Pommeri hertsogide loss ★Pommeri hertsogide, Griffinide dünastia residents künkal Oderi kohal. Kivimaja kerkis siia 1346. aastal ja renessansliku ilme sai loss aastatel 1573 kuni 1582 hertsog Johann Friedrichi ajal. Siseõues toimuvad kontserdid, sees tegutsevad muuseum, kino ja Opera lossis (Opera na Zamku) ning krüptis puhkavad Pommeri hertsogide sarkofaagid.
Neitsitorn ★14. sajandi gooti torn, viimane linnamüüride jäänuk Oderi ääres. Nimi tuleb Neitsiväravast, mis viis tsistertslaste nunnakloostrisse, ja teine nimi, Seitsme mantli torn, on seotud rätsepate tsunftiga, kes maksis torni ülalpidamise eest. Legend räägib aga seitsmest mantlist, mis õmmeldi hertsog Bogislaw X jaoks. Torn on üks Szczecini sümboleid.
Vanalinna raekoda ja Heinaturg ★15. sajandi gooti raekoda Heinaturul. 1570. aastal pidas siin istungeid rahukongress, mis lõpetas Rootsi ja Taani sõja. Pane tähele rohelisi ja musti glasuuritud telliseid viilul. Sõjas purustatud ja aastatel 1972 kuni 1975 taastatud hoones asub täna Szczecini ajaloo muuseum ning gooti keldris restoran.
Püha Jakobi katedraal ★Gooti stiilis telliskivikatedraal, mida ehitati 14. ja 15. sajandil, muu hulgas meister Hinrich Brunsbergi juhtimisel. See on 110 meetrit kõrge ja Poola kõrguselt teine kirik Licheńi basiilika järel. Torn põles sõja ajal ja selle kiiver taastati. Torni vaateterrassile viib lift aastaringselt.
Kuninga värav ★Teine linna barokkväravatest, ehitatud aastatel 1725 kuni 1728 pärast seda, kui Preisimaa oli Szczecini vallutanud. Viiludel seisavad Marss mõõga ja kilbiga ning Herakles nuia ja lõvinahaga ning läbisõidu kohal on Preisi kotkas soomusrüüde, kilpide ja lippude keskel nagu Rooma triumfikaarel.
Filharmoonia ja Dialoogikeskus Przełomy ★Valge klaasist teravate viiludega filharmoonia ehitati aastatel 2011 kuni 2014 sõjaeelse Konzerthausi kohale ja seda on tunnustatud paljudel arhitektuurikonkurssidel. Vastas, Solidaarsuse väljaku all, peitub Dialoogikeskus Przełomy: maa-alune muuseum Szczecini ajaloost pärast 1945. aastat ja 1970. aasta detsembri protestidest, kui selles kohas hukkus 16 inimest.
Pühade Peetruse ja Pauluse kirik ★Linna vanim pühakoht: esimene puukirik ehitati siia 1124. aastal, kui Szczecini saabus misjoniga Otto Bambergist. Telliskivikirik valmis 13. sajandil ja praegune pikihoone 15. sajandil. Otsi välisseintelt maskaroone ehk kivinägusid, mis kujutavat keskaegse Szczecini elanikke.
Loitzide majaPankurite Loitzide hilisgooti maja aastatest 1539 kuni 1547. Perekond pidas linna suurimat panka, kuid kui Brandenburgi kuurvürst Joachim II laene tagasi ei maksnud, läks perekond pankrotti ja põgenes Żuławysse Visla deltasse. Hiljem tegutses siin kondiitriäri, täna aga kunstigümnaasium. Pane tähele trepitorni viltuseid aknaid.
SadamaväravBarokkvärav aastatest 1725 kuni 1727, varem nimega Berliini värav, sest siit algas tee Berliini. Ladinakeelne kiri meenutab, et Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I ostis Szczecini rootslastelt kahe miljoni taalri eest. Kirja kohal on näha linna panoraam ja Oderi jumal. Sõja ajal peideti kaunistatud viilud Arkona metsa ja need leiti üles 1957. aastal.
Pommeri seisuste maapäeva paleeBarokne hoone aastatest 1726 kuni 1729, ehitatud Pommeri maaseisuste kogule. Sissepääsu kohal on Pommeri vapp, kõrgemal Preisi kuninga vapp koos Mõistlikkuse ja Õigluse skulptuuridega: vappide paigutus pidi näitama, kes siin valitseb. Täna on see Rahvusmuuseumi filiaal vanema kunsti galeriiga.