tasuta sissepääsmuuseumidel ja tornidel on eraldi piletid
Jalutuskäik algab Hauptwache väljakult, mille all on S-Bahni ja metroo jaam, ning lõpeb Kleinmarkthalle turuhoone juures, kust jõuad mõne minutiga Zeili tänavale ja tagasi Hauptwache juurde. Poolel teel, Römerbergi juures, on metroojaam Dom/Römer (liinid U4 ja U5) ning trammide 11 ja 12 peatus Römer. Kui oled juba vanalinnas, juhatab Turi sind lähimast punktist. Väljakutel, kaldapealsel ja sillal jalutamine on tasuta, tasuline on katedraali torni minek ja Goethe maja külastus. Kleinmarkthalle on avatud esmaspäevast reedeni kella 8 kuni 18 ja laupäeviti kella 8 kuni 16, pühapäeviti on see suletud. Advendiajal on Römerbergil jõuluturg ja seal võib olla väga palju rahvast. Eiserner Steg sillale viivad trepid, kuid selle juures on ka liftid, katedraali torni vaateplatvormile tuleb aga ronida umbes 300 astet. Avalik tualett on Paulsplatzi väljaku juures, Püha Pauli kiriku kõrval. Arvesta umbes kahe ja poole tunniga, katedraali torni ja Goethe majaga umbes nelja tunniga.
Ava koht kodus Turis ja puuduta „Laadi reisiks alla“: kaart, kirjeldused ja fotod töötavad ilma levita.
Külasta kaugemaid punkte alguses, kui sul on veel jõudu.
Märgi jooksvalt ja väljapääsu juures tead, mis on jäänud.
Frankfurt: vanalinn Turi rakenduses
Asukoht reaalajas, marsruut punktist punkti, kirjeldused lugemiseks ja kuulamiseks. Tasuta, ilma kontota, 12 keeles.
Midagi on valesti? Teata sellest rakenduses punkti juures.
Tasub vaadata
Frankfurt oli sajandeid Püha Rooma keisririigi valitsejate valimise ja kroonimise linn: aastatel 1562-1792 krooniti siin 10 keisrit. Jalutuskäik viib Hauptwache väljakult mööda majast, kus sündis Goethe, ja Püha Pauli kirikust, kus 1848. aastal pidas istungeid esimene üleüldine Saksa parlament, Römerbergi väljakule raekoja ja sõrestikmajadega. Seejärel laskub see Maini äärde, jalakäijate sillale Eiserner Steg, kust avaneb vaade pilvelõhkujatele, ning naaseb läbi katedraali ja aastatel 2012-2018 taastatud Uue vanalinna Kleinmarkthalle turuhoone juurde.
Foto Norbert Nagel, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons1
Hoone / mälestis
Hauptwache
Selle barokkhoone aastatest 1729-1730 projekteeris linna ehitusmeister Johann Jakob Samhaimer. Siin asus linnavahi peakorter koos arestimajaga ning 3. aprillil 1833 vallutasid hoone relvastatud ülestõusu osalised, seda sündmust tuntakse vahimaja tormina. Alates 1905. aasta detsembrist tegutseb selles kohvik. 1967. aastal võeti hoone metroo ehitamise tõttu lahti ja aasta hiljem ehitati see peaaegu samale kohale endisel kujul uuesti üles.
Foto Munin2005, CC BY 3.0, Wikimedia Commons2
Hoone / mälestis
Goethe maja
Selles majas Großer Hirschgrabeni tänaval sündis 28. augustil 1749 Johann Wolfgang von Goethe, kuulsaim saksa luuletaja. Maja ostis 1733. aastal tema vanaema Cornelia ning isa ehitas selle aastatel 1755-1756 ümber. Pommid hävitasid maja 22. märtsil 1944, kuid see taastati truult ja avati külastajatele uuesti 1951. aastal. Sisse pääseb naabruses asuva, 2021. aastal avatud Saksa Romantismimuuseumi kaudu, ühe piletiga.
Foto Pedelecs, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons3
Hoone / mälestis
Püha Pauli kirik (Paulskirche)
Seda punasest liivakivist kirikut ehitati aastatel 1789-1833 ellipsikujulise põhiplaaniga. 18. mail 1848 kogunes siia Rahvuskogu, esimene üleüldine Saksa parlament, ja seepärast on Paulskirche Saksa demokraatia sümbol. Kirik põles 1944. aasta märtsis ning taastatuna avati see 18. mail 1948, parlamendi sajandal aastapäeval. Raamatumessi ajal antakse siin üle Saksa raamatukaupmeeste rahupreemia ning fassaadil on mälestustahvlid kuulsate poliitikute ja Frankfurdi aukodanike auks.
Foto Felix König, CC BY 3.0, Wikimedia Commons4
Hoone / mälestis
Römer (raekoda)
Alates 1405. aastast on Frankfurdi raekoda Römer: linnanõukogu ostis siis kaks maja, Zum Römer ja Goldener Schwan, ning aja jooksul laienes kompleks teiste majadega. Kolme astmelise viiluga fassaad ühtlustati 17. sajandi keskel ja rõdu lisati ümberehituse käigus aastatel 1896-1900. Sees on Keisrisaal kõigi 52 Püha Rooma keisririigi valitseja portreedega, kus alates 1612. aastast peeti kroonimispidusööke. Raekoja ees olevat väljakut Römerbergi peeti 16. sajandil kogu keisririigi kauneimaks.
Foto LBM1948, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons5
Vaatamisväärsus
Õigluse purskkaev
Esimene purskkaev ehitati siia 1543. aastal ja Justitiaga sammas püstitati 1611. aastal. Vaata kuju lähemalt: Justitia hoiab mõõka ja kaalusid, kuid tal pole silmasidet ja ta vaatab otse raekoja poole. Alates Maximilian II kroonimisest 1562. aastal voolas kroonimiste ajal purskkaevust veini. Praegune pronkskuju on koopia, mis avati 11. mail 1887 ja mille rahastas veinikaupmees Gustav Manskopf.
Foto Guilhem Vellut from Annecy, France, CC BY 2.0, Wikimedia Commons6
Hoone / mälestis
Ostzeile
Väljaku idakülje moodustavad sõrestikmajad, mis hävisid 1944. aasta märtsi õhurünnakus. Need taastati truult aastatel 1981-1983 arhitekt Ernst Schirmacheri projekti järgi. Maja Großer Engel ehitati 1562. aastal ja 17. sajandil asutati selles Frankfurdi esimene pank, renessansimaja Schwarzer Stern pärineb aga 1610. aastast ja selles on praegu restoran. Seda väljaku kõrgemat osa nimetatakse Samstagsbergiks, arvatavasti kunagise laupäevaturu järgi.
Foto Leonhard Lenz, CC0, Wikimedia Commons7
Hoone / mälestis
Alte Nikolaikirche
See väike gooti kirik oli 12. sajandil õukonnakabel, mille rajas arvatavasti kuningas Konrad III, ja alates 15. sajandist linnanõukogu kirik. Katusel on aastatest 1466-1467 pärit pitsiline galerii, kust raehärrad vaatasid Römerbergil turniire ja etendusi. Tornis on 47 kellaga kellamäng, mis mängib iga päev kell 9:05, 12:05 ja 17:05. Kirik on külastajatele avatud terve päeva.
Foto Michielverbeek, CC BY 4.0, Wikimedia Commons8
Hoone / mälestis
Saalhof ja Ajaloomuuseum
Siin Maini kaldal seisis 12. sajandi lõpust pärit Staufide loss, kus peeti vähemalt 16 riigipäeva. Tollest ajast on säilinud Saalhofi kabel, mida hakati ehitama 1200. aastal, üks Frankfurdi vanimaid hooneid. Barokne Bernusbau aastatest 1715-1717 ja neoromaani stiilis Burnitzbau aastatest 1840-1842 on tänapäeval ühendatud Ajaloomuuseumi uue hoonega, mis valmis 2017. aastal. Muuseumis on ka 1370. aastast pärit gooti skulptuuri Valudemees originaal Püha Nikolai kirikust.
Foto DXR, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons9
Vaatamisväärsus
Eiserner Steg
See raudne jalakäijate sild avati 29. septembril 1869 ja iga ületuse eest tuli tollal maksta üks kreutser. Linn võttis silla üle 1886. aastal ja ületamine muutus tasuta. Sõja viimastel päevadel 1945. aastal laskis Saksa sõjavägi silla õhku, kuid juba 1946. aastal taastati see endisel kujul. Põhjapoolse samba kohal on kreekakeelne tsitaat Homerose Odüsseiast, mis räägib purjetamisest üle veinitumeda mere võõrast keelt kõnelevate inimeste juurde. Silla keskelt avaneb sulle kaunis vaade Frankfurdi pilvelõhkujatele ning sillale on märgitud, kui kõrgele ulatusid kunagised üleujutused.
Foto Gerd Eichmann, CC BY 4.0, Wikimedia Commons10
Vaatamisväärsus
Maini kaldapealne (Mainkai)
Keskajast saadik oli see kallas sadamakoht ja 19. sajandi lõpuni Frankfurdi peamine sadam, kus kaubeldi muu hulgas veini ja puiduga. Kaldapealse kohal kõrgub aastatest 1454-1456 pärit Rententurm, endiste kindlustuste gooti väravatorn, kus koguti tolli ja sadamamakse. Lähedal asuvast Fahrtorwerfti sadamakohast väljuvad turismilaevad. Teisel pool jõge, Schaumainkai kaldal, kulgeb muuseumide rida nimega Museumsufer ja selle taga asub Sachsenhauseni linnaosa.
Foto Norbert Nagel, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons11
Hoone / mälestis
Püha Bartholomeuse katedraal
Kuigi seda nimetatakse katedraaliks, pole see kunagi olnud piiskopi asukoht. Alates 1356. aastast oli Frankfurt Karl IV Kuldbulla alusel Saksa kuningate valimise paik ning 10 keisrit krooniti selles kirikus aastatel 1562-1792. Gooti torni hakkas 1415. aastal ehitama Madern Gerthener, kuid vanade plaanide järgi valmis see alles pärast 1867. aasta suurt tulekahju. Torn on 95 meetrit kõrge ja 66 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile viib umbes 300 astet. Varakambris hoitakse kiriku kõige väärtuslikumat säilmet, osa püha Bartholomeuse koljust.
Foto Chabe01, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons12
Hoone / mälestis
Kuldkaalud (Goldene Waage)
Selle rikkalikult kaunistatud maja ehitas aastatel 1618-1619 Abraham van Hamel, kondiiter ja vürtsikaupmees, kes oli tulnud usupõgenikuna Tournai linnast Madalmaadelt. 22. märtsil 1944 hävinud maja taastati Uue vanalinna ehitamise käigus ning fassaad koos katusel asuva vaatepaviljoniga valmis 2017. aasta detsembris. Vaata punasest liivakivist lõvipeadega arkaade ja nikerdatud posti patriarh Aabrahami kujuga. Kuni 1899. aastani rippus ukse kohal kuldkaaludega kronstein, millest maja sai oma nime, ja praegu tegutseb esimesel korrusel kohvik.
Foto Simsalabimbam, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons13
Vaatamisväärsus
Hühnermarkt ja Uus vanalinn
Katedraali ja Römerbergi vahele kerkis aastatel 2012-2018 Uus vanalinn: 35 maja, nende seas 15 taastatud sõjaeelset kodanikumaja. Need ehitati aastatel 1972-1974 püstitatud betoonist tehnilise raekoja asemele. Linnaosa läbib Kroonimistee, mis ühendab katedraali Römerbergiga nagu keisrite kroonimise aegadel. Hühnermarkti väljaku keskel seisab Frankfurdi murdes kirjutanud luuletaja Friedrich Stoltze purskkaev, mis paigaldati siia 1892. aastal ja naasis 2017. aastal oma endisele kohale.
Foto GraphyArchy, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons14
Vaatamisväärsus
Kleinmarkthalle
Esimene turuhoone aastast 1879 asus veidi eemal ja hävis sõjas, praegune, 100 meetri pikkune hoone avati 1954. aastal. Üle 60 kaupmehe müüb puu- ja köögivilju, kala, juustu, veini, kohvi ja delikatesse kogu maailmast. Pikim järjekord on tavaliselt proua Schreiberi vorstileti juures ning ülemise korruse galeriil saad juua klaasi veini. Hoone nurgal seisab Nobeli preemia laureaadi Otto Hahni mälestusmärk, kelle kodumaja asus selles kohas.
Kõik punktid (21)
Rühmitatud nagu kaardi legendis. Tärn tähistab soovitatud punkte.
Hoone / mälestis 9
Hauptwache ★Selle barokkhoone aastatest 1729-1730 projekteeris linna ehitusmeister Johann Jakob Samhaimer. Siin asus linnavahi peakorter koos arestimajaga ning 3. aprillil 1833 vallutasid hoone relvastatud ülestõusu osalised, seda sündmust tuntakse vahimaja tormina. Alates 1905. aasta detsembrist tegutseb selles kohvik. 1967. aastal võeti hoone metroo ehitamise tõttu lahti ja aasta hiljem ehitati see peaaegu samale kohale endisel kujul uuesti üles.
Goethe maja ★Selles majas Großer Hirschgrabeni tänaval sündis 28. augustil 1749 Johann Wolfgang von Goethe, kuulsaim saksa luuletaja. Maja ostis 1733. aastal tema vanaema Cornelia ning isa ehitas selle aastatel 1755-1756 ümber. Pommid hävitasid maja 22. märtsil 1944, kuid see taastati truult ja avati külastajatele uuesti 1951. aastal. Sisse pääseb naabruses asuva, 2021. aastal avatud Saksa Romantismimuuseumi kaudu, ühe piletiga.
Püha Pauli kirik (Paulskirche) ★Seda punasest liivakivist kirikut ehitati aastatel 1789-1833 ellipsikujulise põhiplaaniga. 18. mail 1848 kogunes siia Rahvuskogu, esimene üleüldine Saksa parlament, ja seepärast on Paulskirche Saksa demokraatia sümbol. Kirik põles 1944. aasta märtsis ning taastatuna avati see 18. mail 1948, parlamendi sajandal aastapäeval. Raamatumessi ajal antakse siin üle Saksa raamatukaupmeeste rahupreemia ning fassaadil on mälestustahvlid kuulsate poliitikute ja Frankfurdi aukodanike auks.
Römer (raekoda) ★Alates 1405. aastast on Frankfurdi raekoda Römer: linnanõukogu ostis siis kaks maja, Zum Römer ja Goldener Schwan, ning aja jooksul laienes kompleks teiste majadega. Kolme astmelise viiluga fassaad ühtlustati 17. sajandi keskel ja rõdu lisati ümberehituse käigus aastatel 1896-1900. Sees on Keisrisaal kõigi 52 Püha Rooma keisririigi valitseja portreedega, kus alates 1612. aastast peeti kroonimispidusööke. Raekoja ees olevat väljakut Römerbergi peeti 16. sajandil kogu keisririigi kauneimaks.
Ostzeile ★Väljaku idakülje moodustavad sõrestikmajad, mis hävisid 1944. aasta märtsi õhurünnakus. Need taastati truult aastatel 1981-1983 arhitekt Ernst Schirmacheri projekti järgi. Maja Großer Engel ehitati 1562. aastal ja 17. sajandil asutati selles Frankfurdi esimene pank, renessansimaja Schwarzer Stern pärineb aga 1610. aastast ja selles on praegu restoran. Seda väljaku kõrgemat osa nimetatakse Samstagsbergiks, arvatavasti kunagise laupäevaturu järgi.
Alte Nikolaikirche ★See väike gooti kirik oli 12. sajandil õukonnakabel, mille rajas arvatavasti kuningas Konrad III, ja alates 15. sajandist linnanõukogu kirik. Katusel on aastatest 1466-1467 pärit pitsiline galerii, kust raehärrad vaatasid Römerbergil turniire ja etendusi. Tornis on 47 kellaga kellamäng, mis mängib iga päev kell 9:05, 12:05 ja 17:05. Kirik on külastajatele avatud terve päeva.
Saalhof ja Ajaloomuuseum ★Siin Maini kaldal seisis 12. sajandi lõpust pärit Staufide loss, kus peeti vähemalt 16 riigipäeva. Tollest ajast on säilinud Saalhofi kabel, mida hakati ehitama 1200. aastal, üks Frankfurdi vanimaid hooneid. Barokne Bernusbau aastatest 1715-1717 ja neoromaani stiilis Burnitzbau aastatest 1840-1842 on tänapäeval ühendatud Ajaloomuuseumi uue hoonega, mis valmis 2017. aastal. Muuseumis on ka 1370. aastast pärit gooti skulptuuri Valudemees originaal Püha Nikolai kirikust.
Püha Bartholomeuse katedraal ★Kuigi seda nimetatakse katedraaliks, pole see kunagi olnud piiskopi asukoht. Alates 1356. aastast oli Frankfurt Karl IV Kuldbulla alusel Saksa kuningate valimise paik ning 10 keisrit krooniti selles kirikus aastatel 1562-1792. Gooti torni hakkas 1415. aastal ehitama Madern Gerthener, kuid vanade plaanide järgi valmis see alles pärast 1867. aasta suurt tulekahju. Torn on 95 meetrit kõrge ja 66 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile viib umbes 300 astet. Varakambris hoitakse kiriku kõige väärtuslikumat säilmet, osa püha Bartholomeuse koljust.
Kuldkaalud (Goldene Waage) ★Selle rikkalikult kaunistatud maja ehitas aastatel 1618-1619 Abraham van Hamel, kondiiter ja vürtsikaupmees, kes oli tulnud usupõgenikuna Tournai linnast Madalmaadelt. 22. märtsil 1944 hävinud maja taastati Uue vanalinna ehitamise käigus ning fassaad koos katusel asuva vaatepaviljoniga valmis 2017. aasta detsembris. Vaata punasest liivakivist lõvipeadega arkaade ja nikerdatud posti patriarh Aabrahami kujuga. Kuni 1899. aastani rippus ukse kohal kuldkaaludega kronstein, millest maja sai oma nime, ja praegu tegutseb esimesel korrusel kohvik.
Vaatamisväärsus 6
Õigluse purskkaev ★Esimene purskkaev ehitati siia 1543. aastal ja Justitiaga sammas püstitati 1611. aastal. Vaata kuju lähemalt: Justitia hoiab mõõka ja kaalusid, kuid tal pole silmasidet ja ta vaatab otse raekoja poole. Alates Maximilian II kroonimisest 1562. aastal voolas kroonimiste ajal purskkaevust veini. Praegune pronkskuju on koopia, mis avati 11. mail 1887 ja mille rahastas veinikaupmees Gustav Manskopf.
Eiserner Steg ★See raudne jalakäijate sild avati 29. septembril 1869 ja iga ületuse eest tuli tollal maksta üks kreutser. Linn võttis silla üle 1886. aastal ja ületamine muutus tasuta. Sõja viimastel päevadel 1945. aastal laskis Saksa sõjavägi silla õhku, kuid juba 1946. aastal taastati see endisel kujul. Põhjapoolse samba kohal on kreekakeelne tsitaat Homerose Odüsseiast, mis räägib purjetamisest üle veinitumeda mere võõrast keelt kõnelevate inimeste juurde. Silla keskelt avaneb sulle kaunis vaade Frankfurdi pilvelõhkujatele ning sillale on märgitud, kui kõrgele ulatusid kunagised üleujutused.
Maini kaldapealne (Mainkai) ★Keskajast saadik oli see kallas sadamakoht ja 19. sajandi lõpuni Frankfurdi peamine sadam, kus kaubeldi muu hulgas veini ja puiduga. Kaldapealse kohal kõrgub aastatest 1454-1456 pärit Rententurm, endiste kindlustuste gooti väravatorn, kus koguti tolli ja sadamamakse. Lähedal asuvast Fahrtorwerfti sadamakohast väljuvad turismilaevad. Teisel pool jõge, Schaumainkai kaldal, kulgeb muuseumide rida nimega Museumsufer ja selle taga asub Sachsenhauseni linnaosa.
Hühnermarkt ja Uus vanalinn ★Katedraali ja Römerbergi vahele kerkis aastatel 2012-2018 Uus vanalinn: 35 maja, nende seas 15 taastatud sõjaeelset kodanikumaja. Need ehitati aastatel 1972-1974 püstitatud betoonist tehnilise raekoja asemele. Linnaosa läbib Kroonimistee, mis ühendab katedraali Römerbergiga nagu keisrite kroonimise aegadel. Hühnermarkti väljaku keskel seisab Frankfurdi murdes kirjutanud luuletaja Friedrich Stoltze purskkaev, mis paigaldati siia 1892. aastal ja naasis 2017. aastal oma endisele kohale.
Kleinmarkthalle ★Esimene turuhoone aastast 1879 asus veidi eemal ja hävis sõjas, praegune, 100 meetri pikkune hoone avati 1954. aastal. Üle 60 kaupmehe müüb puu- ja köögivilju, kala, juustu, veini, kohvi ja delikatesse kogu maailmast. Pikim järjekord on tavaliselt proua Schreiberi vorstileti juures ning ülemise korruse galeriil saad juua klaasi veini. Hoone nurgal seisab Nobeli preemia laureaadi Otto Hahni mälestusmärk, kelle kodumaja asus selles kohas.
ZeilZeil on Frankfurdi kuulsaim ostutänav ja üks Saksamaa rahvarohkemaid, alates 1972. aastast jalakäijate tänav Hauptwache ja Konstablerwache väljaku vahel. Nimi tuleneb väidetavalt majade reast, sest alguses oli hoonestatud ainult tänava põhjakülg. Lääneotsas asub 2009. aastal avatud kaubanduskeskus MyZeil. Siit jõuad mõne minutiga tagasi Hauptwache juurde või Konstablerwache juurde, kus on samuti S-Bahni ja metroo jaam.
Tualetid / kassad / parkla 6
Jalutuskäigu algus Hauptwache väljakulJalutuskäik algab An der Hauptwache väljakul, otse kesklinna südames, kus algab ka Zeili tänav. Väljaku all on jaam, kus peatuvad S-Bahni rongid ja metroo. Siit viib marsruut Goethe majja ja Püha Pauli kirikusse, laskub Römerbergile ja Maini äärde ning naaseb läbi katedraali ja Uue vanalinna turuhoone juurde.