihtsustatud Päikesesüsteemi mudel. See on berliinlaste ja turistide armastatud kohtumispaik. 4. novembril 1989 toimus siin Ida-Saksamaa ajaloo suurim võimudest sõltumatu meeleavaldus. Siin jalutuskäik lõpeb: Alexanderplatzi jaamast väljuvad S-Bahn, metrooliinid U2, U5 ja U8 ning regionaalrongid.
Neptuni purskkaevNeptuni purskkaevu kavandas Reinhold Begas ja see avati 1. novembril 1891. Algselt seisis see Berliini lossi ees ning 1969. aastal, pärast lossi lammutamist, toodi see siia, Maarja kiriku ja Punase raekoja vahele. Merejumala ümber istuvad 4 naist, kes kujutavad Preisimaa suuri jõgesid: Reini, Elbet, Oderit ja Vislat. Vislat tunned ära puupalkide, Oderit kitse ja karusnaha, Reini kalavõrgu ja viinamarjade ning Elbet viljapeade ja puuviljade järgi.
Tualetid / kassad / parkla 10
Jalutuskäigu algus Platz der RepublikilJalutuskäik algab Platz der Republikil, suurel muruplatsil Reichstagi läänefassaadi ees. Marsruut viib läbi Brandenburgi värava ja mööda Unter den Lindenit Muuseumisaarele ning seejärel üle Spree jõe Nikolaivierteli kvartalisse ja Alexanderplatzile. Teel näed paiku, mis on seotud Preisi kuningate, Teise maailmasõja ja Berliini jagamisega.