Apteek (Stara Wieś, 19. sajand, koopia) ★Stara Wieśi 19. sajandi apteegi koopia seisab Galiitsia turuplatsi lõunaküljel, vallamaja kõrval. See on hall puumaja kelpjate laastukatusega, kogu esikülge ääristava sammastel katusealuse verandaga ja sildiga „Apteka” ukse kohal.
Ropa pastoraat (umbes 1865) ★Gorlice lähedal asuva Ropa küla preestri maja seisab pastoraadi talukohas koos Nozdrzeci küüni, Libusza talli, suure rattaga kaevu ja Grabownica aidaga aastast 1627. Kantseleis ripub keiser Franz Josephi portree, sest preester oli ka monarhia ametnik, ning seal seisab nikerdatud kirst aastast 1771, mis oli kassa eest. Söögitoas on väljatõmmatav laud 12 inimesele.
Wydrna kool (umbes 1880) ★Brzozówi lähedal asuva Wydrna küla kool sündis külaelanike ja mõisa jõupingutustel ning tegutses kuni Esimese maailmasõjani. Savipõrandaga klassiruumis seisavad mitmekohalised pingid, tahvel, arvelaud ja õppevahendite kapp, seinal ripuvad rist, keiser Franz Joseph I portree ja Euroopa kaart. Klassi taga on õpetaja eluruumid ning eeskojas seisab veekatel lastele.
Domaradzi tuuleveski (1926) ★Brzozówi lähedalt Domaradzist pärit pukktuulik ripub maasse kaevatud posti otsas, nii et kogu veskit sai tuule poole pöörata. Tiibade asemel on sel 24 labaga tuuleratas, mis ajas puust ülekannete kaudu käsikivi. Selles jahvatati vilja oma talu tarbeks. 20. sajandi alguses oli ainuüksi Domaradzis 67 tuuleveskit ja naaberkülas Orzechówkas umbes 200.
Dąbrówka talumaja (1681) ★Praegu Sanoki linna osaks oleva Dąbrówka talumaja jõudis muuseumi 1961. aastal. Lae all olevasse peatalasse on kirillitsas uuristatud kodu õnnistus ja aastaarv 1681. Varem oli see suitsutare, millest annab tunnistust mustaks tahmunud lagi. Tuba on sisustatud jõululaupäevaks: nurgas seisab viljavihk nimega „dziad”, laual on oblaat ja küüslauk ning savipõrandal on põhk.
Nowosiółki talukoht (umbes 1910), ikoonide näitus ★Lesko lähedalt Nowosiółkist pärit talukoha koopia: elumaja osa on laotud tellistest, majapidamisosa puust ja kivist, plekk-katuse all, mida hoiab paigal ridvadest harjapalk. Väravale on maalitud koera siluett. Sisemus on ümber ehitatud muuseumi kogudest pärit 15. kuni 20. sajandi ikoonide püsinäituseks, mis on üks parimaid ja suurimaid omataolisi kogusid Poolas.
Lipinki pritsikuur (1934) ★Gorlice lähedalt Lipinkist pärit puust pritsikuuril on voolikute kuivatamise tornike. Keskosas seisavad kolm hobuvankrit pumpadega Tarnówi, Sanoki ja Smíchovi tehastest ning nende kõrval käsipumbad, voolikurullid, häiresireen ja petrooleumitõrvik. Siin on ka tuletõrjujate kiivrid, kirvestega vööd ja vormirõivad ning endises laos mootorpumbad ja tulekustutid.
Korczyna kangruse talu (1790) ★Korczyna oli 16. sajandist 20. sajandini kuulus linase riide poolest, mida müüdi paljudesse Kesk-Euroopa maadesse. Selles talumajas on eraldi töökoda kangastelgedega, mida kasutati aasta ringi, ja väikeste akendega, mis valgustavad töökohta. Pööningule on peidetud „wyżka”, lõnga ja riide kamber. Toad on suitsutoad ilma korstnalõõrideta ning sisustus on 19. sajandi lõpu moodi.
Rzepiennik Strzyżewski talumaja (1866) ★Tarnówi lähedalt Rzepiennik Strzyżewskist pärit potsepa majal on majapidamisosa talade peal pintsliga maalitud valged täpid. Leivaköögis seisavad potikeder ja riiul nõude kuivatamiseks ning talukoha kõrval taastatud potsepaahi. Sisustuse taastas potsepp R. Zaprzałka Rzepiennik Biskupist ning viilu juures kasvab lilleaed.
Święcany mõisahoone (1861) ★Mõisahoone seisab kõrgendikul, kust avaneb vaade Sanokile ja lossimäele; kuni 1927. aastani kuulus see Olszewskite perekonnale. Ehitusaasta leiti talalt: „Ten Dom stawiany Roku 1861 Majster Socha”. 11 ruumi on sisustatud keskmise jõukusega mõisniku perekonna tüüpiliseks koduks: salong pianiino ja grammofoniga, kabinet piipudega, kantselei, kabel, lastetuba hälliga ja köök.
Jumalaema sündimise kirik Ropkist (1801) ★Gorlice lähedalt Ropkist pärit lemkode kirikul on katused, mis astmeliselt laskuvad tornist kuni altariruumini ja mida kroonivad sibulkuplid. Kogu interjööri katab seinamaaling, mille maalisid 1891. aastal koos ikonostaasiga Jaśliskast pärit maalijad Bogdańskid: pikihoone kohal on näha Püha Kolmainsust ja altariruumi kuplis Püha Vaimu tuvi kujul.
Ropki väravakellatorn (1904) ★Kellatorn seisab Ropki kiriku aias, laastukatusega ja ristiga kuplikese all. Selle läbikäigus seisab uhke kirikukell, mis kaevati 2006. aastal välja lemkode küla Balnica alalt. Sellised kellatornid ilmusid lemkode kirikute juurde 19. sajandi lõpus ja arenesid sealsetest populaarsetest neljaseinalistest väravatest.
Komańcza chyża (1885) ★Dołżyckite perekonna lemkode „chyża” mahutab ühe õlgkatuse alla toa, kambrid, eeskoja, rehealuse ja talli. Tumepruunil palkseinal on valgendatud triibud ning uksele ja talaotstele on lubjaga maalitud valged geomeetrilised mustrid. Toas on suitsuahi ja väike sõim vasikale ning eeskojas ridvadel rippuv linane häll, mis võeti põllule kaasa.
Püha Onuphriose kirik Rosolinist (1750) ★Bieszczady mägedest Rosolinist pärit kreekakatoliku kirik moodustab koos kellatorni, surnukambri ja kirikuaedse kalmistuga ansambli, mida muuseum peab üheks kauneimaks Euroopa vabaõhumuuseumides. Ikonostaasi asemel on sel kolm hilisbarokset altarit ning pikihoone seinal on säilinud maaling püha Florianiga. See oli üks vabaõhumuuseumi esimesi hooneid, mis avati külastajatele 1966. aasta juulis.
Wola Komborska vesiveski (umbes 1880) ★Veski pärineb Pogórzest, kuid see püstitati boikode sektorisse mäelt alla voolava oja äärde, et see saaks töötada. Veski kohal olevast tiigist tulev vesi paneb liikuma pealtpealse vesiratta ning puust ülekanded pööravad veskikive. Kõrval seisab jahukast peenest traatvõrgust sõelaga, millest jahu läbi sõeluti.
Jumalaema sündimise kirik Grąziowast (1731) ★Bieszczady maakonnast Grąziowast pärit boikode kreekakatoliku kirikul on kolm telkkatust, millest kõrgeim katab pikihoone kohal olevat kuplit, ja kahekordsed galeriid, mida kutsutakse nimega „soboty”. Sees seisab 18. sajandi 2. poolest pärit viierealine ikonostaas, mis toodi Poździaczi kirikust, ning seinu katab 1735. aasta seinamaaling, mille maalis Stefan Paszecki.
Skorodne talumaja (1861) ★Bieszczady mägedest Skorodnest pärit boikode „chyża” mahutab ühe õlgkatuse alla eeskoja, toa, kambri, rehealuse, talli ja lambalauda. Pooleldi suitsuahjuga toas seisavad pingid, kirstlaud ja kangasteljed, eeskojas käsikivi ja uhmer tangude tampimiseks ning kambris tünnid ja viljasalved. Palkseinad on värvitud põletatud savist tehtud tumepruuni värviga.
Wyżne sepikoda (19. sajandi 2. pool) ★Kahele postile toetuva avara katusealuse all raudsid hobuseid ja parandati suuri tööriistu; seal seisab „brus”, liivakivist ihumisratas. Ukse kohal ripub silt „Michał Zarzyka Egzaminowany podkuwacz koni”. Sees on ääs lõõtsaga, mida kaunistab nikerdatud karupea, alasi pakul ning haamrid, tangid ja puurid, enamasti Wyżnest.
Połanieci sünagoog (koopia, 2021) ★Teise maailmasõja ajal maha põlenud Połanieci 18. sajandi puust sünagoogi täpne koopia, mis avati 7. oktoobril 2021. Palvesaalis seisavad ažuurse baldahhiiniga bima ja aron ha-kodeš, Toora rullide kapp, ning ida ja lõuna poole avanevatel akendel on värvilised vitraažid. Eeskoja kohal on naiste palveruum, kuhu pääseb välisgaleriilt, kuhu viib trepp.
Koloniaalkaupade pood (Jaśliska, 20. sajandi algus, koopia) ★Jaśliska 20. sajandi alguse maja koopia avab Galiitsia turuplatsi idakülje. Selles on koloniaalkaupade pood, kust osteti kaugelt toodud kaupu, näiteks kohvi, teed ja vürtse. Majal on valge ja pruuni triibulised palkseinad ning kõrge laudviil.
Sanoki kõrts (19. sajand, koopia)Sanoki 19. sajandi kõrtsi koopia Galiitsia turuplatsi lõunaküljel; kohe kõrval seisab keeglirada, mis on samuti taastatud Sanoki eeskujul. Pikal palkhoonel on valge ja pruuni triibulised seinad ning korstnaga kelpjas laastukatus. Kõrts oli väikelinnas kohtumispaik ja reisijate puhkekoht.
Postkontor (Brzozów, 19. sajandi lõpp, koopia)Brzozówi 19. sajandi lõpu postkontori koopia Galiitsia turuplatsi lõunaküljel. See on pikk pruun palkmaja kelpja laastukatusega, mitme akna ja uksega platsi poole. Vanas postkontoris saadeti kirju ja pakke ning osteti marke.
Vallamaja (Jedlicze, 19. sajandi lõpp, koopia)Jedlicze 19. sajandi lõpu vallamaja koopia Galiitsia turuplatsi lõunaküljel, apteegi ja postkontori vahel. Kelpja laastukatusega pikal puumajal on platsi pool lai sammastega veranda. Sellises ametis ajasid väikelinna ja ümberkaudsete külade elanikud asju Austria Galiitsia aegadel.
Nozdrzeci küün (1855)Brzozówi lähedalt Nozdrzecist pärit küünil on postkonstruktsioon: postidesse on lastud paksud tahutud lauad ning õlgkatust tugevdavad kaks rida sõrestikke. Piki hoonet kulgevad kummaltki poolt väravatega rehealune ja viljasalv. Umbes 1890. aastani oli see mõisa küün, seejärel viidi see kirikumõisa, mistõttu seisab see Ropa pastoraadi talukohas.
Równe talukoht (1824)Krosno lähedalt Równest pärit talumaja, mis on värvitud tumepruuniks naftaga segatud muldvärvidega, näitab küla pärast Teist maailmasõda. Sisustus on 20. sajandi 60. aastate moodi: kummirulliga tehtud mustriga seinad, kaltsuvaibad, 50. aastate mööbel, televiisor laual, õmblusmasin ja pesumasin. Siin näed, kuidas vana puumaja kohandati uue maitsega.
Raczkowa küün (19. sajandi keskpaik)Sanoki lähedalt Raczkowast pärit küünil on lehtpuu ümarpalkidest, peamiselt haavast, seinad ja õlgkatus. Sees on rehealune ja kaks viljasalve okstest punutud põrandaga. Rehealuse tagaseinas olev aknake tekitas tõmbetuult, kui vilja kühvliga üles visati, et seda aganatest eraldada. Küün kuulub Bliznest pärit talukohta.
Urzejowice tuuleveski (1902)Przeworski lähedalt Urzejowicest pärit paltrok-tüüpi tuuleveski kuulus F. Rączkale. See seisab ratastel, mis liiguvad mööda ringikujulist rööbast, nii et kogu veskit sai tiibadega tuule poole keerata. Neli tiiba tammepuust võllil panid liikuma kaks paari veskikive ülemisel korrusel ning jahu lasti alla esimese korruse kastidesse. Selles jahvatati paljude külaelanike vilja.
Węglówka talumaja (1892)Zamieszańcy rahvarühma alalt pärit suitsutare palkseinad on värvitud tahma ja naftaga mustaks, valgete triipudega. Korstnata toas hõljus suits lae all, seepärast ripuvad pildid madalal ning nurgas on lehmade aastaringne ase. Katusealuse all on adrad, saan ja Dębnast pärit õõnestatud ruuhi ning talukohta ümbritseb pajuvitstest punutud aed.
Nadolany talukoht (1866)Nadolany oli veel pärast Teist maailmasõda kuulus puulusikate, värtnate ja künade poolest. Ainsas toas on taastatud 20. sajandi 50. aastate lusikameistri töökoda: hööveldamispingid, vestlad, väikesed peitlid ja „dłubacz”, milles lusikat siluti. Toorest vahtrapuust lusikaid kuivatati leivaahju peal ning lusikameistrid müüsid neid isegi Lvivis, Bardejovis, Jasłos ja Rzeszówis.
Posada Olchowska talukoht (umbes 1880)Selles praegu Sanoki linna osaks olevast Posada Olchowskast pärit talumajas töötas kuni 1918. aastani ratassepp, käsitööline, kes valmistas vankritele puust rattaid. Toas seisavad tema töölaud ja suure ajamirattaga käsitreipink rummude treimiseks ning seinal ripuvad sirklid, saed ja vestlad. Suvel töötas ratassepp õues, katusealuse all.
Tyrawa Solna talukoht (umbes 1910)Sanoki lähedalt Tyrawa Solnast pärit valgendatud talumajal on kivikatus väikeste laastukatusega varikatustega ning rehealuse väravale on lubjaga maalitud rist. Sisemus ja pööning on antud näitustele; muuseumi plaan nimetab siin teiste seas vanade mänguasjade näitust „Czas dzieciństwa”. Kõrval seisavad Nowosiółki kaev ja kuur iidse kiilpressiga linaseemneõli pressimiseks.
Rogi sõidukõrts (19. sajandi 1. pool)Krosno lähedalt Rogist pärit kõrtsihoonest jookseb läbi lai sõidukoda, kus kaubavankrid ööseks peatusid ja kõrval seisid hobused. Ees oli kõrtsituba kõrvalkambriga ning koridori taga kahe toaga eluosa. Kõrval seisavad puust vinnaga kaev ja Haczówi sepikoda aastast 1855.
Jaszczewi küün (19. sajandi 2. pool)Krosno lähedalt Jaszczewist pärit küünil on ümarpalkidest seinad ja kelpjas õlgkatus. See koosneb vankrikuurist, rehepeksu rehealusest ja viljasalvest ning vankrikuuri kohal laele laoti põhku, heina ja peksmata vilja. Küün kuulub Ustrobna talukohta, kus seisab ka Turaszówka tuuleveski puulabadest rattaga.
Ustrobna talumaja (1897)Krosno lähedalt Ustrobnast pärit talumaja palkseinad on värvitud mustaks nafta ja tahmaga, palkide ühenduskohtades on valged triibud. Sisustus on 20. sajandi 30. aastate moodi: värvilisest paberist lõikepildid seintel ning lilled maalitud laele ja ahju kumule. Samas talukohas seisab Turaszówka tuuleveski aastast 1923, millel on tiibade asemel 24 puulabaga ratas.
Rożnowice talumaja (1858)Gorlice lähedalt Rożnowicest pärit talupoja maja on värvitud punase saviga ja kaetud õlgedega, harjal õlgedest harjakate. Majas on kamber, eeskoda, kubuga ahjuga leivaköök ja väike tuba, mida soojendas toaahju suits; säilinud on kogu sisustus. Viie hoonega talu ostis enne 1914. aastat oksjonilt viimase omaniku W. Bajoreki esivanem.
Ropczyce mõisaait (umbes 1880)Ropczycest pärit kahekordne laastukatusega puuait kuulub Święcany mõisaansamblisse ja seisab mõisahoone kõrval kõrgendikul, kust avaneb vaade Sanokile ja lossimäele. Mõisaaitades hoiti mõisa põldude vilja.
Klimkówka talukoht (umbes 1920)Gorlice lähedalt Klimkówkast pärit jõuka lemko peremehe maja, laastukatusega. Idapoolset viilu kroonivad pisike puust saag ja kirves. Ühe katuse all on kaks tuba, tall, kamber, rehealune, viljasalv ja vankrikuur ning talli ees olev koridorike ühendab eluosa majapidamisosaga. Interjöör ei ole sisustatud.
Zdynia talumaja (umbes 1910)Gorlice lähedalt Zdyniast pärit rikka lemko peremehe talukohas on kaks tuba, tall, kamber, rehealune, seakuurid ja kuur. Eluosa varjab laudadest ja laastudest „zachata”, mis kaitses maja mäekurudest puhuva tuule eest; sellel on oma aknad, et tubadesse valgust pääseks. Interjöör ei ole sisustatud.
Konieczna ait (umbes 1860)„Sypaniec” nimega ait Gorlice lähedalt Koniecznast: selle seinad lähevad ülal üle puidust silindervõlviks ning kelpjas laastukatus ulatub ees üle. Selliseid aitu ehitati lemkode ala kesk- ja lääneosa külades Slovakkia arhitektuuri mõjul. See seisab Zdynia talumaja juures.
Królik Polski talukoht (19. sajandi lõpp)Jõuka Smoleńite perekonna talukoht; pere rikastus Ameerikasse tööle sõitmisega. Esiküljel on sel neljal postil katusealune. 20. sajandi 30. aastate interjööris on seintel värvilised taldrikud ja kannud, voodid pitsiliste päevatekkidega, taimemotiividega nikerdatud ustega kapp ja laud, mille servale on uuristatud aastaarv 1846.
Komańcza ait (20. sajandi algus)Komańczast pärit lemkode talukoha ait seisab kivikeldril ja on kaetud viilkatusega laastudest, palkseinad on nurkadest ühendatud nn kalasaba-nurgaga. Samas talukohas seisavad Jasło lähedalt Samoklęskist pärit puutüvest õõnestatud käimla ja kivikaev, mida kallakust varjab lõhestatud laudadest aed.
Rosolini kellatorn (1751)Lihtne kolmest postist kellatorn väikese laastudest viilkatuse all; postide vahelisel talal rippus kaks kella. See kuulub Rosolini kirikuansamblisse koos kiriku, 18. sajandi surnukambri ja kirikuaedse kalmistuga, kus seisavad Wolicast pärit puust postikujulised hauatähised.
Niebocko talumaja (1901)Lubjaga valgendatud talumaja kuulus A. Tymińskale. Legendi järgi ehitas selle rikka peremehe poeg, kes jäeti vaese tüdrukuga abiellumise eest pärandusest ilma, seepärast on puit peenem ja halvem. Algul valmisid ainult eeskoda ja väike tuba, hiljem väike tall. Omanik teenis lisa pajuvitstest korvide punumisega ning eeskojas on näidatud selle töö etapid.
Skorodne elumaja (1906)Skorodnest pärit boikode majas on eeskoda, tuba ja kamber; majapidamishooneid maja ületoomise ajal enam polnud. Toas seisavad suitsuahjust ümber ehitatud suur leivaahi, kaks voodit ja kirstlaud ning seintel on kreekakatoliku õlitrükid. Kambri ees olevale platvormile on pandud puust kolin metsloomade peletamiseks põldudelt ning talukohta ümbritseb kuuseokstest aed.
Sierakośce kellatorn (1712)Przemyśli lähedalt Sierakośce külast pärit puust postkellatorn seisab Grąziowa kiriku juures. Sellel on laudadega kaetud, teineteise poole kalduvad seinad ning all laastudest põll, mis kaitseb alumisi palke. Sissepääsu katab väike viilkatus ning kelpjat laastukatust kroonib metallrist.
Jaśliska elumaja (19. sajandi lõpp, koopia)Jaśliska 19. sajandi lõpu elumaja koopia Galiitsia turuplatsi idakülje keskel. Valgendatud majal on kaks akent platsi poole, laiad valged väravad ja kõrge laudviil. See näitab puust linnakodaniku maja, milliseid oli väikeste Alam-Karpaatia väikelinnade turuplatside ümber.
Pagariäri (Niebylec, 19. sajand, koopia)Niebyleci 19. sajandi pagariäriga maja koopia Galiitsia turuplatsi põhjaküljel. See on pruun palkmaja laastukatuse ja puust verandaga, mis seisab fotograafi ateljee ja Bircza maja vahel. Sellistes pagaritöökodades küpsetati väikelinna elanikele leiba ja saiakesi.
Puusepatöökoda (Brzozów, 18. sajand, koopia)Brzozówi 18. sajandi maja koopia Galiitsia turuplatsi põhjaküljel, kuhu on sisustatud puusepatöökoda. Kahe platsipoolse aknaga valgendatud majal on laastukatus ja heledate laudadega vooderdatud viil. Muuseumi töökojad platsi ääres näitavad käsitööalasid, milleta Galiitsia väikelinn hakkama ei saanud.